Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-17-119144 6) Maksete mittetähtaegsel või maksegraafikus kokkulepitud väiksemas osas tasumisel on AS-il SEB Pank õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks OÜ Junior Invest vastu kogu võlgnevuse koos arvestatud viivistega alates 02.11.2017 täies ulatuses viivitamatuks sissenõudmiseks. 7) Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8) AS SEB Pank ja OÜ Junior Invest paluvad kohtul kinnitada kohtulik kokkulepe ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-119144 istungit pidamata kirjalikus menetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS SEB Pank esitas 6.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1918,88 euro saamiseks. Kohus tegi 14.09.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik OÜ Junior Invest esitas 9.10.2017 nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus 16.10.2017 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS SEB Pank nõude OÜ Junior Invest vastu 1918,88 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagivalduse kohaselt hageja ja kostja (edaspidi ka kaupmees) sõlmisid 06.06.2011 Kaupmehelepingu nr KP11278 (edaspidi nimetatud ka leping), milles lepiti kokku koostöös kaupmehe müügikohas kaardimaksete võimaldamiseks lepingus kokkulepitud tingimustel. Lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale lepingu või operatsioonireeglite rikkumisega tekitatud kahju. Lepingu p 8.3 alusel oli hagejal õigus tagasinõuete summad debiteerida kostja teistelt pangas asuvatelt kontodelt. Nõuete tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,1 % tasumata summalt päevas ehk 36,5% aastas. Kostja teostas ajavahemikul 11.05.20172(4)

2-17-119144 12.05.2017 kokku 8 kaardimaksetehingut, mille kaardiorganisatsioon on vaidlustanud, sest tehingud on kaardiomanike poolt autoriseerimata (puudub allkiri või tehingu kinnitus PIN koodiga). Kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut KP11278, mille tõttu tekkisid hagejale tagasinõuded. Tulenevalt sellest, et tagasinõude summasid ei olnud võimalik kaupmehe käibest kinni pidada, on pangal antud tehingu summade ulatuses tekkinud majanduslik kahju. Hageja palub Junior Invest OÜ-lt välja mõista lepingust nr KP11278 tulenev võlgnevus summas 2025,47eurot, mis koosneb põhiosast summas 1894.57eurot ja viivistest summas 130.90 eurot arvestatuna kuni 01.11.2017; Junior Invest OÜ-lt välja mõista viivis protsendina lepingust nr KP11278 tuleneva võlgnevuse põhinõudest alates 02.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni määras 36,5% aastas (0,1% päevas). Viru Maakohus16.11.2017 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikult vastanud ning kohus tegi 13.07.2018 tagaseljaotsuse, millega rahuldas AS SEB Pank hagi. Kostja esitas kaja tagaseljaotsusele. Viru Maakohus 22.10.2018 määrusega rahuldas kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas. Pooled esitasid 01.02.2019 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad hageja ja kostja kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist tema arveldusarvele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3(4)

2-17-119144 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et kostja maksab hagejale pool tasutud riigilõivust, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Riigilõivu osaline tagastamine Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja oli menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 275 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist tema arveldusarvele. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole menetluses tasutud riigilõivust 137,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxx. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.