2-18-107432/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 06.04.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 12.07.2018 Viru Maakohtule hagi K M vastu võlgnevuse nõudes ja 10.08.2018 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt Xxxx AS ja kostja vahel oli sõlmitud Xxxx liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 14.06.2017 seadme xxxx, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 18,47 eurot kuus. Lisaks ostis kostja 20.06.2017 seadme xxxx, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 8,54 eurot kuus. Seadmete ostuga muutusid liitumislepingud tähtajaliseks. Eespool nimetatud lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Xxxx teenuse kasutamise tingimustega, Xxxx interneti kasutamise tingimustega, Xxxx järelmaksu tingimustega ja Xxxx hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Xxxx teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Xxxx arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved:

Xxxx teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on Xxxx-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Xxxx ütles lepingu üles 29.11.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Järelmaksu tingimuste punkti 4.1. kohaselt on Xxxx-l õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on viivitanud kahe või enama osamakse tasumisega. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega ja Xxxx ütles kostjaga järelmaksulepingud üles 29.11.2017. Järelmaksu tingimuste punkti 4.4. kohaselt on Xxxx järelmaksulepingu ülesütlemisel klient kohustatud tasuma Xxxx-le koheselt, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul, kõik selleks hetkeks tasumata osamaksed kuni järelmaksulepingu tähtaja lõpuni. Telefoni numbri xxxx järelmaksulepingu kohaselt tuli kostjal tasuda telefoni eest 24 kuud, igakuise osamaksega 18,47 eurot, tasumise tähtajaga 14.06.2019. Järelmaksulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 16 ja osaliselt 17 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 310,07 eurot. Telefoni numbri xxxx järelmaksulepingu kohaselt tuli kostjal tasuda telefoni eest 24 kuud, igakuise osamaksega 8,54 eurot, tasumise tähtajaga 20.06.2019. Järelmaksulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 16 ja osaliselt 17 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 143,54 eurot. 11.01.2018 loovutas Xxxx nõude kostja vastu hagejale B2 Kapital SIA. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Nõude loovutaja on oma sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitunud: osutanud kostjale sideteenust poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 10.08.2018 seadusjärgses viivise määras kokku summas 34,97 eurot (tlk 71). Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 11.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Xxxx on kostjale saatnud 1 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud 1 tasuta meeldetuletuskiri ja peale lepingu lõpetamist saadeti kostjale meeldetuletuskiri e-kirjaga,

kuna see ületab seadusega sätestatud meeldetuletuskirja saatmise tasu, ei ole hageja selle eest tasu arvestanud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 3 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Inkasso menetluse algatamise käigus saadeti kostjale e-kiri aadressile xxxx. Pärast inkasso menetluse algatamist saadeti kostjale sõnum telefoninumbrile xxxx nõude loovutuse kohta. Kostjale on inkasso menetluse käigus edastatud postiga aadressile xxxx, teade võlgnevuse kohta. Eeltoodud andmed on kostja poolt edastatud teenuse pakkujale lepingu sõlmimisel. Maksumus tehtud toimingute eest tuleneb Creditreformi hinnakirjast. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 44,99 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.12.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 05.02.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 07.12.2018 ja loeti kättetoimetatuks 22.12.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.01.2019. Kostja vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx AS on sideteenuse lepingust tuleneva võlanõude loovutanud B2 Kapital SIA-le. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Xxxx AS vahel sõlmitud lepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 629,37 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt seadusjärgses määras 10.08.2018 seisuga kokku summas 34,97 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega (tlk 71). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (629,37 eurolt) perioodil 11.08.2018 kuni 05.02.2019 (k.a) 179 päeva eest on 24,69 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.02.2019 seisuga kokku 59,66 eurot (34,97 eurot + 24,69 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.02.2019 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 629,37 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 4,99 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe tasulise meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu lõppemist VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot, kokku 44,99 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel summas 4,99 eurot on põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot. Hagiavaldusele on lisatud meeldetuletuskirjadena üksnes 11.01.2018 e-postile saadetud kiri ning 17.01.2018 kiri. 12.01.2018 SMS-ga teatatakse kostjale üksnes nõude loovutusest, mistõttu ei saa

seda pidada meeldetuletuskirjaks. Hageja ei ole tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot. Lähtudes eeltoodust kuuluvad sissenõudmiskulud hüvitamisele kokku summas 29,99 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 709,33 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk ligikaudu 2% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 160 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust, samuti ei nähtu see õigusabikulude arvelt. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga ning tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 275 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.