lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-110870/16

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-110870/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõisteVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ProInkasso11078689(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse teatavaks 07.02.2019.a. avaliku etoimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-110870

Kohtuasi

Osaühing ProInkasso hagi M N viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1450,67 €

Menetlusosalised

Hageja: Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689, asukoht Ravila tänav 59, 51014 Tartu)

(N ) vastu võla ja

Hageja lepinguline esindaja: Keidi Kõiv (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, asukoht Vanemuise 21a, 51014 Tartu) Kostja: M N (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

13.11.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M N Osaühing ProInkasso kasuks kokku 1364,37 eurot, millest põhivõlg on 1080 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks (06.02.2019.a.) sissenõutavaks muutunud viivised on 284,37 eurot.
3.Välja mõista M N Osaühing ProInkasso kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 1080 eurot alates 07.02.2019.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 4.Välja mõista M N Osaühing ProInkasso kasuks menetluskulude katteks 441,25 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja hageja nõue.

1.Pooled ei vaidle selle üle, et - kostja asus E E M õppima 03.09.2015 ja sõlmis samal päeval kooliga õppelepingu; - lepingu kohaselt pidi kostja maksma 2015-2016 õppeaasta eest kokku õppemaksu 2800 eurot, mis sisaldas õppeaasta alustamise tasu 400 eurot; - õppeaasta alustamise tasu 400 eurot pidi kostja maksma koheselt pärast lepingu sõlmimist ja ülejäänud õppemaksu üheksas võrdses osas igakuiste maksetena 270 eurot kuus.
2.Tulenevalt asjaolust, et kostja ei maksnud E E M ühtki makset ja leping poolte vahel lõppes kostja koolist eksmatrikuleerimisega 2015.a. detsembrikuus, võlgneb kostja hagejale hageja hinnangul nelja tasumata arve alusel (arvete numbrid nr 201414012, 201414584, 201414327 ja 201416017) kokku 1080 eurot (4 x 270), mille hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana.
3.Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista ka hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 232,52 eurot ja viivise ka TsMS 367 alusel kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Nõue loovutati hagejale Eesti E M poolt 30.07.2017.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.
5.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel sõlmitud õppelepinguga, arvetega nr 201414012, 201414584, 201415327 ja 201416017, teatisega nõude loovutamise kohta ja viiviseraportidega nr 201414012, 201414584, 201415327 ja 201416017. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja väidetel ei käinud ta koolis rohkem kui mõned nädalad, sest talle ei sobinud M K poolt pakutav õppekava ja õpetamise metoodika. Kostja sõnul käis ta sekretariaadis ütlemas, et ta rohkem kooli ei tule ja võib-olla kirjutas ka mingi avalduse, kuid seda ta täpselt ei mäleta. Ilmselt sai ta koolist eksmatrikuleerimisteate pärast seda kui kool sai aru, et ta ei käi enam loengutes ega osale ka õppetöös.
7.Kostja taotles kohtu abi tõendite kogumiseks. Kohus rahuldas kostja taotluse ja kohustas AS-i E E M kohtule esitama M N avalduse kooliga lepingu lõpetamise kohta ning tema eksmatrikuleerimise dokumendid. Nimetatud tõendid kohtule ka esitati. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis

reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist teenuse osutamise lepinguga, mille kohaselt pidi teenuse osutaja ehk E E M osutama M N teenust ehk õpetama teda vastavalt viimase poolt valitud ärijuhtimise õppekavale 180 ainepunkti ulatuses ja M N kui teenuse saaja tasuma selle eest vastavalt poolte vahel lepingus kokkulepitule 2015/2016 õppeaastal 2800.- eurot õppemaksu, millest 400.- eurot on õppeaasta alustamise tasu.

9.Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et lepingupooled on lepingu p-s 7.5. kokku leppinud, et kõik pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikult taasesitatavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui tegemist on informatiivse teatega, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi, tuli ka lepingu ülesütlemise või lõpetamise avaldus esitada õpilase poolt koolile vastavalt lepingupunktile 7.5. M N on ka vastavalt kokkulepitule E E M
6.detsembril 2015.a avalduse esitanud, mida tõendab viimase poolt kohtule saadetud M N avaldus (t/l 81). Avaldus on kooli sõnul saabunud neile kostja poolt elektrooniliselt, millest tulenevalt on mõistetav, et sellel ei ole M N allkirja, kuid vaidlus puudub selles, et M N oli soov ja tahe kooliga sõlmitud lepingut lõpetada, mida kinnitab muuhulgas ka avaldusele lisatud venekeelne tekst kus M N põhjendab miks ta lepingut lõpetada soovib. E E M, olles saanud M N tahteavalduse lepingu lõpetamiseks, eksmatrikuleeris kostja koolist 11.12.2015.a. käskkirjaga XXX (t/l 79).
10.Kohus on seisukohal, et kostja paljasõnaline väide, mille kohaselt ta käis kooli sekretariaadis juba septembrikuus ütlemas, et ta enam kooli ei tule, ei toonud poolte jaoks kaasa õiguslikke tagajärgi nendevahelise lepingu lõppemise osas, sest pooled olid kokku leppinud, et lepinguga seotud tahtevaldused, mis toovad kaasa õiguslikud tagajärjed, tehakse kirjalikult taasesitatavas vormis, millest tulenevalt ongi hagejal, kellele E E M oma nõude loovutas (t/l 38), õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist kuni pooltevahelise õigussuhte lõppemiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata arvete katteks perioodi 2015.a. september kuni detsember eest 1080 eurot (4 x 270) põhivõlga.
11.Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades asjaoluga, et VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav võlasuhte intressimäär oli alates enne 1. juuli 2015.a. kuni 30. juuni 2016.a. 0,05 % ja on alates 01.07.2016.a. kuni käesoleva ajani 0,00 %, on kostja olnud viivituses - arve nr 201214012 tasumisega 6. veebruariks 2019.a. 1238 päeva arvestades arve tasumise tähtaega 18.09.2015.a., millest tulenevalt on viivise suuruseks selle arve tähtaegselt tasumata jätmise eest 73,31 eurot (vt arvutuskäiku viivisekalkulaator.ee);

- arve nr 201414584 tasumisega 6. veebruariks 2019.a. 1219 päeva arvestades arve tasumise tähtaega 07.10.2015.a., millest tulenevalt on viivise suuruseks selle arve tähtaegselt tasumata jätmise eest 72,18 eurot; - arve nr 201415327 tasumisega 6. veebruariks 2019.a. 1188 päeva arvestades arve tasumise tähtaega 07.11.2015.a., millest tulenevalt on viivise suuruseks selle arve tähtaegselt tasumata jätmise eest 70,33 eurot ja - arve nr 201416017 tasumisega 6. veebruariks 2019.a. 1158 päeva arvestades arve tasumise tähtaega 07.12.2015.a., millest tulenevalt on viivise suuruseks selle arve tähtaegselt tasumata jätmise eest 68,55 eurot Seega kuulub kokku kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks seisuga 06.02.2019.a. 284,37 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuulub kostjalt viivis hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni nagu võimaldab TsMS § 367 märgitu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

12.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja hageja õigusabikulud 221,25 eurot hageja esindamise eest 4 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnihinnaga 45 eurot tund. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele kokku summas 441,25 eurot, sest hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200.- eurot ning kandnud õigusabikulusid kokku summas 221,25 eurot, mida kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 1080 €, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 284,27 € ja viivise protsendina (EKP põhifinantsoperatsioonidele kohaldatav intressimäär, millele lisandub 8% aastas) põhinõudest kuni põhivõla täitmiseni, on käesoleva tsiviilasja hind 1450,67 eurot (1080 + 284,27 + 86,40). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja