Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on B2 KAPITAL SIA (edaspidi: hageja) hagi Aare Mõttuse (edaspidi: kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 186,44 eurot, leppetrahvi 31,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,46 eurot, sissenõudmiskulu 34,99 eurot ning viivise põhinõudelt alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldusest nähtuvalt oli Tele2 Eesti AS-i ja kosja vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis XX.XX.XXXX järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S5 Neo, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 16,15 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 Eesti AS ütles XX.XX.XXXX lepingud üles, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. 11.10.2017 loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2018. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista mh leppetrahvi 31,47 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja kinnitas liitumislepingu sõlmimisel, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi valitud paketi kuumaksu korrutis. Kostjal jäi tasumata paketi kuumaks 10,49 eurot kolme kuu eest. Seega kohustub kostja tasuma leppetrahvi 31,47 eurot (10,49 eurot x 3). Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimus, mille kohaselt kostja kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi on tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kuna see tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ebamõistlikult suurt leppetrahvi arvestamata tegelikku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv oleks seotud hagejale tegelikult lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju suurusega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 34,99 eurot. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on alla 500 euro. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on Tele2 Eesti AS saatnud kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Pärast lepingu lõppemist on inkassomenetluse käigus kostjale saadetud 11 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kohus leiab, et lepingu kehtivuse ajal kantud sissenõudmiskulu 4,99 euro osas on hageja nõue põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõude osas pärast lepingu lõppemist kohus märgib, et hageja ei ole märkinud saadetud meeldetuletuskirjade maksumust (märgitud ei ole kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule). Ka muude tehtud toimingute puhul ei ole märgitud nende maksumust. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, kohus leiab, et sissenõudmiskulu 30 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 34,99 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro osas ning jätab vastavas osas hagi rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 186,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13,46 eurot, sissenõudmiskulu 4,99 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (186,44 eurot) alates 6.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842) ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 80 eurot). Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 175 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 136,50 eurot (175 eurot x 0,78). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.