Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2019. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number
2-16-10397
Tsiviilasi
AS LHV Pank hagi M U vastu väljamõistmiseks. Hagi hind 6 671,06 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: I E (e-post x) Kostja: M U (isikukood x, elukoht x, e-post x) Kohtuistungil 30.01.2019. a
esindajad
Asja läbivaatamine
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i LHV Pank hagi M U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M U’ilt võlgnevus summas 5 406 eurot ja 81 senti AS-i LHV Pank kasuks.
3.Välja mõista M U’ilt intress summas 85 eurot ja 57 senti AS-i LHV Pank kasuks.
4.Välja mõista M U’ilt viivis summas 191 eurot ja 94 senti AS-i LHV Pank kasuks.
5.Välja mõista M U’ilt AS-i LHV Pank kasuks viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (s.o. 5 406,81 eurolt) tasumata osalt alates 17.07.2018. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses M U’i kanda.
7.Välja mõista M U’ilt riigilõiv summas 450 eurot AS-i LHV Pank kasuks.
8.Välja mõista M U’ilt AS-i LHV Pank kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 16.07.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS LHV Pank ning OÜ x (registrikood x; x; esindaja M U) vahel 29. detsembril 2016 laenuleping nr MILO-20161229FA, mille esemeks oli laenusumma 10 000 EUR intressimääraga Euribor + 10% aastas. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid hageja ja M U 29. detsembril 2016 käenduslepingu nr KL-20161229FA, mille punktist 1.2. tulenevalt vastutab käendaja hageja ees Tagatava lepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt Võlgnikuga. Käendaja vastutab Võlgniku poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Võlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 10 000 EUR. Liisinguvõtja lõpetas alates 2018. aasta algusest graafikujärgsete osamaksete tasumise, mistõttu saatis hageja 20. aprillil 2018 OÜ-le F laenulepingu ülesütlemishoiatuse. Samasisuline ülesütlemishoiatus saadeti ka e-tähtkirjana käendajale. Laenulepingu ülesütlemise hoiatuses märgiti, et tekkinud võlgnevus summas 1269,27 eurot tuleb tasuda hiljemalt 4. maiks 2018. Vastasel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu laenulepingu tagastamata tasu jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teavitustasud) vastavalt lepingule. Kostja ei ole tänaseni oma kohustust hageja ees täitnud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Nõude kujunemine on välja nähtuv pangakonto väljavõttest ning võlgnevuste tabelist. 15. detsembri 2017 seisuga on hageja nõue kostjate vastu kokku summas 5767,85 eurot. Jooksev viivis põhiosajäägilt (5406,81 eurot) 0.05% päevas alates 7. maist 2018 kuni hagi esitamiseni (16. juulil 2018) on kokku 191,94 eurot. OÜ F tasus perioodil 25. jaanuarist 2017 kuni 25. jaanuarini 2018 põhiosa makseid kokku 4593,19 eurot ning nimetatud maksed nähtuvad OÜ F pangakonto väljavõttest. OÜ F on hagi esitamise seisuga põhiosamaksetega võlgnevuses järgmiselt: 25. jaanuarist 2018 350,28 eurot,
25.veebruarist 2018 401,24 eurot, 25. märtsist 2018 408,57 ning 25. aprillist 2018 alates 408,21 eurot. Lisaks on muutunud sissenõutavaks peale 7. mail 2018 lepingu ülesütlemist kogu tasumata jäänud põhiosa kokku 3838,51 eurot. OÜ F on jätnud lisaks tasumata maksegraafikujärgse intressi 25. märtsist 2018 36,21 eurot, 25. aprillist 2017 36,57 eurot ning lepingu ülesütlemise seisuga 7. mail 2018 85,32 eurot. Kokku on jätnud OÜ F tasumata intressi kokku 85,57 eurot. Lisaks on kostjal kohustus vastavalt lepingule tasuda võlamenetlustasu 40 eurot. Kostja vastus
2.Kohtule 14.11.2018. a esitatud vastuses kostja ei eita võlgnevust ning soovib võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5.Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnik OÜ F ning kostja käendajana jätnud hagejale tasumata laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 5 406,81 eurot, intressid 85,57 eurot ja viivised summas 191,94 eurot.
6.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et põhivõlgnik on saanud hagejalt laenu 10 000 eurot, kuid tagastanud üksnes osaliselt. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu. Kostja on soovinud võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel, kuid hageja vastavasisulised ettepanekud jätnud siiski tähelepanuta (tl 51-59). 8.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimäära Euribor + 10% aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja, põhivõlgniku esindajana, on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 85,57 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei vaidlusta hageja intressinõuet.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 7.05.2018 kuni 16.07.2018 laenulepingu p 5 alusel, mille kohaselt on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,05% päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et võlgnik on viivituses alates lepingu ülesütlemisest 7.05.2018. a. Kuivõrd võlgnik oli laenumaksetega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 7.05.2018. a ning hageja viivisenõue summas 191,94 eurot on põhjendatud. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 10.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 17.07.2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
11.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka
kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule on esitatud käendusleping nr KL-20161229FA, mille p 1.1. ja 1.2. kohaselt laenulepingust tulenevate rikkumiste korral vastutavad võlgnik ja käendaja panga ees solidaarselt. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 450 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 450 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.