E T hagi OÜ Granite Marble Industry vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E T (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja esindaja: V T (Justice Legal Õigusbüroo; e-post [email protected]) Kostja: OÜ Granite Marble Industry (registrikood 12199283; asukoht Liivalaia 25, 10118 Tallinn), seaduslik esindaja TN
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
11.12.2018 hageja esindaja VT, kostja seaduslik esindaja T N
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat täitma müügilepingust tulenev kohustus ja viia müügilepingu alusel hagejale müüdud töötasapind lepingutingimustega vastavusse. Kohustada kostjat asendama aadressil xxx vallas asuvasse kööki rikutud köögitasapinna asemele samast materjalist (Starlight Black 30mm) töötasapind.
3.Jätta menetluskulud OÜ Granite Marble Industry kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Granite Marble Industry E T kasuks menetluskulud 1792,40 eurot.
5.OÜ-l Granite Marble Industry tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda E Tle viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja naturaalkivist köögitasapind purunes.
2.Hageja ja kostja pidasid köögitasapinna vahetamiseks läbirääkimisi ning hageja tingimuseks oli, et uus tasapind oleks sarnaselt varasema naturaalkiviga kriimustus- ja kuumakindel. Hageja küsis kostjalt korduvalt infot selle kohta, kumba materjali (kas naturaal- või tehiskivi) tuleks eelistada. Kostja esindaja sõnul kannatab naturaalkivi vähem kuuma ja et tehiskivi on tugevam. Hageja reklaamib enda veebilehel kvartsist köögitasapinda, kui tugevat ja niiskuskindlat, bakterivaba, koostiselt ökoloogiliselt puhast, kindlat happe-, toiduvärvide- ja olmekeemia mõju ja temperatuuri suhtes ning lihtsalt hooldatavana.
3.Kostja tegi 01.11.2016 hagejale hinnapakkumise, millega pakkus naturaalkivi asenduseks köögitasapinnaks Starlight Black 30mm materjali hinnaga 1469,40 eurot. Hagejal oli sõlmitud kodukindlustusleping, mistõttu tasus köögitasapinna eest suures osas kindlustus. Hageja tasus omavastutuse osana 90 eurot.
4.Pärast köögitasapinna paigaldamist avastas hageja, et köögitasapind ei ole kuumakindel, kuna tasapinnale oli tekkinud hele laik sinna asetatud kuumast toidunõust.
5.Hageja esindaja T T informeeris 09.02.2017 kostjat kirjalikult töötasapinnale tekkinud kuumakahjustusest, soovides leida olukorrale kiire lahendus. Kostja esindaja R R vastas hagejale ja oli imestunud tekkinud kuumakahjustuse üle, kuna see olevat esmakordne. Selguse saamise eesmärgil oli kostja ühendust võtnud tootjatehasega. 17.03.207 esitas kostja hagejale tootjatehase Technistone e-kirja, milles tehas selgitas, et kvarts ei ole üldiselt kõrgetele temperatuuridele vastupidav, sest plaadi sees olev vaik hakkab sulama alla 100 kraadi juures ja soojusshoki juures võib tööpind mõraneda. Kostja ei pakkunud hagejale mingit lahendust. Hageja tegi 12.07.2017 kostjale ettepaneku köögitasapinna vahetamiseks või osaliseks kompenseerimiseks. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud.
6.Hageja pöördus 31.10.2017 avaldusega Tarbijavaidluste Komisjoni, nõudes lepingutingmustele vastava töötasapinna paigaldamist või alternatiivselt hinna alandamist 70% ulatuses. Komisjon rahuldas 20.02.2018 otsusega hageja avalduse ja kohustas kauplejat viima vaidlusaluse töötasapinna lepingutingimustega vastavusse. Kostjal oli õigus komisjoni otsus vaidlustada, esitades hiljemalt 04.04.2018 hagi kohtusse. Kostja teatas 03.04.2018 kirjalikult, et vaidlustab Tarbivaidluste Komisjoni otsuse aprilli viimasel või mai esimesel nädalal. Samas kirjas pakkus kostja hagejale võimalust tööpinna poleerimiseks ning ebarahuldava tulemuse korral tööpinna asendamiseks. Juhul, kui hageja oleks kostja pakkumisega nõustunud, siis oleks kostja hagiga soovinud tehtud tööde kulutusi. Seega soovis kostja samaaegselt vaidlustada otsust ja otsust täitma asuda. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud.
7.Hageja pöördus 13.06.2018 kostja poole eesmärgiga leida vaidlusele kohtuväline lahend ja tegi ettepaneku asendada vaidlusalune rikutud töötasapind samast materjalist (Starlight Black 30mm) töötasapinnaga. Kostja kirjale ei vastanud.
Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja pakkus hagejale kompromissi korras võimalust vahetada kahjustatud töötasapind läbi kindlustuse ja kostja tasub kindlustuse omavastutuse osa, kuna hageja ise rikkus töötasapinna ja see kuulub kindlustusjuhtumi alla. Hageja sellega ei nõustunud.
9.Kostja tarnis hagejale eelnevalt kokkulepitud omadustega materjalist töötasapinna ja paigaldas selle.
10.Nii kostja kui ka kostja poolt paigalduse teostanud isikud juhtisid korduvalt hageja tähelepanu kvartsist töötasapinna omadustele. Samad omadused on selgelt kirjeldatud ka materjali tootja kodulehel xxx Hageja kasutas võimalust tutvuda antud infoga kvartskivist töötasapinna omaduste kohta kodulehekülgedel.
11.Hagejale tarnitud kvartskivist töötasapind pidi vastavalt tootja kodulehele kannatama lühiajaliselt kuumust kuni 120 kraadi ja vastavalt kostja kodulehele lühiajaliselt kuumust kuni 100 kraadi. Hageja ei ole tõendanud, et talle tarnitud ja paigaldatud materjalil selliseid omadusi ei ole. Hageja esitas vaid tõendamata väited, et tasapinnale tekkis jälg kuuma toidunõu asetamisest. Tõendatud ei ole, et 100-120 kraadise toidunõu asetamine töötasapinnale toimus lühiajaliselt. Ei saa välistada, et hageja on ise endale kahju tekitanud VÕS § 139 kohaselt.
12.Hageja esindajale T Tile, kes sõlmis suulise lepingu tasapinna paigaldamiseks, andis kvartskivi omaduste kohta informatsiooni esimesel kohtumisel enne hinnapakkumise tegemist S H, kes kinnitas hageja esindajale, et kvartskivist töötasapind on stabiilsem kui looduskivi, sest ei sisalda looduslikke mõrasid, kuid ei kannata lööke ja kardab kõrgeid temperatuure. Hageja esindaja juuresolekul teostasid töötasapinna paigalduse S H ja L S , kes veelkord kinnitasid, et töötasapind kardab kõrgeid temperatuure. Seega kostja esindajad informeerisid hageja esindajat kvartskivi töötasapinna omadustest enne müügipakkumise tegemist, paigalduse ajal ja paigalduse lõpetamisel. Hageja esindajale näidati tootja ja kostja kodulehekülgi, et hageja esindaja saaks isiklikult tutvuda kogu infoga materjali omaduste ja kasutuse kohta.
13.Peale paigaldamist jäi hageja esindaja kostja tööga rahule ja allkirjastas üleandmisevastuvõtmise akti.
14.Loogikal põhinev on üldtuntud info, et kui puutuvad kokku külm kivist töötasapind toatemperatuuril ja kuum (tulikuum toidunõu) võib kivist töötasapind saada välimisi kahjustusi või isegi katki minna, kuna tekib temperatuurne šokk. Hageja esindaja tegu, asetada tulikuum toidunõu otse köögitasapinnale on vastuolus terve mõistusega ja siiani ei ole ühelgi kostja kliendil tekkinud isegi kahtlust, et seda ei tohi teha. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja müüs ja paigaldas hagejale 2016 novembris köögitasapinna Starlight Black 30mm hinnaga 1469,40 eurot, mille eest tasus hageja kindlustus kostjale 1379,40 eurot ja hageja 90 eurot (t.lk 6-9); 2) paigaldatud köögitasapinnale tekkis hele laik sinna asetatud kuumast toidunõust, millest hageja teavitas kostjat 09.02.2017.
17.Pooled vaidlevad selle üle, millised olid hagejale paigaldatud köögitasapinna omadused ja kas ning millistest omadustest kostja hagejat informeeris s.t kas hagejale müüdud tööpind vastas lepingutingimustele.
18.Kehtiv leping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on müügihinna tasunud ja kostja on andnud müüdud asja hagejale üle s.o korraldanud hagejale köögitasapinna paigalduse. Seega on poolte vahel sõlmitud kehtiv ostu-müügileping.
19.Lepingu rikkumine VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 2 järgi tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 222 lg 1 järgi kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega müügilepingu mittekohase täitmisega on tegemist siis, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest. Kohtul tuleb tuvastada, kas müüdud köögitasapind vastab lepingutingimustele ja juhul, kui ei vasta, siis kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Selleks tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev köögitasapind vastama. Kohus on tuvastanud, et suuline müügileping on poolte vahel sõlmitud 2016. aasta novembris. Suulise müügilepingu puhul on raskendatud hilisem kokkulepitud tingimuste tuvastamine. Hinnapakkumise (t.lk 9) kohaselt müüs kostja hagejale STARLIGHT BLACK 30 mm materjalist köögitasapinna hinnaga 1289,40 eurot. Lisaks kostja transportis, mõõtis ja paigaldas tasapinna. Tunnistaja S Hütluste järgi oli hageja peamiseks sooviks vahetada katkine looduslikust kivist tasapind. Ta soovis musta värvi, tugeva pinnaga tööpinda. Tunnistaja tegi ettepaneku kasutada TechniStone kivi, mille omadusteks on, et see kivi ei ima vett sisse, peab vastu 120 kraadisele kuumusele, on raske kriimustada ja läheb väga harva katki. Hageja esindajaga T Tiga luges kostja TechniStone kodulehelt, et kivi peab vastu lühiajalisele kõrgele temperatuurile. Lühiajalisusest saab rääkida sekundites. T T soovis, et pind oleks kuumakindel, mille peale tunnistaja ütles, et kõik kivid on kuumakindlad. Hagejale paigaldati kvartskivi, mille kuumakindluse temperatuuri kostja kodulehel märgitud ei ole (t.lk 111 pöördel -112 pöördel). Hageja ütluste kohaselt oli tema nõudeks, et tasapind oleks kivist ja kuumakindel. Eelnev kivi oli
naturaalkivi, mis talus kuumust (t.lk 114). Tunnistaja T Ti, kes osales müügi- ja paigaldamiseprotsessi juures hageja esindajana, ütluste kohaselt oli nõudmisteks, et materjal oleks võimalikult sarnane katki läinud materjaliga ehk et see ei kardaks kuumust, oleks kergesti puhastatav ja oleks köögile vastav tasapind. Paigaldamisel tuli kohale S, kes oli kostja meister. Tunnistaja ütles, et tahab samasugust kivi ja S hakkas esimesest hetkest soovitama paremat ja vastupidavamat (kriimustustele ja kuumusele) tasapinda. S ei näidanud arvutist tootjatehase infot, vaid kataloogi, kus olid värvilised kivitükid (t.lk 114 pöördel-115). Seega oli hageja eesmärgiks soetada purunenud looduslikust kivist töötasapinna asemel musta värvi, tugev ja kuumakindel köögitasapind. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja paigaldatud tööpinnale on tekkinud hele laik. Hageja selgituste kohaselt (t.lk 114) tekkis hele laik kuuma toidunõu asetamisest tööpinnale. Kostja ei ole tõendanud, et hele laik tekkis tööpinnale mingi muu mõjutuse tagajärjel. Kostja kodulehe väljaprindist (t.lk 10) nähtuvalt on hagejale müüdud kvartstasapinnal järgmised omadused: tugevus, niiskuskindlus, hügieenilisus (bakterivabadus), ökoloogiliselt puhas koostis, happekindlus, kindlus toiduvärvide mõju suhtes, kindlus olmekeemia mõju suhtes, temperatuurikindlus, hoolduse lihtsus. Kohus leiab, et kuivõrd kostja kodulehel ei olnud müümise ja paigaldamise hetkel märgitud, et kvartsist köögitasapind kannatab vaid lühiajalist 100-kraadist kuumust, siis ei ole tõendatud, et kostja informeeris hagejat, et köögitööpinnale ei tohi asetada kuuma kööginõud. Juhul kui kostja esindaja S Hrjaštšjov hagejale tööpinna paigaldamisel selgitas, et tööpind talub lühiajalist kuumust 120 kraadi (t.lk 112), siis olid kostja esindaja selgitused vastuolus kostja kodulehel oleva informatsiooniga, mille kohaselt on kvarts kuumakindel. Kostja tunnistaja S Hi ütluste järgi luges ta koos hageja esindaja T Tiga kostja TechniStone kodulehelt, et kivi peab vastu lühiajalisele kõrgele temperatuurile ja leidis, et lühiajalisusest saab rääkida sekundites. Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja esindaja selgitas tööpinna paigaldamisel, et tööpind on kuumakindel lühiajaliselt, siis vastav informatsioon puudub kostja ja tootjatehase kodulehel ja samuti ei ole tõendatud, et nimetatud asjaolu selgitati hagejale enne müügilepingu sõlmimist. Seega puudus hagejal selge ja üheselt mõistetav info köögitasapinna kuumataluvuse kohta ning kostja on rikkunud lepingut andes hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kostjal oleks olnud võimalus lepingu rikkumisest hoidumiseks anda hagejale köögitasapinna kasutus- ja hooldamisjuhis. Kohus ei saa otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et köögipinna paigaldamisel puudus objektil internetiühendus, kuna tegemist on uue asjaoluga, mille hageja tõi välja alles kohtukõneteesides. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et müüdud köögitasapinnal ei olnud müügilepingus kokkulepitud tingimusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Seega on kostja müügilepingut täitnud mittekohaselt, s.o rikkunud lepingut ja kostja vastutab VÕS § 218 lg 2 alusel lepingu rikkumise eest ning kostjal tuleb kooskõlas VÕS § 222 lg 1 asendada aadressil Pringi Reinu tee 8A/2-4, Viimsi vallas asuvas köögis rikutud köögitasapind samast materjalist (Starlight Black 30mm) töötasapinnaga.
20.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
Hageja on esitanud menetluskulu kokku summas 2316 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust 300 eurost ja õigusabikuludest summas 2016 eurost. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot (TsMS § 139 lg 1) kuna see on menetluskulu (TsMS § 138 lg 1). Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 2016 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 24 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 84 eurot (sisaldab käibemaksu) järgnevalt: * 12.06.2018 infopäringu koostamine Tarbijakaitseametile 1 tund ja 30 minutit; * 12.06.2018 nõude koostamine kostjale 2 tundi ja 30 minutit; * 26.06.2018 hagi koostamine 8 tundi; * kostja vastusega tutvumine ja seisukohtade kujundamine 1 tund ja 30 minutit; * ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi ja 30 minutit; * osalemine 17.10.2018 eelistungil 1 tund; * ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; * osalemine 27.11.2018 eelistungil 1 tund; * osalemine 11.12.2018 kohtuistungil 3 tundi; * kohtuteeside koostamine 2 tundi. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab kohus, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt põhjendamatud ja ei ole osaliselt lubatavad. Kohus ei pea põhjendatuks 12.06.2018 infopäringu koostamist Tarbijakaitseametile ja samal kuupäeval nõude koostamist kostjale kokku 4 tunni eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesolevas menetluses menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda kahjuna. Kohus vähendab antud ajakulu 4 tunni võrra. Lisaks on kohtupraktikas peetud istungile ettevalmistuseks põhjendatud ajaks ühte tundi. Seetõttu vähendab kohus ettevalmistuse aega 1 tunni ja 30 minuti võrra. Samuti on hageja märkinud valesti kahe istungi kestuse - 17.10.2018 istung oli 40 minutit ja 11.12.2018 istung 2 tundi ja 36 minutit. Seega vähendab kohus istungil esindamiseks kulunud aega 44 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 14 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 17 tunni ja 46 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 84 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1492,40 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi
arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejale hüvitatava menetluskulu summa kindlaksmääramisel arvestada õigusabikulu käibemaksuga. Hageja menetluskulud kokku on 1792,40 (riigilõiv 300 ja õigusabikulud 1492,40) eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.