Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 8. oktoobril 2018 Tartu Maakohtule avalduse Ailar Sellikule ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on maksuhalduril Ailar Selliku vastu nõudeid kokku 23 817,32 eurot. Maksunõude moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seonduvalt arvutatud, kuid tasumata maksud (tulu- ja sotsiaalmaks kokku 14 147,27 eurot) ning tasumata maksusummadelt arvestatud intressid 9670,05 eurot, mis koosneb intressinõudest 326,84 eurot ja arvestuslikust intressist 9343,21 eurot seisuga 8. oktoober 2018. Hageja vähendas 7. jaanuari 2019 kohtuistungil nõuet ja palus lugeda Maksu- ja Tolliameti nõude suuruseks 12 536,75 eurot (tulu- ja sotsiaalmaks 8583,04 eurot ja arvestatud intress 3953,71 eurot). Kohus nimetas 7. detsembri 2018 määrusega Ailar Sellikule ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ailar Sellik, isikukood XXX; elukoht XXX. Töökoht: FIE, taksovedu, taksoteenus Eesti Vabariigi piires (esmakanne 3. jaanuaril 2002). Rahvastikuregistri andmetel XXX. Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule kinnisvara, registervara. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgnikul on järgmised arvelduskontod: nr XXX SEB Pank, mille saldo seisuga 17. detsember 2018 on 0,17 eurot (kontol on kohtutäiturite ja Maksu- ja Tolliameti poolt seatud arestid, 2018 kontol tehinguid teostatud ei ole) ja nr XXX Swedbank, saldo 8,27 eurot (kontol broneering kaardi kuutasudest 31,68 eurot, seega negatiivne konto saldo, 2018 kontol tehingud puudusid). Võlgniku rahvastikuregistri järgne elukoht XXX kuulub kinnistusraamatu andmetel võlgniku isale Enn Sellikule. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele ühtegi sõidukit registreeritud ei ole. Võlgnik on kasutajaks oma isale kuuluvatele sõidukitele: Mercedes-Benz (v.l. 2014) ja Mercedes-Benz (v.l. 2008). Mõlemad sõidukid on registreeritud omanikule 2018 aprillis. Kolmandal registris oleval sõidukil on registrikanne peatatud alates 1. oktoobrist 2014. Ajutine haldur on tuvastanud, et sõiduk numbrimärgiga XXX on läbinud tehnoülevaatuse 16. aprillil 2018 taksona ja sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Eeltoodust tulenevalt osaleb sõiduk tõenäoliselt aktiivselt liikluses ning võib eeldada, et nimetatud sõidukiga osutab Ailar Sellik taksoveo teenust. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana 1. mail 2000, äriregistris on ettevõtja: Ailar Sellik registreeritud 3. jaanuaril 2002. 2017. aasta eest on võlgnik esitanud füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tuludeklaratsiooni, mille kohaselt teenis võlgnik tulu teenuse osutamisest eelmisel aastal 6480 eurot. Pärast kulude mahaarvamist oli ettevõtlusest saadud tulu 4830 eurot. Seega moodustas võlgniku tulu 2017. aastal keskmiselt 402,50 €/kuus. Võlgnikul puudub kinnisvara, muu vara ja tema rahalised vahendid kontodel puuduvad. Võlgniku vastu on algatatud üheksa täitemenetlust, millest seitsmes menetluses on sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet, ühel juhul Summa Invest OÜ ja ühel juhul pole sissenõudja teada. Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevused tekkinud FIE tegevusega seonduvalt (tulu- ja sotsiaalmaks ning tasumata summadelt arvestatud intress). Summa Invest OÜ avalduse alusel on täitemenetluses võlgniku kohustus summas 2023,89 eurot. Ajutise halduri poolt on tuvastatud võlgnikul teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 14 773 euro ulatuses. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud pikema perioodi jooksul, kus võlgnik on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, deklareerinud oma tulu, kuid pole täitnud maksukohustust. Kohustusi ei ole

võlgnik täitnud juba pikema perioodi vältel (ca 10 aastat), täitemenetlused on alustatud juba 2008. aastal. Võlgnik teenib tulu, mille täpset suurust pole võimalik tuvastada. Võlgniku nimel olevatele arvelduskontodele ei ole tulu laekunud ning eelduslikult saab võlgnik taksoteenuse osutamise eest tulu peamiselt sularahas. Tulu osas saab tugineda esitatud tuludeklaratsioonile füüsilisest isikust ettevõtja tulu deklareerimise kohta. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2017 määrusest Politsei- ja Piirivalveameti nõude osas asenduskaristuse määramiseks selgub, et võlgnik leidis rahalised vahendid kohe, kui oli oht rahalise karistuse asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et võlgnik ei soovi täita oma tulu arvelt maksukohustust. Võlgnik on ilmselt maksejõuetu, sest pole oma kohustusi täitnud juba pika perioodi vältel. Võlgnikul tuleks anda selgitusi seoses tema kohustuste mittetäitmisega. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 7. jaanuari 2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 200 eurot selleks ettenähtud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Ailar Selliku pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse füüsilisest isikust ettevõtja pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata viivitamata äriregistrist. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 511,50 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 74,16 eurot; kokku 585,66 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 45-90 eurot tunnis. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 511,50 eurot ja hüvitatavate kulutuste katteks 61,80 eurot, millele lisandub käibemaks 12,36 eurot; kokku 585,66 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata Tiia Kalausele ja hüvitatavate kulutuste tasumine büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Tasu ja kulutused tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti poolt 31. oktoobril 2018 kohtu deposiidina tasutud vahenditest, deposiidi jääk 414,34 eurot tuleb tagastada Maksu- ja Tolliametile. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.