Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuses tuleb märkida,

2-18-114617 kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud Hageja esitas 29.10.2018 hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes ja palub välja mõista kostjalt korteriomandi asukohaga xxx võlgnevuse 30.09.2018 seisuga summas 3990, 79 eurot sh põhivõlgnevus 3190, 44 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 800, 35 eurot ning menetluskulud 525 eurot. Kohus võttis hagi 07.11.2018 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtule 14.12.2018 esitatud vastuses on kostja nõus võlgnevusega, kuid soovib sõlmida maksegraafiku võlgnevuse kustutamiseks. Kohus tegi 14.12.2018 menetlusosalisetele ettepaneku kompromissi sõlmiseks ja andis tähtaja 10 päeva poolte poolt allkirjastatud kompromissi esitamiseks. Kohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimiseks tuleb võtta ühendust hageja esindajaga. Kostja sai kohtu ettepaneku kätte isiklikult allkirja vastu 03.01.2018. Menetlusosalised ei ole käesoleva ajani allkirjastatud kompromissi kohtule esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 14.12.2018 vastuses hagi õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et kuna kostja on nõus võlgnevusega, saab asuda seisukohale, et hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76, 100, 101 lg 1 p 1 ning korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel kostjalt välja hageja kasuks korteriomandi asukohaga xxx võlgnevuse 30.09.2018 seisuga summas 3990, 79 eurot sh põhivõlgnevus 3190, 44 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 800, 35 eurot. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 3990, 79 eurot, mis on ka hagi hinnaks. Hagihinnalt kuni 4000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 325 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskulud 525 eurot,

2-18-114617 sh tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot (2*100). TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud pikka aega (01.01.2014-30.09.2018) hagejale kommunaalteenuste tasumata, on ta põhjustanud oma käitumisega kohtusse pöördumise. Kuna kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes ja arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, siis on hageja lepingulise esindaja kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 200 (2*100) põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 525 eurot, sh. tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Viivitamatu täitmine Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.