XX hagi YY, MM ja SS vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande muutmiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 8. veebruaril 2018 Pärnu maakohtule hagi YY (kostja I), MM (kostja II) ja SS (kostja III, kõik koos „kostjad“) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja omanikukande muutmiseks. Hageja palus: (1) tuvastada kostja I ja kostja III vahel 12. septembril 2016 sõlmitud kinkelepingu (edaspidi „kinkeleping I“) tühisus;
(2) tuvastada kostja II ja kostja III vahel 12. septembril 2016 sõlmitud kinkelepingu (edaspidi „kinkeleping II“) tühisus; (3) asendada kostja III nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada ta kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) teisest jaost omanikuna ja kanda kinnistu omanikuna sisse kostjad I ja II. Hageja väitel -
-
esitas ta 1. augustil 2016 maakohtusse hagi kostjate I ja II vastu kaasomandi lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-11590). Kui kostjad I ja II said teada esitatud hagist, kinkisid nad enda kaasomandi osad kostjale III, kes sai nende asemel kinnistu kaasomanikuks. Viidatud tehingute tõttu jättis maakohus 2. juuni 2017 määrusega hageja kaasomandi lõpetamise nõude läbi vaatamata; kuivõrd tsiviilasjas nr 2-16-11590 ei õnnestunud hagejal saavutada, et kohus analüüsiks kinkelepingute tühisust, esitab hageja selleks eraldi hagi; kinkelepingud on vastuolus heade kommetega, mida kinnitavad järgmised asjaolud: (a) kinkelepingute sisu on kostjatele I ja II kuulunud kinnistu kaasomandi osade kinkimine; (b) kingisaaja (kostja III) ei olnud kinkijate (kostjad I ja II) sugulane ega lähikondne, mis ei ole tavapärane; kinkimise korral kingisaaja rikastub ilma vastusoorituseta ning tavapäraselt isik kingib oma vara isikule, kes on lähikondne või sugulane; (c) kinkelepingud kinnistu kaasomandi osadega tehti kiirkorras vahetult pärast seda, kui kostjad I ja II said teada, et nende vastu esitatid kaasomandi lõpetamise nõue; (d) kinkelepingud tehti mõlema kostjaga üheaegselt ning kingisaajaks oli üks ja sama isik, loomuliku elukäsitluse järgi on ülimalt vähetõenäoline, et kaks isikut võtavad nõuks kinkida endi omandid korraga ühele ja samale isikule; (e) kinkelepingute esemeks olevad kaasomandi osad on väikesed. Nii kostjale I kui ka kostjale II kuulus kinnistust 4,6%. Eluliselt ei ole usutav, et mõistlikult ja vastutustundlikult käituv inimene kingib teisele isikule omandi, mida sisuliselt ei ole võimalik elamiseks kasutada ega millelt õigusvilja saada; (f) kostja III ei ole pärast kinnistu kaasomanikuks saamist isiklikult asunud tegema toiminguid, millest saab järeldada omanikuks olemise soovi ja tahet; (g) tsiviilasjas nr 2-16-11590 avaldas kostja III, et on valmis kinnistu mõttelise osa hagejale tagasi müüma. Üldjuhul ei ole kingisaaja juba mõned kuud pärast kingisaamist valmis kinkeks saadud asja müüma; (h) hageja pakkus kostjatele I ja II kinnistu kaasomandi osade eest 800 eurot, kuid kostjad pidasid summat ebapiisavaks. Loomuliku elukäsitluse seisukohalt on ebausutav, et kostjad otsustavad seejärel ning pärast nende vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõudest teadasaamist kiiremas korras ja korraga ühele ja samale isikule hoopis kinkida, s.o kasu saamata (tasuta) anda; (i) kinkelepingud tõestanud notar vestles lepingu osapooltega tavapäraselt pikemalt, sest ta püüdis välja selgitada põhjust, miks keegi tahab tasuta oma vara ära anda, kusjuures tegemist ei olnud sugulastega. Seega tekkis ka kinkelepingud tõestanud notaril nende sõlmimise juures kahtlused; (j) kostja I taotles tsiviilasjas nr 2-16-11590 riigi õigusabi, sest ta leidis, et ta on vähekindlustatud. Kohus rahuldas taotluse. Samas andis ta tasuta ära oma vara, mille eest oleks saanud hagejalt hüvitist. Mõistliku inimese vaatenurgast ei ole usutav, et isik, kes on niigi majanduslikus kitsikuses, jätab kasutamata võimaluse, millega ta saaks oma majanduslikku olukorda parandada. 2 (5)
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus 11. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid teiste menetlusosaliste puudumise tõttu kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
2.1.Maakohus viitas Riigikohtu praktikale ja leidis, et hagejal puudub TsMS § 368 lg 1 kohane õiguslik huvi kostjate vaheliste kinketehingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja ei ole kinkelepingute pool. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Kinkelepingute (sh omandi üleandmiseks sõlmitud asjaõiguslike kokkulepete) tühisuse tuvastamine ei mõjuta hageja asjaõiguslikku positsiooni: hageja ei ole olnud kinkelepingu esemeks olevate kaasomandiosade omanikuks ega saa selleks kinkelepingute tühisuse tuvastamisel, hagejal ei teki kinketehingute tühisuse tuvastamisel õigust nõuda enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning hagejale kui kaasomanikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-st 1 tulenev õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei sõltu sellest, kas kostjate vahelised tehingu on tühised või mitte. Seega ei ole hageja kui lepinguväline isik õigustatud esitama tehingu tühisuse tuvastamise hagi.
2.2.Kinketehingute tühisuse tuvastamise huvi ei õigusta asjaolu, et hagejal on kostjatega I ja II pooleli kohtuvaidlus, milles esitatud rahaline nõue on seotud kostjate kui kaasomanike kohustustega. Asjaolud, mille alusel hageja nõuab tsiviilasjas nr 2-16-11590 kostjatelt I ja II rahalise kahju hüvitamist, on tekkinud ajal, mil kostjad olid kaasomanikud. Hagejal on jätkuvalt õigus nõuda kostjatelt selle kahju hüvitamist, sh lõpetada asi kokkuleppega. Hageja nõudeõigust ei mõjuta see, et tal ei saa kahju hüvitamise nõudeid tasaarvestada hüvitisega, mille ta pidanuks kostjatele maksma kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral.
2.3.Kinketehingute heade kommete vastasuse tuvastamiseks tuvastushagi esitamist ei õigusta hageja viited üldise õiguskultuuri taseme kahjustamisele, kui kostjate käitumisele ei anta negatiivset hinnangut ega tunnistata tehinguid heade kommetega vastuolus olevaks, ega kohtu rollile ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde tagamisel. Õigusriigi olulised põhimõtted on ka lepinguvabadus ja õiguskindlus. Õiguskindluse tagamise huvides on lepinguväliste isikute poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalused minimaalsed. Lepinguvälise isiku poolt tehingu tühisuse tuvastamise võimalus on erandlik ning piiratud tema enda konkreetsete õigustega. Omanikul on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, sh ei keela seadus teovõimelisel isikul sõlmimast lepinguid, mis kõrvaltvaatajale võivad tunduda ebaratsionaalsed või lepinguosalise õigusi kahjustavad. Seetõttu iga üksiku tehingu tühisuse tuvastamisel ei ole TsMS § 368 mõttes õigustatud tuvastushuviks hageja eesmärk tagada õiguse abstraktsete üldpõhimõtete järgimine ja säilitada või tõsta ühiskonna õiguskultuuri taset. Arusaamatu on hageja väide, et kinkelepingute tühisusele viitab see, et kinkelepingute vormistamise ajal kostjate vastu kohtumenetluses olnud kaasomandi lõpetamise nõue kattub üks-üheselt sõlmitud kinkelepingute objektis olnud kaasomandi osadega. Kostjad saavadki võõrandada üksnes enda kaasomandi osi, samuti saab neilt kaasomandi lõpetamist nõuda üksnes nende kaasomandi osade suhtes. Heade kommetega vastuolus ei ole see, et kaks kaasomanikku on otsustanud oma kaasomandi osad võõrandada ühele ja samale isikule ja tehingud vormistada notari juures ühel ja samal ajal. Asjaolu, et kaasomandi osad on väikesed ja seetõttu kingisaaja oma osa reaalselt kasutada või sellest õigusvilja saada, ei takista kaasomandi võõrandamist. Mis iganes põhjusel kostjad I ja II soovisid kostjat III rikastada, siis arvestades, et kingitud osades ei ole hageja hinnangul kaasomandit võimalik reaalselt kasutada, ei saa kostjale III ette heita, et tal ei ole huvi kingitud vara endale jätta, vaid soovib selle reaalselt kasutatavaks varaks (rahaks) pöörata. 3 (5)
2.4.Hagejal on võimalik kaasomandi lõpetamine saavutada lihtsamalt ja kiiremini muul moel, kui kostjate vaheliste kinketehingute tühisuse tuvastamise kaudu. Tsiviilasjas nr 2-16-11590 teatas kostja III muu hulgas, et on kinkelepingute alusel omandatud kaasomandiosad valmis hagejale tagasi müüma. Seega on uus kaasomanik avaldanud valmisolekut kaasomandi lõpetamiseks ning hagejal on võimalik kostjaga III AÕS § 77 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamise tingimustes kokku leppida.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas 27. detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Esiteks lahendas maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alles pärast hagi esitamisest enam kui kümne kuu möödumist. Ilmselgelt ei saa sellist, pea aasta pikkust viivitust, pidada mõistlikuks ajaks TsMS § 372 lg 1 mõttes.
3.2.Teiseks sisustas maakohus ebaõigesti hageja õigusliku huvi. Hageja ei nõudnud hagis enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Ta palus asendada kinnisasja omandaja (kostja III) nõusolek (tahteavaldus) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtuotsusega ning kustutada kostja III kinnistu omanikuna ja kanda kinnistu omanikuna sisse kostjad I ja II.
3.3.Kolmandaks saab hageja kui kinkelepingute pooleks mitteolev isik tugineda tehingu tühisusele, kuna kinkelepingute sõlmimine on heade kommetega vastuolus. Kostjate I ja II kaasomandi osade kinkimise eesmärk oli hageja kahjustamine, kuna hageja ei saanud tsiviilasjas nr 2-16-11590 kasutada õigust lõpetada asi kompromissiga ja ta kaotas õiguse kostjatega I ja II vastastike varaliste nõuete tasaarvestamiseks. Kostjate I ja II kaasomandi osade võõrandamine kahjustab hagejat ka seetõttu, et hagejal tekkisid kaasomandi lõpetamise nõudega märkimisväärselt suured menetluskulud, kuid pole kindel, et sellised kulud kostjatelt hageja kasuks välja mõistetakse.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. jaanuaril 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
6.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei ole maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest keeldumisel täitnud kõrgendatud põhjendamiskohustust. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt ja õiguslikult argumenteeritult põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi kinkelepingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja tugineb hagis sellele, et kostjate I ja II poolt kohtumenetluse ajal oma kaasomandiosa võõrandamine on heade kommete vastane. TsMS § 210 lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese. Ringkonnakohtu hinnangul see nö lubav säte kinnitab, et vaidlusaluse omandi võõrandamist kohtumenetluse kestel ei saa hinnata heade kommete vastase tehinguna, sõltumata sellest, millised olid tehingu poolte motiivid. 4 (5)
Samuti ei ole võimalik tuvastada kostja III kohustust anda nõusolek omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tulenevalt saab kohus teha otsuse isiku kohustamiseks tahteavaldust andma siis, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Puudub seadus või leping, mis kohustaks kostjat III kinnistu mõttelise osa omandi tagasikandmiseks kostjatele I ja II. Ainuüksi asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-16-11590 jäi hageja kaasomandi lõpetamise nõue läbi vaatamata, ei saa olla aluseks hageja tuvastusnõude menetlemiseks. Õiguslikult perspektiivitu hagi menetlusse võtmist ei saa põhjendada hageja sooviga eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks, kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja/või kostjate mõjutamiseks sõlmida kompromissi.
7.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18. november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
8.Põhjendatud on hageja väide, et enam kui 10-kuulist vahet hagi esitamise ja selle menetlusse mittevõtmise otsustamise vahel, kui maakohus ei ole teinud vahepeal ühtegi toimingut, ei saa pidada mõistlikuks. Toimikust ei nähtu mingit selgitust, mis tingis nii pika viivituse otsustamaks, kas hageja nõuet menetleda või mitte. Samas ei anna menetluse venimine alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohtu määruse tühistamisega ei ole võimalik kirjeldatud rikkumist ka enam kõrvaldada.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida kostjate seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
10.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.