Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Osaühing SDE esitas 14.12.2018.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankrotiavalduse kohaselt otsustas 14.12.2018.a võlausaldajate üldkoosolek esitada Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse püsiva maksejõuetuse tõttu. Avaldusele lisatud majandustegevuse ülevaate kohaselt on võlgniku põhitegevuseks spordiklubi opereerimine, viimased aastad on klubi majandustegevus kahjumlik. 16.12.2018.a lõppes ka rendileping. Võlgnevus hankijate ees on 32 063 eurot, detsembrikuu töötasu võlgnevus 2374 eurot, maksuvõlad 2083 eurot, pikaajalised laenukohustused 75 044 eurot. Varade, peamiselt jõusaali sisustuse, raamatupidamuslik väärtus on 160 677 eurot. Viimased aastad on võlgniku majandusstegevus olnud kahjumlik, kuid loodeti, et hoonet, kus nad tegutsesid, renoveeritakse ning nad suudavad tegevust jätkata. Hoone omanik aga müüs selle ja uus omanik Xxxx OÜ otsustas võlgnikuga rendilepingut mitte sõlmida. Rendileandja kasuks oli sõlmitud ka kommertspandi leping. Võlgnevuse tõttu pidas ta võlgniku vara kinni. Osaühing SDE on asutatud 1997.a. Võlgniku asukoht oli Purje 9, Tallinnas, kus renditud ruumides osutati spordiklubi teenuseid. Keskmine töötajate arv oli umbes 6. Rendileandja kasuks oli sõlmitud kommertspandileping summas 58 234,58 eurot esimesel järjekohal, milline vormistati ümber uue hoone omaniku nimele. Rendileandja OÜ Xxxx loovutas 12.11.2018 oma nõude võlgniku vastu uuele hoone omanikule. 2018.a majandusaasta lõpetati 18 138 euro suuruse kahjumiga, samuti ei õnnestunud rendilepingut jätkata ega selleks uusi sobilikke ruume leida, mistõttu otsustati majandustegevus lõpetada ja pankrotiavaldus esitada. Ka oli Maksu- ja Tolliamet võlgnevuse tõttu võlgniku konto arestinud. Võlgniku poolt esitatud 31.12.2018.a bilansi kohaselt on võlgnikul käibevara 18 417,73 eurot, sh raha kassas 1 128,96 eurot, ostjatelt laekumata arved summas 2 200,11 eurot, sisendkäibemaks 15 078,5 eurot. Samas oli maksuvõlgnevus 17 400 eurot. Käesoleval ajal pangakontol ja kassas raha ei ole, maksude ettemaksu ei ole, maksuvõlg on 2 991 eurot. Põhivara on bilansi kohaselt 160 858,62 eurot. Kohustusi on summas 130 991,7 eurot, sh lühiajalisi kohustusi summas 54 797 eurot, nendest võlad tarnijatele summas 35 056,56 eurot, maksuvõlad summas 17 400,35 eurot. Pikaajalisi laenukohustusi summas 76 193,77 eurot (võlad osanikele). Eelmiste perioodide kahjum oli 16 311,71 eurot ja 2018. aruandeaasta kahjum juba 26 795 eurot. Võlgniku pangakontol on 1,5 eurot. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid või väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja seega sissetulekud puuduvad, võlgnevus aga viiviste ja intresside näol kasvab. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 130 000 euro, sh lühiajalisi kohustusi umbes summas 37 000 eurot ning need pidevalt kasvavad. Samas, lühiajaliste kohustuste täitmiseks vajalikku käibevara on umbes 2 000 eurot. Ruumide omanik on võlgniku vara seoses võlgnevusega kinni pidanud. Võlgnik on töötajatega töölepingud lõpetanud ja majandustegevuse lõpetanud. Raha kontol ja kassas ei ole. Kuna pankrotistunud võlgnik müüdavale kasutatud varale garantiid ei anna, siis on nende reaalne müügihind väga madal. Võlgniku osanikud ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha ning otsustasid esitada kohtule pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku pangakontolt on 05.11.2018 a ja 05.12.2018.a. juhatuse liikmele O Ai ́le välja makstud töötasu kokku 980 eurot ja teisele juhatuse liikmele G T 07.11.2018.a ning 06.12.2018.a töötasu kokku 800 eurot. 09.11.2018, 10.12.2018 ja 12.12.2018 on O. A tagastatud laenu kokku 1300 eurot, Neid väljamakseid võib olla võimalik PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasi võita. Teisi vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Likviidne vara, mida saaks ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks kasutada, võlgnikul puudub. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 2000 eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on tugevnenud konkurents antud tegevusalal, millele võlgnik ei suutnud reageerida, samuti renditud ruumide omaniku vahetus ja uue omaniku soovimatus võlgnikuga koostööd jätkata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 130 000 eurot, kuid likviidne vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.01.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 05.02.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme O A’i (isikukood xxxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 43 eurot, millele lisandub käibemaks 8,6 eurot, kokku 51,6 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 43 eurot, millele lisandub käibemaks 8,6 eurot, kokku 51,6 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.