AS LHV Pank hagi I.V.R. Trans OÜ vastu käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
136 240,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549), asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis Könn, advokaat Mailis Meier, e-post [email protected]; [email protected] Kostja: I.V.R. Trans OÜ (registrikood 11213288), asukoht Mustamäe tee 4, 10612 Tallinn Kostja seaduslik esindaja: I M, e-post xxxx; xxxx
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungid 04.04.2018.a; 08.01.2019.a.
RESOLUTSION
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjalt I.V.R. Trans OÜ hageja AS LHV Pank kasuks 136 240,82 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja viivisenõude osas kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista kostjalt I.V.R. Trans OÜ hageja AS LHV Pank kasuks 4 105 eurot.
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I.V.R. Trans OÜ tasuda hagejale AS LHV Pank hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 105 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
OÜ Xxx (edaspidiselt ka liisinguvõtja) pöördus AS LHV Pank (edaspidiselt ka hageja) poole, et viimane finantseeriks seitsme KRONE XXXX Külmikpoolhaagise ostu. OÜ Xxxx ja hageja vahel sõlmiti järgmised kapitalirendilepingud: 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128432; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128445; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128458; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128461; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130336; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130349; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130365.
Seoses liisinglepingute sõlmimisega liisinguvõtja ja liisinguandja vahel, sõlmis hageja I.V.R. Trans OÜ-ga (edaspidiselt ka kostja) järgmised käenduslepingud: 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128432-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128445-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128458-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128461-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130336-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130349-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130365KÄ2. Kõikides käenduslepingutes on nimetatud käendaja vastutuse rahaliseks summaks 96 876 eurot.
Alates 2017.a algusest ei ole liisinguvõtja oma liisingulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu esitas hageja nii liisinguvõtjale kui ka kostjale 06.04.2017.a liisinglepingute ülesütlemise hoiatused. Kuivõrd liisinguvõtja võlgnevust liisinguandja ees ei likvideerinud, ütles liisinguandja lepingud üles ja liisinguvõtja ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks ka vara tagastanud.
20.10.2017.a esitas hageja kostjale võlanõude käenduslepingutest tuleneva nõude täitmiseks. Kostja nõuet ei ole täitnud. Hageja palub mõista käendajalt I.V.R. Trans OÜ-lt AS LHV Pank kasuks välja võlgnevus 489 246,40 eurot; tasumata põhiosalt viivis 0,25% päevas alates
10.11.2017.a kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Põhivõlgnevus koosneb KRONE XXXX külmikpoolhaagiste eest tasumata maksetest ja vara tagastamisega seotud kulust summas 79 800 eurot. Viivisvõlgnevus on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest järgmisest päevast kuni 09.11.2017.a.
10.11.2017.a vähendas hageja esitatud nõuet, paludes mõista käendajalt I.V.R. Trans OÜ-lt AS LHV Pank kasuks välja 136 240,82 eurot. Hageja selgitab, et vaidlusalune vara on OÜ Xxxx poolt hagejale tagastatud ning see on lisaks võõrandatud. Kuivõrd hageja lõpetas OÜga Xxxx kokku 119 kapitalirendilepingut, lähtuti vara võõrandamisel vara vanuse keskmisest hinnast. Kostja poolt käendatud vara on kõik esmaregistreeritud 2016. aasta. Eeltoodust lähtuvalt on hindamisakti alusel käendatud haagiste iga ühiku hind eraldi 41 500,00 eurot. Lisaks näitab nimetatud hindamisakt, et hageja oli valmis 18.07.2017.a üles öeldud kapitalirendilepingute esemeks olnud vara realiseerima juba enne kui OÜ Xxxx hagejale viimase vara tagastas. Hageja ja OÜ Xxxx leppisid kokku, et vara müügihinnast kaetakse esmalt põhisumma ning seejärel viivised. Pooled leppisid kokku, et kui müügihind katab kogu põhivõlgnevuse, siis viivisesumma edaspidiselt ei suurene. Hageja loobub taotlusest mõista käendajalt välja tasumata põhiosalt viivis 0,25% päevas alates 10.11.2017.a kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuivõrd peale vara võõrandamist puudub selleks alus, sest põhiosa on täielikult tasutud.
Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud viivisearvestust, mistõttu ei ole viivisenõude summa kujunemine jälgitav ega selge. Kostja on seisukohal, et viivisemäär 0,25% päevas on ebamõistlikult suur. Seetõttu taotleb kostja selle vähendamist mõistliku suuruseni, milleks on 0,06% päevas (või muu kohtu poolt mõistlikuks loetav viivisemäär).
Kostja hinnangul ei ole hageja konkreetsete haagiste turuväärtust üleüldse hinnanud. Hindamisaktides esitatud turuväärtused on oletuslikud. Hageja esitatud hindamisaktidest nähtub, et hinnatud masinate „Vara omanik LHV Pank AS (rentnik AS Xxxx)“. Praeguses asjas on kostja käendanud hoopis OÜ Xxxx kohustusi. Kõike eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud mis tahes seost antud asjas tagastatud veokite ja väidetavalt hinnatud veokite vahel. Hindamisaktidele käesolevas asjas tuginemine on alusetu. Lisaks eeltoodule puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas ja milline on hindamisaktid koostanud I M ning väidetavalt hindamise aluseks olevate üleandmis-vastuvõtmisaktid allkirjastanud S. Vi pädevus ja kogemus selliste masinate väärtuse hindamisel. Antud juhul ei ole alust lähtuda vara turuväärtuse hindamisel ka hageja poolt sõlmitud vara müügilepingutes märgitud hindadest, kuna vastava vara oleks saanud müüa kallimalt, kuid pank otsustas seda mitte teha.
Käendatud kohustute esemeks olevad haagised osteti 2016. aastal hinnaga 69 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hinnangul peaks haagiste läbisõite ning töötunde arvestades olema alla 30 000 km läbisõiduga haagiste turuväärtuseks 50 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja üle 100 000 km läbisõitnud haagistel 45 000 eurot (ilma käibemaksuta). Turuväärtuste tõendamiskoormis on hagejal, kuid – nagu eelnevalt põhjendatud – ei ole hageja tõendanud, et müüs haagised turuväärtustele vastavate hindadega.
Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungitel, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus on tuvastanud alljärgnevad asjaolud:
OÜ Xxxx ja hageja vahel sõlmiti järgmised kapitalirendilepingud: 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128432; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128445; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128458; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128461; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130336; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130349; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130365 (kd I, tl 5-30).
Hageja sõlmis kostjaga järgmised käenduslepingud: 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128432-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128445-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128458-KÄ2; 15.04.2016.a sõlmitud käendusleping nr 128461-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130336-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130349-KÄ2; 07.06.2016.a sõlmitud käendusleping nr 130365-KÄ2. Kõikides käenduslepingutes on nimetatud käendaja vastutuse rahaliseks summaks 96 876 eurot (kd I, tl 39-52).
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel olid sõlmitud eelviidatud kapitalirendilepingud, lepingud on lõppenud ja liisitud asjad tagastatud. Ühtlasi puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud eelviidatud käenduslepingud (kd II, tl 2).
Pooled vaidlevad selle üle, milline on tagastatud liisitud asjade väärtus ning kas ja millises ulatuses peab kostja käendajana hüvitama hagejale kui liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasumata viiviseid.
13.Esmalt käsitleb kohus hageja ja OÜ Xxxx vahelist lepingulist suhet ja sellest tulenevaid nõudeid (I), seejärel analüüsib kohus liisinguesemete väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel (II), kolmanda käsitleb kohus kostja vastutust käenduse alusel (III), ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse, jaotab muuhulgas menetluskulud (IV).
I Liisingulepingud ja nendest tulenevad nõuded
14.OÜ Xxxx ja hageja vahel sõlmiti järgmised kapitalirendilepingud: 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128432; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128445; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128458; 15.04.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 128461; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130336; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130349; 06.06.2016.a sõlmitud liisinguleping nr 130365 (kd I, tl 5-30).
15.Vaidlusalused liisingulepingud vastavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 järgsetele liisingulepingu tunnustele. Viidatud sätte kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguleping on VÕS § 401 lg 2 järgi ühtlasi krediidileping.
16.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS § 367 lg 2). VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
17.Asja lahendades on kohtu kohustus muu hulgas tüüptingimuse tühisuse tuvastamine, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-109-11, p 12; 3-2-1-56-08, p 13, 3-2-1-106-13, p 24). Kohus on seisukohal, et täiendavalt tuleb kohaldada OÜ Xxxx ning AS LHV Pank vahel sõlmitud liisingulepingutes sätestatut sedavõrd, kuivõrd tegu ei ole tühiste tüüptingimustega.
18.Hageja on kohtule selgitanud, et liisingulepingu alusel üleantud vara on hagejale tagastatud ja lisaks võõrandatud. Hagejal on liisingulepingust tulenev viivisenõue OÜ Xxxx vastu summas 136 240,82 eurot. Hageja on selgitanud, et viivisarvestuse saab jagada viieks erinevaks perioodiks, kuivõrd tagatisvara realiseerimisega on ajas muutunud põhinõue, millelt hageja viivist arvestas. Hageja on arvestanud viivist järgmiste perioodide eest: 18.07.201721.07.2017.a summas 2 823,72 eurot; 21.07.2017-05.10.2017.a summas 70 266,12 eurot; 05.10.2017-24.10.2017.a summas 17 477,53 eurot; 24.10.2017-06.12.2017.a summas 33 213,26 eurot; 06.12.2017-31.01.2018.a summas 12 460,18 eurot (kd I, tl 158-161). Kasutusrendilepingute kasutustingimustest tulenevalt on viivise määraks 0,25% päevas.
19.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
20.Kostja on 14.03.2018.a esitanud kohtule vastuväited viivisenõude osas (kd I, tl 150-152). Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebaselge, kas ja kuidas on viivisesumma
kujunemisel arvestatud võlgniku pangakontolt debiteeritud summat. Hageja 05.03.2018.a menetlusdokumendist jääb mulje, et hageja on küll võlgniku kontolt teatud summa maha võtnud, kuid on samas viivise arvestamist jätkanud põhisummalt tervikuna (debiteerimist arvestamata). Seega nõuab hageja kostjalt viivist põhjendamatult suurelt summalt. Vastav nõue on alusetu.
21.Lisaks on kostja seisukohal, et hageja poolt nõutava viivise määr on ebamõistlikult suur ning kostja taotleb selle vähendamist. Kohalduvat viivisemäära põhjendades on hageja märkinud, et tegemist ei ole tarbijakäendusega. On õige, et kostja poolt viidatud lahendid puudutasid tarbijakäendust, kuid Riigikohus ei öelnud, et majandus- ja kutsetegevuses on igasugune viivisemäär põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks praegusel juhul lugema mõistlikuks 12-kordse seadusjärgse viivise määra. Antud juhul on liisingulepingutes märgitud viivisemäär hageja tüüptingimus, mida liisinguvõtja (ja ammugi käendaja) ei saanud mõjutada. Seega tuleb tüüptingimust hinnata tüüptingimuste regulatsiooni valguses. Hageja ei ole tõendanud, et see tingimus ei oleks liisinguvõtjat/kostjat ebamõistlikult kahjustav (sh VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel).
22.Alljärgnevalt analüüsib kohus viivisemäära ja viivisenõuete põhjendatust. Kohus kordab siinkohal, et pooled ei vaidle kapitalirendilepingute lõppemise fakti ega lõppemise aja üle ja ei analüüsi seda küsimust viivisenõude juures eraldi.
23.Kostja on VÕS §-le 44 tuginedes seisukohal, et kuivõrd hageja ja OÜ Xxxx vahelistes lepingutes kokkulepitud viivis on tüüptingimus ja ületab oluliselt seadusjärgset viivisemäära, on tegu tühise tüüptingimusega. Riigikohus on asunud VÕS § 36 lg-le 3 tuginedes seisukohale, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 18). Kohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas tegu oli tüüptingimusega ja kas tüüptingimusel oli ebamõistlikult kahjustav iseloom ning seejärel otsustada VÕS § 25 kohaldades, kas sellise tüüptingimuse kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavapärane.
24.VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega tuleb VÕS § 44 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14 (p 10-13) tehtud lahendis leidnud, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav.
25.Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul, kus viivise määraks on 0,25% (mis on suurusjärgult sarnane Riigikohtu poolt käsitletud määraga 0,2% päevas) ei vasta antud lepingutingimus VÕS § 42 lg 3 p 5
tunnustele ega ole seega tühine. Kuivõrd tingimus ei oleks kohtu hinnangul tüüptingimusena kasutamise korral teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav, ei analüüsi kohus täiendavalt, kas tegu võis olla tüüptingimusega või poolte vahel kokkulepitud eritingimusega. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu, et hageja on esitanud kohtule Eestis tegutsevate konkureerivate krediidiasutuste hinnakirjad, millest nähtuvalt kohaldavad nad viivist määras 0,2-0,3 % (köide II, tl 112-113). Seega on hageja esitanud ühtlasi tõendid selle kohta, et sellise tüüptingimuse kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavapärane.
26.Liisingulepingu nr 128432 alusel kuulus tasumisele põhiosa 43 332,05 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 231, viivise summa kokku on 25 024,26 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 26 830 eurot, võla katteks debiteeriti 12 399,62 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 25 024,26 eurot (43 332,05 * 0,25 * 231 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
27.Liisingulepingu nr 128445 alusel kuulus tasumisele põhiosa 43 332,05 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 152, viivise summa kokku on 16 466,18 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 38 000 eurot, võla katteks debiteeriti 4 393,25 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 16 466,18 eurot (43 332,05 * 0,25 * 152 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
28.Liisingulepingu nr 128458 alusel kuulus tasumisele põhiosa 43 332,05 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 231, viivise summa kokku on 25 024,26 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 37 000 eurot, võla katteks debiteeriti 7 595,62 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 25 024,26 eurot (43 332,05 * 0,25 * 231 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
29.Liisingulepingu nr 128461 alusel kuulus tasumisele põhiosa 43 332,05 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 152, viivise summa kokku on 16 466,18 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 38 000 eurot, võla katteks debiteeriti 4 393,25 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 16 466,18 eurot (43 332,05 * 0,25 * 152 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
30.Liisingulepingu nr 130336 alusel kuulus tasumisele põhiosa 44 952,18 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 152, viivise summa kokku on 17 081,83 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 38 000 eurot, võla katteks debiteeriti 5 978,54 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 16 466,18 eurot (44 952,18 * 0,25 * 152 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
31.Liisingulepingu nr 130349 alusel kuulus tasumisele põhiosa 44 952,18 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 152, viivise summa kokku on 17 081,83 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 38 000 eurot, võla katteks debiteeriti 5 978,54 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 16 466,18 eurot (44 952,18 * 0,25 * 152 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
32.Liisingulepingu nr 130365 alusel kuulus tasumisele põhiosa 43 390,73 eurot. Viivituses oldud päevade arv oli 152, viivise summa kokku on 16 488,48 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 38 000 eurot, võla katteks debiteeriti 4 080,66 eurot. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 16 488,48 eurot (43 390,73* 0,25 * 152 / 100). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
33.Ülalviidatud põhjendustel, on kohus seisukohal, et hageja liisingulepingutest nr 128432, 128445, 128458, 128461, 130336, 130349, 130365 tulenev viivisenõue kogusummas 136 240,82 eurot on põhjendatud. II Liisingueseme väärtus liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel
34.Hageja on kohtule selgitanud, et liisingulepingute esemeteks olnud vara realiseeriti järgmiste hindadega: lepingu nr 128432 objekt - 26 830 eurot; lepingu nr 128445 objekt – 38 000 eurot; lepingu nr 128458 objekt – 37 000 eurot; lepingu nr 128461 objekt – 38 000 eurot; lepingu nr 130336 objekt – 38 000 eurot; lepingu nr 130349 objekt – 38 000 eurot; lepingu nr 130365 objekt – 38 000 eurot (kd I, tl 101-102). Hageja on esitanud kohtule tõenditena AS LHV Pank poolt vaidlusaluse vara müügiarved (kd I, tl 108-111) ja liisinguvara eest tasumist tõendavad maksekorraldused (kd I, tl 112-113).
35.Kostja on asunud seisukohale, et haagiste turuväärtust ei ole korrektselt kindlaksmääratud. Kostja hinnangul peaks haagiste läbisõite ning töötunde arvestades olema alla 30 000 km läbisõiduga haagiste turuväärtuseks 50 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja üle 100 000 km läbisõitnud haagistel 45 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole alust lähtuda vara turuväärtuse hindamisel hageja poolt sõlmitud vara müügilepingutes märgitud hindadest, kuna vastava vara oleks saanud müüa kallimalt.
36.VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtuse määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).
37.Liisingulepingute üldtingimuste p 9.2.11 kohaselt tuleb arvestada liisinguandja hüvitusnõuetest maha tagastatud vara väärtus. Erinevalt VÕS § 367 lõikest 3 nähtub aga hageja üldtingimustest (p 9.2.8), et hageja kui liisinguandja saab siduda tagastatud vara väärtuse vara reaalse müügihinnaga. Kohus viitab liisitud vara tagastamise ja võimaliku müügi osas Riigikohtu seisukohtadele. Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08, p 18), et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt (hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest) eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses, on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine (3-2-1-33-08 p 17 ja 3-2-1-52-11 p 15). Riigikohus on leidnud (3-2-1-33-08, p 17), et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses.
38.Riigikohus on leidnud, et liisinguandja peab VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 järgi kulutuste hüvitamist nõudes tõendama nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Riigikohus on seisukohal, et auto hariliku väärtuse määramisel tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, muuhulgas selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid (3-2-1-118-08). Sama on kohtu hinnangul kohaldatav ka järelhaagiste puhul. Arvestada tuleb liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust, s.o TsÜS § 65 järgi sarnase eseme kohalikku keskmist müügihinda liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetkel. Kui kummagi poole esitatud tõenditest ei saa üheselt järeldada tegelikku turuhinda liisinguesemete tagastamise ajal ja kumbki pool ei taotle liisinguesemete väärtuse tõendamiseks ekspertiisi tegemist, saab kohus otsustada hüvitatavate kulude suuruse määramiseks vajaliku liisingueseme turuväärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 12).
39.Hageja on esitanud kohtule tõendina Xxxx OÜ poolt 18.10.2017.a läbi viidud veokite ja haagiste hindamise aktid nr 4386-2017, 4387-2017, 4388-2017. Nimetatud aktidest nähtub, et vara ülevaataja R N hindas haagise Krone Xxxx (2013) väärtuseks 28 500 eurot, haagise Krone xxxx (2015) väärtuseks 37 500 eurot, haagise Krone xxxx (2016) väärtuseks 41 500 eurot (kd I, tl 114-116).
40.23.10.2018.a kohtumäärusega määras kohus tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimise liisinguesemete turuväärtuse kindlakstegemiseks. Kohus määras eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi R M (kd II, tl 37-39). 14.06.2018.a edastas ekspert R M kohtule ekspertiisiakti nr 18-221 (kd II, tl 53-59). Ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud järgmistele seisukohtadele:
Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. oktoobri lõpus hindan 35500.-€ (ilma käibemaksuta), arvestades keskpärast läbisõitu ja avariilisi vigastusi ning remondi vajadust. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. novembri alguses hindan 40000.-€ (ilma käibemaksuta), arvestades suhteliselt suurt läbisõitu ja avariilisi pisivigastusi ning pisiremondi vajadust. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. novembri alguses hindan 39000.-€ (ilma käibemaksuta) arvestades suhteliselt suurt läbisõitu ja avariilisi vigastusi ning remondi vajadust. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. novembri alguses hindan 41000.-€ (ilma käibemaksuta) arvestades suhteliselt suurt läbisõitu ja pisivigastusi, mis halvendavad kaubanduslikku väljanägemist. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. novembris hindan 44000.-€ (ilma käibemaksuta), arvestades väikest läbisõitu. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. oktoobri lõpus hindan 44000.-€ (ilma käibemaksuta), arvestades väikest läbisõitu. Külmikpoolhaagise Krone XXXX, reg. märk xxxx, harilikuks väärtuseks 2017.a. novembris hindan 44000.-€ (ilma käibemaksuta), arvestades väikest läbisõitu.
41.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 128432 ese müüdi 26 830 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 35 500 eurot, müügi ja eksperdi hinnangu erinevus -8 670 eurot (s.o 24%).
Hageja on selgitanud, et tegemist oli remonti vajava haagisega (kd II, tl 87). Haagise vaatas üle ja remondi hinnapakkumise summas 10 170 eurot tegi haagiste ametlik müügiesindaja Xxxx OÜ (I kd, tlk 179). Ekspert R M leiab, et remonti vajava haagise xxxx hind on 35 500 eurot ning haagise hind ei vähene ametliku töökoja remondikalkulatsiooni võrra, vaid 50% võrra (II kd, tl 57). Kohus on seisukohal, et hagejale ei saa ette heita, et hagejal oleks õnnestunud haagis odavamalt remontida mõnes teises kohas. Hageja on valinud haagiste hoolduseks ja remondiks Krone esinduse, mis on vaidlusaluste haagiste ametlik müügiesindaja. Seega on hageja remondikulu arvestamisel lähtunud vastava valdkonna spetsialisti arvamusest. Kohtu hinnangul on liisinglepingu nr 128432 eseme müügihind remondikulusid arvestades vastavuses turuväärtusega ning kooskõlas eelviidatud riigikohtu praktikaga.
42.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 128445 ese müüdi 38 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 40 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 2 000 eurot (s.o 5%). Kohtu hinnangul on liisingulepingu nr 128445 eseme müügihind vastavuses turuväärtusega ning kooskõlas eelviidatud riigikohtu praktikaga.
43.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 128458 ese müüdi 37 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 39 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 2 000 eurot (s.o 5%). Kohtu hinnangul on liisingulepingu nr 128458 eseme müügihind vastavuses turuväärtusega ning kooskõlas eelviidatud riigikohtu praktikaga.
44.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 128461 ese müüdi 38 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 41 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 3 000 eurot (s.o 8%). Kohtu hinnangul on liisingulepingu nr 128461 eseme müügihind vastavuses turuväärtusega ning kooskõlas eelviidatud riigikohtu praktikaga.
45.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 130336 ese müüdi 38 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 44 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 6 000 eurot (s.o 13%). Kohtu hinnangul ei ole eseme müügihind ja eksperdi poolt avaldatud turuhind sedavõrd erinevad, et saaks asuda seisukohale, et haagist müüdi põhjendamatult madala hinnaga. Hageja on kohtule veenvalt põhistanud, et hageja üleandmise vastuvõtmise aktide põhjal koostanud koondtabeli haagiste puudustest, mille tõttu kujunes teatud haagiste müügihind madalamaks, kui keskmises seisukorras haagise hind. Kostja ei ole üleandmisvastuvõtmisaktidele vastu vaielnud, v.a. rehvide jäägi osas, leides, et aktides näidatud 78-80% on vale ja õige rehvide jääk on 85-90% (I kd, tl 151). Lisaks tuleb võtta arvesse äärmiselt ebaharilikku turuolukorda haagiste müümise ajal. Nimelt 2017. a sügisel tuli Eesti turule korraga ca 160 sama mudeliga 2013-2016. aasta haagist (kd II, tl 87). Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et müügiprotsessi tulemusel üritati haagiseid realiseerida parimal võimalikul viisil. Hageja tegi haagiste müügi korraldamise ülesandeks Xxxx OÜ-le (xxxx), mis on uute ja kasutatud haagiste müügi ja hooldusega tegelev rahvusvaheline ettevõte. Kuulutused avaldati mascus.ee, auto24.ee, mobile.ee, autoline.info, truckscout24.com, truck1.eu ja trucks.nl portaalides, mis on Eestis ja rahvusvaheliselt tuntud kasutatud sõidukite ja rasketehnika müügiplatvormid (kd II, tl 86). Seda kinnitavad ka tunnistaja K S ütlused (kd II, tl 186-187). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liisingulepingu nr 130336 eseme müügihind on vastavuses turuväärtusega.
46.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 130349 ese müüdi 38 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 44 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 6 000 eurot
(s.o 13%). Kohtu hinnangul ei ole eseme müügihind ja eksperdi poolt avaldatud turuhind sedavõrd erinevad, et saaks asuda seisukohale, et haagist müüdi põhjendamatult madala hinnaga. Hageja on kohtule veenvalt põhistanud, et hageja üleandmise vastuvõtmise aktide põhjal koostanud koondtabeli haagiste puudustest, mille tõttu kujunes teatud haagiste müügihind madalamaks, kui keskmises seisukorras haagise hind. Kostja ei ole üleandmisvastuvõtmisaktidele vastu vaielnud, v.a. rehvide jäägi osas, leides, et aktides näidatud 78-80% on vale ja õige rehvide jääk on 85-90% (I kd, tl 151). Lisaks tuleb võtta arvesse äärmiselt ebaharilikku turuolukorda haagiste müümise ajal. 2017. a sügisel tuli Eesti turule korraga ca 160 sama mudeliga 2013-2016. aasta haagist (kd II, tl 87). Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et müügiprotsessi tulemusel üritati haagiseid realiseerida parimal võimalikul viisil. Hageja tegi haagiste müügi korraldamise ülesandeks Xxxx OÜ-le (xxxx), mis on uute ja kasutatud haagiste müügi ja hooldusega tegelev rahvusvaheline ettevõte. Kuulutused avaldati mascus.ee, auto24.ee, mobile.ee, autoline.info, truckscout24.com, truck1.eu ja trucks.nl portaalides, mis on Eestis ja rahvusvaheliselt tuntud kasutatud sõidukite ja rasketehnika müügiplatvormid (kd II, tl 86). Seda kinnitavad ka tunnistaja K S ütlused (kd II, tl 186-187). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liisingulepingu nr 130349 eseme müügihind on vastavuses turuväärtusega.
47.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingu nr 130365 ese müüdi 38 000 euroga, ekspert hindas eseme väärtuseks 44 000 eurot, müügihinna ja eksperdi hinnangu erinevus 6 000 eurot (s.o 13%). Kohtu hinnangul ei ole eseme müügihind ja eksperdi poolt avaldatud turuhind sedavõrd erinevad, et saaks asuda seisukohale, et haagist müüdi põhjendamatult madala hinnaga. Hageja on kohtule veenvalt põhistanud, et hageja üleandmise vastuvõtmise aktide põhjal koostanud koondtabeli haagiste puudustest, mille tõttu kujunes teatud haagiste müügihind madalamaks, kui keskmises seisukorras haagise hind. Kostja ei ole üleandmisvastuvõtmisaktidele vastu vaielnud, v.a. rehvide jäägi osas, leides, et aktides näidatud 78-80% on vale ja õige rehvide jääk on 85-90% (I kd, tl 151). Lisaks tuleb võtta arvesse äärmiselt ebaharilikku turuolukorda haagiste müümise ajal, 2017.a sügisel tuli Eesti turule korraga ca 160 sama mudeliga 2013-2016. aasta haagist (kd II, tl 87). Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et müügiprotsessi tulemusel üritati haagiseid realiseerida parimal võimalikul viisil. Hageja tegi haagiste müügi korraldamise ülesandeks Xxxx OÜ-le (xxxx), mis on uute ja kasutatud haagiste müügi ja hooldusega tegelev rahvusvaheline ettevõte. Kuulutused avaldati mascus.ee, auto24.ee, mobile.ee, autoline.info, truckscout24.com, truck1.eu ja trucks.nl portaalides, mis on Eestis ja rahvusvaheliselt tuntud kasutatud sõidukite ja rasketehnika müügiplatvormid (kd II, tl 86). Seda kinnitavad ka tunnistaja K S ütlused (kd II, tl 186-187). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et liisingulepingu nr 130365 eseme müügihind on vastavuses turuväärtusega.
48.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et liisingulepingute esemed on müüdud parimal võimalikul viisil ja vastavad turuväärtusele. III Kostja vastutus käenduse alusel
49.Hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2016.a käenduslepingu nr 128432-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 128432 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 39). Hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2016.a käenduslepingu nr 128445-KÄ2, mille
alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 128445 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 41). Hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2016.a käenduslepingu nr 128458-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 128458 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 43). Hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2016.a käenduslepingu nr 128461-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 128461 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 45). Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2016.a käenduslepingu nr 130336-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 130336 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 45). Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2016.a käenduslepingu nr 130349-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 130349 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 49). Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2016.a käenduslepingu nr 130365-KÄ2, mille alusel kohustus kostja vastutama liisinguandja ja OÜ Xxxxx vahel sõlmitud kapitalirendilepingust nr 130365 tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 96 876 eurot (kd I, tl 51).
50.Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud vastavad VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
51.VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kohus on käsitlenud kõiki käendaja vastuväiteid liisingulepingust tulenevatele nõuetele käesoleva kohtuotsuse eelnevates punktides.
52.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
53.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud eelviidatud käenduslepingud. (kd II, tl 2). Kostja ei ole esitanud käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid. Kohus peab siiski hagi rahuldamiseks veenduma, et kõik asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud. Kohus analüüsib alljärgnevalt käendaja vastutuse eeldusi.
54.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 128432 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 25 024,26 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
55.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 128445 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 16 466,18 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
56.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 128458 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 25 024,26 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
57.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 128461 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 16 466,18 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
58.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 130336 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 17 081,83 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
59.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 130349 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 17 081,83 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
60.Kohus pidas käesoleva otsuse peatükis I põhjendatuks liisingulepingust nr 130365 tulenevat liisinguandja viivisenõuet liisinguvõtja vastu summas 16 488,48 eurot. Kuivõrd kostja vastutuse maksimumsumma liisingulepingust tulenevate kohustuste eest oli poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kohaselt 96 876 eurot, jääb summa maksimumvastutuse piiresse ja tuleb kostjalt välja mõista.
61.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 136 240,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
62.30.01.2019.a kohtumäärusega lõpetas kohus osaliselt menetluse tsiviilasjas nr 2-17-16868 seoses osalise hagist loobumisega võlgnevuse summas 353 005,58 eurot ja lisanduva viivise nõudes ning jättis selles osas menetluskulud kostja kanda.
63.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus viivisenõude osas menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
64.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
65.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
66.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
67.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
68.08.01.2019.a esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (kd II, tl 188-189), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 500 eurot, registriväljavõtted summas 5 eurot, õigusabikulud summas 4 853 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
69.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada registriväljavõtetega seotud kulud summas 5 eurot ja riigilõivu summas 1 500 eurot. Kohus leiab, et vastavate kulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet kohtukulude osas summas 1 505 eurot.
70.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepinguliste esindajate kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepinguliste esindajate kuludes kogusummas 4 853 eurot, õigusabi on osutatud 36,25 h vältel kahe esindaja poolt tunnihindadega 120 eurot ja 140 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
71.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hagejal oli kaks esindajat, ei saa teisele menetlusosalisele tuua kaasa kahekordseid kulusid. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud mh asja keerukusest. Kuigi tegemist oli mahuka tsiviilasjaga, ei ole hageja esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine vajalik. Olenemata tsiviilasja hinnast või mahust ei ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud kahe lepingulise esindaja vajadus põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda kõikide hageja esindajate poolt tehtud toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust kogumis, leiab, et põhjendatuks saab pidada õigusabi osutamist 20 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 20 h, mis tunnitasu arvestades vastab 2 600 eurole (ilma käibemaksuta).
72.TsMS § 177 lg-s 4 on sätestatud, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud ja kohus rahuldab selle.
73.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.