Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-11166
Tsiviilasi
S K FIE hagi M K vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 742,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: S K FIE (registrikood xxxx, xxxx; telefon xxxx; e-post: ); esindajad Kostja: M K (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Janno Perv (Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, 10122 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M Kelt (isikukood xxxx) hageja S Ki FIE (registrikood xxxx) kasuks kahju hüvitisena välja 742,50 (seitsesada nelikümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt M Kelt (isikukood xxxx) hageja S Ki FIE (registrikood xxxx) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 11.04.2018 kell 09:27 liiklusõnnetus, mille osalisteks olid hageja ja kostja. Kostja ei vaielnud vastu, et ta oli liiklusõnnetuse põhjustaja ning kostja kinnitas seda oma allkirjaga.
2.Hageja kasutab liiklusõnnetuses osalenud sõidukit xxxx (registreerimisnumber xxxx, VINkood xxxx) oma majandustegevuses taksoveoks. Asjaolu, et taksona kasutatav sõiduk peab olema sõidukorras, on üldtuntud asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Kuna taksona kasutatav hageja sõiduk ei olnud sõidukorras, oli hageja sunnitud võtma asendusauto. Hageja kasutas asendusautot perioodil 12.04.2018-16.05.2018. Asendusauto tasu oli 742,50 eurot. Hageja palus kostjalt selle summa välja mõista. Hageja pidas kulu sissenõudmist põhjendatuks, kuna hageja peamiseks tegevusalaks ja sissetulekuallikaks on taksovedu. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja edastas kohtule AS Xxxx juhatuse liikme selgitused, milliste kohaselt ei olnud asendusautot ettenähtud ning kasutamise osamakseid pidi tasuma ka siis, kui autot ei saanud kasutada. Hageja esitas rendilepingu.
4.Täiendavalt esitas hageja Xxxx AS teenindusjuhi selgituse, mille kohaselt toimus avariijärgne remont 11.05-16.05.2018. Auto ei olnud kuu aega remondis, nagu on väitnud kostja, vaid see oli remondijärjekorras. Kahjustatud taksosõidukit ei saa kasutada taksoteenuse osutamisel. Hageja on tõendanud taksoteenuse osutamist. Hageja esitas taksorendi arve tasumist tõendava maksekorralduse. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõue on ebaselge ning tõendamata. Hageja on tõendanud, et taksoteenuse osutamiseks kasutab ta igapäevaselt rendisõidukeid. Sellele eeldusele tuginedes peaks hageja tõendama, et ajavahemikul 12.04.2018 kuni 16.05.2018 oli tal kohustus tasuda samaaegselt registrimärgiga xxxx sõiduki kasutamise ning registrimärgiga xxxx sõiduki kasutamise eest. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millisel ajal oli remondis avariis kahjustada saanud sõiduk.
6.Kostja luges üldteada olevaks, et rendiautode suhtes sõlmitakse Xxxx kindlustuslepinguid. Kostja eeldas, et avariis kahjustada saanud sõidukil oli Xxxx kindlustus, milles on ette nähtud asendusauto kasutamise ja sellega kaasneva kulu hüvitamise tingimused.
7.Hageja esitatud Xxxx OÜ arve summas 742,50 eurot tõendab, et hagejal võis tekkida kohustus arve tasumiseks, kuid hageja ei ole tõendanud arve tasumist ehk kahju tekkimist. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, ei ole kahju nõue tõendatud.
8.26.11.2018 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud ajavahemikul 12.04.2018 kuni 16.05.2018 samaaegselt kahe sõiduki kasutamise eest tasumise kohustust. Kostja leidis, et Xxxx OÜ juhatuse liikme seletus tuleb jätta tähelepanuta, sest see on digitaalselt allkirjastamata ja selgitusele alla kirjutanud isiku samasus on tõendamata. 11.11.2016 Xxxx OÜga sõlmitud lepingu teiseks pooleks on S K. Hagejaks on S K FIE, kes on juriidiline isik. Sellel juriidilisel isikul ei ole puutumust käesoleva asjaga. P N selgitus ja sõiduauto rendileping ei oma asjas tähtsust ja tuleb hagejale tagastada. Hageja nõue ei ole tõendatud.
9.Menetluskuluna palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud. Kostja viitas Justiitsministri 05.01.2017 määrusele nr 1. Kostja omaosalust õigusabikuludes oli 373 eurot. Kostjale on esitatud arved nr 31782, 33802, 36352 ja 38577, milles kajastuvad kostjale osutatud õigusabiteenuse mahud ja nimetused. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus hagejalt menetluskuluna välja mõista kostja kasuks 373 eurot ning viivise seaduses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 11.04.2018 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja ning mille tõttu sai kahjustada hageja juhitud sõiduk xxxx registrimärgiga xxxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis tulenes kahjustada saanud sõiduki remontimise ajal kasutatud asendussõiduki rentimise tasust.
12.Hageja leidis, et kostja peab talle hüvitama asendussõiduki rentimise kulu, sest hageja igapäevaseks majandustegevuseks on taksoteenuse osutamine. Avariilise sõidukiga teenust osutada ei saanud ja hageja pidi rentima asendussõiduki. Samal ajal oli hagejal lepingu alusel kohustus tasuda rendimakseid ka kahjustada saanud sõiduki eest.
13.Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata, sest hageja ei ole tõendanud, et ta pidi samaaegselt tasuma kahe sõiduki kasutamise eest. Kostja eeldas, et kahjustada saanud sõidukil oli kindlustusleping, milles oli ette nähtud asendusauto kasutamine ja sellega kaasneva kulu hüvitamine. Xxxx OÜ juhatuse liikme seletus tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei ole digitaalselt allkirjastatud ja isiku samasus ei ole tõendatud. Xxxx OÜ-ga sõlmis rendilepingu FIE S K, kes on juriidiline isik. Juriidiline isik ei ole käesolevas asjas hagejaks.
14.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ta põhjustas liiklusõnnetuse 11.04.2018, mille tulemusena sai kahjustada hageja juhitud sõiduk.
15.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
16.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,
võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lõikest 4 tuleneb, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui kahjustada saanud sõiduk oli kannatanule vajalik majandus- või kutsetegevuseks või tööks, on kannatanul õigus nõuda kahju tekitajalt samaväärse asja kasutamise kulusid asja parandamise ajal.
17.Liiklusõnnetuse 11.04.2018 teatest (toimiku lk 8) nähtub, et Tallinnas Sõpruse pst ja Tihase tn ristmikul toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, sest ta ei arvestanud ristmikule välja sõites „Anna teed“ liiklusmärki. Hageja kasutas liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit registrimärgiga xxxx, mille omanikuks oli Xxxx ning mille vastutav kasutaja oli AS Xxxx (toimiku lk 10-11). Hageja kasutatud sõidukil oli olemas kehtiv liikluskindlustus (toimiku lk 9).
18.Xxxx OÜ esitas hagejale arve nr 20181587 (toimiku lk 7) takso rendi eest ajavahemikul 12.04.2018 kuni 16.05.2018 summas 742,50 eurot. Maksekorraldusest (toimiku lk 50) nähtub, et hageja on arve tasunud. Ühtlasi on hageja esitanud kohtule tegevuslubade registri väljavõtte (toimiku lk 38 pöördel – 39), mille kohaselt on hagejal tähtajatu taksoveo tegevusluba alates 15.04.2016.
19.Seega on hageja vastupidiselt kostja väidetele tõendanud, et tal tekkis asendussõiduki kasutamisest tulenev kahju. Hageja on tõendanud kahju suuruse ja kahju kandmise ning selle, et hageja näol on tegemist isikuga, kes kasutas kahjustada saanud sõidukit igapäevaselt oma majandustegevuses. Kohus nõustub hageja väidetega, et kahjustada saanud ning avariilist sõidukit ei saanud ta taksoteenuse osutamiseks kasutada.
20.Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 7 kohaselt loetakse sõiduauto samuti ühissõidukiks, kui seda kasutatakse ühistranspordiks. ÜTS § 13 lg 1 p 12 kohaselt on kohalikul omavalitsusel oma haldusterritooriumil õigus korraldada järelevalvet tema antud taksoveoloa nõuete täitmise üle. ÜTS § 45 lg 1 kohaselt peavad ühissõidukitena kasutatavad bussid ja sõiduautod peavad olema kantud liiklusregistrisse ning läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Täiendavalt näeb Tallinna linnas kehtiv Tallinna Linnavolikogu 15.10.2015 määrusega nr 20 kehtestatud Tallinna taksoveonõuete § 2 p 1 ette, et taksoveol kasutatav sõiduk peab olema avariitunnusteta ning tehniliselt sõidukorras. Seega ei olnud hagejal võimalik kasutada oma majandustegevuses avariilist sõidukit.
21.Hageja esitas kohtule Xxxx OÜ-ga 10.10.2018 sõlmitud rendilepingu (toimiku lk 41-48), mille kohaselt oli leping kehtiv alates 11.11.2016 kuni 10.11.2018. Lepingu punkti 1.1.3 järgi pidi hageja rentnikuna tasuma rendimakseid igakuiste arvete alusel. Lepingu punkti 2.1.11 järgi pidi rentnik tagama kõigi sõiduki puuduste kõrvaldamise rendileandja või sõiduki valmistaja tunnustatud remondi- või hooldusettevõtja poolt ja kandma sellega seotud kulud. Lepingu punkti
2.2.kohaselt oli hagejal õigus kasutada sõidukit taksoteenuste osutamiseks. Lepingu punkti 4.3. kohaselt sisaldasid igakuised rendimaksed kindlustusmakseid. Lepingu punkt 5.1. nägi ette, et sõiduki üleandmisega läks rentnikule üle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko, sh vastutus sõiduki hävimise või kahjustamise eest, mida ei hüvita kindlustus. Leping ei näinud ette, et sõiduki kahjustamisel avariis oleks rendileandjal olnud kohustus anda rentnikule tasuta kasutamiseks teine sõiduk või et rentnik oleks sõiduki remondi ajal või avariist tuleneva kasutamise võimatuse ajal olnud vabastatud igakuiste rendimaksete tasumise kohustusest.
22.OÜ Xxxx juhatuse liikme P N allkirjastatud selgituse (toimiku lk 40) kohaselt oli Xxxx OÜ sõlminud hagejaga 24 kuuks rendilepingu sõiduki xxxx registrimärgiga xxxx kasutamiseks. Kõik sõidukiga seotud kulud tuli kanda rentnikul kui hagejal. Sõidukit kasutas hageja taksoteenuse
osutamiseks. Asendusautot ei olnud ette nähtud. Vigastustega sõidukit kasutada ei tohtinud. Rentnikul tuli rendilepingu ajal tasuda 24 rendimakset sõltumata sellest, kas ta sai sõidukit kasutada või ei. Kui renditud vara on vigastatud, oli rentnikul võimalik mitte osutada teenust taastusremondi ajal või rentida remontimise ajaks teine sõiduk. Mõlema sõiduki renditasu tuli tasuda rentnikul.
23.Eelviidatud tõenditega on hageja tõendanud, et tal tekkis asendussõiduki kasutamisest tulevalt täiendav kahju. Hagejal tuli avariilise sõiduki asemel rentida teine sõiduk ning hagejal tuli samaaegselt tasuda renditasu kahe sõiduki eest. Tasuta asendussõiduki kasutamise võimalust hagejal ei olnud. Kostja vastupidised väited on alusetud.
24.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna P N selgitus on allkirjastatud omakäeliselt ja mitte digitaalselt, on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida ei saa arvestada. Kostja väited on sisuliselt põhistamata. Kostja ei ole välja toonud, miks ainuüksi omakäelise allkirja olemasolu tõttu ei ole võimalik tuvastada, et selgituse on allkirjastanud P N. Kohus osundab, et digitaalallkirjastamist reguleerib E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus, mille § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 910/2014 artikli 3 p 10 kohaselt on e-allkirjaks elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mida allkirja andja kasutab allkirja andmiseks. Seega on digitaalallkirja näol tegemist vaid ühe tehnilise meetmega allkirja andmisel. Digitaalallkiri ei ole omakäelisest allkirjast usaldusväärsem ega muuda omakäelist allkirja õiguslikult kehtetuks.
25.Alusetud on kostja väited, et kuna rendilepingu oli hageja sõlminud füüsilise isikuna, kui hagiavalduse esitas ta FIE-na, ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Kostja on alusetult väitnud, et FIE näol on tegemist juriidilise isikuga. FIE näol on tegemist isiku ettevõtluse vormiga, mis muuhulgas hõlbustab maksude tasumist, kuid ei muuda füüsilist isikut juriidiliseks isikuks. ÄS § 2 lg 1 kohaselt on äriühinguteks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. ÄS § 3 lg 1 kohaselt võib füüsilisest isikust ettevõtjaks olla iga füüsiline isik. ÄS § 3 lg 2 järgi peab füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Samas ei tulene seadusest, et füüsilisest isikust ettevõtjal oleks eraldiseisev õigusvõime võrreldes füüsilise isiku endaga.
26.TsÜS § 7 lg 1 järgi on füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. TsÜS § 7 lg 2 kohaselt algab õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidiline isik on samas TsÜS § 24 kohaselt seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seega omandab õigused ja kohustused füüsiline isik ning seda sõltumata asjaolust, et hagiavalduses on hageja end nimetanud füüsilisest isikust ettevõtjaks ja on viidanud oma registrikoodile.
27.Kohus selgitas 01.11.2018 määruses (toimiku lk 51-52) kostjale, et hageja on esitanud tõendid oma nõude tõendamiseks. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada, miks tema hinnangul nägi kahjustada saanud sõiduki suhtes sõlmitud kindlustusleping kindlustusandjale ette kohustuse tagada hagejale tasuta asendussõiduk. Kohus selgitas kostjale, et viimasel tuleb oma vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kostja vastuväidetest ei nähtu, millisel alusel peaks kohus jätma hageja nõude täielikult rahuldamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja oma vastuväiteid täiendavalt. Kuna kostja vastuväited on alusetud ja tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 742,50 eurot.
28.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg
1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.Hageja palus menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 24.07.2018 riigilõivuna 100 eurot ning 27.08.2018 täiendavalt 25 eurot. Seega on hageja kogumis tasunud 125 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 125 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.