Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31.01.2019, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-120621
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi P O vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA OÜ Aktiva Finants, rk 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn, esindaja Marilin Palts KOSTJA P O, ik xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 711,91eurot
arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 21.09.2018 esitas hageja OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 18.10.2018 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule, menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.11.2018 esitas OÜ Aktiva Finants hagi P O vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud 07.01.2014 Xxxx OÜ-ga (endise ärinimega Xxxx OÜ) laenulepingu nr. 640387. 07.01.2014 esitas kostja laenutaotluse 659 euro saamiseks, millest 300 eurot läks refinantseeritava laenulepingu nr. 638814 katteks ning 359 eurot edastati ülekandega uue laenulepingu nr 640387 alusel kostjale. Kokku väljastas Xxxx OÜ kostjale kokku laenu summas 659 eurot, mis on edastatud kostjale ülekannetega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, mis on osa lepingust. Kostja ei ole oma kohustuste katteks sooritanud ühtegi makset. Xxxx OÜ on loovutanud 28.02.2018 kostja vastase nõude põhisummas 659 eurot Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta. VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel palub hageja kostjal tagastada õigusliku aluseta saadud rahasummad, kokku 659 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 06.11.2018 kuni põhinõude 659 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 14.11.2018 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 10 päeva hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks - allkirjastatud nõude loovutamise teatise või nõude loovutuslepingu esitamiseks, mis tõendaks hagejal hageja staatuse olemasolu. Hageja sai kohtumääruse kätte 14.11.2018. Seega tuli hagejal puudused kõrvaldada hiljemalt 26.11.2018. Hageja eelmärgitud tähtajaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. 27.11.2018 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 27.11.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 31.01.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Kohtule on esitatud esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 31.12.2013 ja 07.01.2014 sõlmitud laenulepingud kirjalikus vormis. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Xxxx OÜ on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Hageja on esitanud hagi lisana väidetavalt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, mis on aga allkirjastamata ja millel puudub selle koostaja nimi, mistõttu see esitatud kujul ei vasta VÕS § 168 lõikes 2 ja VÕS § 172 sätestatud nõuetele ning seega nõude loovutamist ei tõenda. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata.
Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.