Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja ID
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2018 otsus (parandatud Harju Maakohtu 20.03.2018 määrusega) osas, milles maakohus jättis hagi 853 euro 55 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt välja kahjuhüvitis 853 eurot 55 senti XX kasuks.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 16.03.2018 otsus (parandatud Harju Maakohtu 20.03.2018 määrusega) menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 16.03.2018 otsus (parandatud Harju Maakohtu 20.03.2018 määrusega) muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Mitte võtta asja materjalide juurde YY poolt 07.03.2018 esitatud tõendeid. 4.2 Rahuldada XX hagi YY vastu kahjuhüvitise 1 219 eurot 36 senti väljamõistmiseks osaliselt. 4.3 Mõista YY-lt välja kahjuhüvitis 853 eurot 55 senti XX kasuks
4.4 Jätta kõik menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 67 % ulatuses XX kanda ning 33 % ulatuses YY kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Keelduda Tallinna Ringkonnakohtule 12.06.2018 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 27.07.2017 hagiavalduse YY vastu kahju 2566,95 eurot hüvitamiseks. Hageja vähendas hagi 1219,36 euroni ning maakohus lõpetas 24.11.2017 määrusega menetluse kahjuhüvitise 1219,36 eurot ületavas osas väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale sõiduauto Volkswagen Touran. Pooled elavad naabermajades. Kostja pargib sageli oma autot BMW X5 hageja maja õues. Öösel vastu 10.07.2016 parkis hageja oma sõiduki kostja sõiduki ette. 10.07.2016 päeval selgus, et kostja ei saa parkimiskohalt välja sõita ja poolte vahel toimus konflikt. Kostja käitus agressiivselt, ta lõi jalaga hageja autot ja ronis auto katusele. Hageja ei saanud oma sõidukit ümber parkida, sest võtmed olid hageja abikaasa käes, keda ei olnud kodus. Kohal käis ka politsei, kes fikseeris olukorra.
3.Kostja tekitas hagejale kahju õigusvastaselt. Oma käitumisega kahjustas kostja hageja omandit ehk sõidukit. Kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust ja võib vastutada ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Lisaks tekitas kostja kahju õigusvastaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega ja võib vastutada VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Sõiduki parandamine maksab 1219,36 eurot. Hagejal on tekkinud kahju kostja käitumise tagajärjel. Usutav ei ole, et keegi kolmas võiks mööda hageja sõiduki katust käia. Hageja sõidukil fikseeritud kahjustused võisid tekkida ainult kostja tegevuse tõttu.
4.Puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või § 140 alusel. Kostja ei saa oma käitumist õigustada väitega, et hageja parkis oma sõiduki valesti. Samuti ei saa kostja oma käitumist õigustada väitega, et kostja abikaasal CC-l oli vaja laps haiglasse viia.
01.11.2017 kohtuistungil teatas kostja, et vanaema viis abivajava lapse haiglasse. Kostja õigusvastane käitumine oli suunatud hagejale kahju tekitamisele.
5.Hageja parkis öösel oma sõiduki kostja sõiduki kõrvale kogemata. Hageja ja tema abikaasa pargivad oma autot maja trepikoja juures, mida saab pidada väljakujunenud tavaks. Kostja ja tema abikaasa olid sellest tavast teadlikud, kuid kostja abikaasa parkis sõiduauto hageja kohale. Kostja käitus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostja abikaasa CC parkis 09.07.2016 sõiduki BMW hageja ja kostja maja vahele. CC parkis sõiduki liiklusseaduse nõuete kohaselt. 10.07.2016 kell 13.00 paiku oli kostja abikaasal vaja laps arsti juurde viia, kuid ta ei saanud autoga parkimiskohalt välja sõita, sest sõiduk BMW oli kahelt poolt tahtlikult kinni pargitud hageja sõidukiga Volkswagen ja hageja abikaasa sõidukiga Opel. Hageja ja tema abikaasa olid kodus ja jälgisid oma korteri aknast, kuidas CC üritab autoga välja sõita. CC helistas politseisse, kes soovitas lahendada probleem iseseisvalt. Kella 14.15 paiku tuli hoovi kostja, kes üritas sõidukiga BMW parkimiskohalt välja sõita, kuid see tal ebaõnnestus. Kostja pakkus hagejale oma sõiduk ümber parkida ja selgitas, et neil on vaja laps arsti juurde viia. Hageja keeldus, väites, et kostja abikaasa parkis oma sõiduki nende territooriumile. Kuivõrd hageja ei parkinud oma sõidukit ümber, oli kostja sunnitud hageja ja tema abikaasa mõjutamiseks erakorralised meetmed kasutusele võtma. Kostja toksas jalaga vastu hageja sõidukit. Seejärel ronis kostja mööda hageja sõiduki kapotti auto katusele, tegi paar sammu ja hüppas katuselt alla. Hageja ja tema abikaasa ise provotseerisid konflikti. Lõpuks tuli kohale politsei, kes fikseeris olukorra. Politsei ei tuvastanud hageja sõidukil kahjustusi.
8.Hageja ei tõendanud, et kostja tekitas talle kahju ega selle suurust. 11.11.2017 parandamistööde kalkulatsioon on koostatud poolteist aastat pärast intsidenti. Kalkulatsioon ei tõenda, et kostja tekitas hagejale kahju.
9.Kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Kostja tegutses hädakaitseseisundis. Hageja parkis kostja sõiduki kinni tahtlikult ja keeldus oma autot ümber parkimast. Sellega takistas hageja kostjal auto üle tegelikku võimu teostamast ja rikkus kostja valdust. Hageja ja tema abikaasal oli võimalus vältida konflikti ja kahju tekitamist ja parkida oma sõidukid ümber.
10.Alternatiivselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, sest kostja kasutas oma õiguste kaitseks õigustatult omaabi ajaõigusseaduse (AÕS) § 41 alusel. Hageja ja tema abikaasa parkisid kostja sõiduki kinni tahtlikult. Parkides tema sõiduauto kinni, rikkusid hageja ja tema abikaasa kostja valdust sõiduki üle ja takistasid kostjal sõiduki üle tegelikku võimu teostamist. Seetõttu oli kostja õigustatud kasutama omaabi ja võis kasutada jõudu oma valduse kaitseks. Kostja ei ületanud hädakaitse piire.
11.Kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 või § 140 alusel. Hageja tegutses pahauskselt. Hageja ja tema abikaasa parkisid kinni kostja sõiduki tahtlikult ja nad provotseerisid konflikti. Kostja märgib, et hagejal ei ole õigust tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt VÕS § 101 lg 3 alusel, sest hageja põhjustas olukorra, mis viis tema õiguste rikkumiseni.
12.Hageja käitub vastuolus hea usu põhimõttega. Sõidukite parkimise osas hageja maja ees ei ole väljakujunenud praktikat. Sõidukite parkimisel tuleb lähtuda liiklusseadusest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
13.16.03.2018 otsusega jättis maakohus asja juurde võtmata kostja poolt 07.03.2018 esitatud tõendid, jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt MM
kasuks välja menetluskulud 1700 eurot ja viivise. 20.03.2018 määrusega parandas maakohus kohtuotsuses vea ja määras, et menetluskulud tuleb välja mõista YY kasuks.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hagejale kuulub sõiduauto Volkswagen Touran; kostjale kuulub sõiduauto BMW X5; poolte vahel toimus 10.07.2016 konflikt, mille põhjuseks oli see, et kostja abikaasa CC ja seejärel ka kostja ei saanud oma sõidukiga BMW parkimiskohalt välja sõita, sest kostja sõiduk oli eest ja tagant pargitud kinni hageja sõidukiga Volkswagen ja hageja abikaasa sõidukiga Opel. Konflikti käigus lõi kostja jalaga vastu hageja sõiduki Volkswagen tagumist vasaku tiiba (videosalvestis 5.43 – 5.45), seejärel ronis auto katusele, kus tegi ca viis sammu ja hüppas katuselt alla maale (videosalvestis 6.22 – 6.36).
15.Videosalvestiselt on näha, et auto katus paindub hageja all. Seejärel hüppab hageja auto katuselt alla maale (videosalvestis 6.22 – 6.36). Asjaolu, et kostja lõi hageja autot jalaga ja ronis auto katusele, tõendab ka hageja poolt esitatud II kirjalik seletus. Eelkirjeldatud kostja käitumist kinnitab ka CC kirjalik seletus.
16.Hageja tõendas, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale kahju sõiduki remondikulude näol 1219,36 eurot, Brisko OÜ 11.11.2017 koostatud kalkulatsiooniga. Kalkulatsioonist nähtub, et parandada (st ümber värvida) tuleks auto detailid, millel esinevad füüsilise mõju jäljed, st sõiduki kapott, katus ja tagumine tiib, ehk need samad osad, mida kostja puudutas, kui ta lõi jalaga vastu hageja sõidukit ja ronis auto katusele. Brisko OÜ 11.11.2017 kalkulatsioonis on täpselt välja toodud tööd, mida tuleb sõiduki parandamiseks teha. Parandamist vajavad sõiduki detailid on seostatavad kostja käitumisega. Kahju tõendavad ka hageja poolt sõiduki vasakust tagatiivast ja katusest esitatud pildid, kust nähtub, et auto detailid on kriimustatud. On eluliselt usutav, et kui kostja lõi jalaga vastu sõiduki tagatiiba ja kõndis auto katusel, mille tõttu katus paindus hageja all, said sõiduki tagatiib ja katus kahjustatud. Videosalvestiselt nähtub, et kostja jalas on sandaalid ja ta kõnnib mööda asfalti ja mulda. Seetõttu on usutav, et sandaalide talla külge võisid liiva või kruusa osakesi kleepuda ning lüües jalaga vastu sõiduki tagatiiba ja kõndides auto katusel võis kostja kriimustada auto tagatiiba, kapotti ja katust.
17.Asjaolu, et Brisko OÜ 11.11.2017 parandustööde kalkulatsioon oli koostatud ca 1,5 aastat pärast vahejuhtumit, ei tee tõendit ebausaldusväärseks. Selleks, et lugeda hageja väiteid kahju tekitamise kohta tõendatuks, ei pidanud hageja ilmtingimata laskma kahjustusi fikseerida vahetult konflikti järel ja vormistada kahjustusi väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.
18.Kostja ei tõendanud, et kahjustused olid olemas enne 10.07.2016 konflikti või tekkisid pärast seda. Osa kostja poolt esitatud pilte on sellise kvaliteediga, et pole võimalik tuvastada, kas autol esinevad kahjustused, ja osadel piltidel on kujutatud sõiduki kahjustused kohtades, mida ei ole kostja 10.07.2016 konflikti käigus puudutanud (nt parem esitiib, tagauks, parem eesmine ja tagumine esiuks). Kostja poolt esitatud pildid hageja sõidukist väärteosajas nr 231516008643, ei tõenda, et kostja ei ole kahjustanud hageja sõiduki vasakut tagatiiba, kapotti ja katust 10.07.2016 konflikti käigus.
19.Patrullpolitseinike LN ja JP seletusest nähtub, et nemad, hageja ja hageja abikaasa vaatasid pärast 10.07.2016 konflikti hageja sõiduki üle ja ei avastanud kahjustusi. Politseinike seletuses märgitu, et puuduseid ei avastatud, ei tõenda, et kostja ei ole hageja sõidukit kahjustanud. Videosalvestiselt nähtub, et 10.07.2016 oli vihmane ilm, mistõttu on usutav, et kahjustused (nt kriimustused auto detailidel) ei pruugi märja sõiduki kerel olla nähtavad. Patrullpolitseinik JP seletusest nähtub, et ka tema möönab, et pärast konflikti toimunud ülevaatuse käigus ei pruugi kahjutused ilmaolude tõttu olla nähtavad. Patrullpolitseinik JP märgib seletuses, et 10.07.2016 sadas kõva vihma ja politseinikud ütlesid hagejale, et kui
kuiva ilmaga ta avastab sõidukil kahjustusi, on tal võimalus kutsuda politsei kahjustuste fikseerimiseks või fikseerida kahjutused ise ja esitada avaldus politseile. Patrullpolitseinike seletustest nähtub ka see, et kui politseinikud saabusid kohale, siis oli sündmuskohal pingeline õhkkond, konflikti osalejad karjusid teineteise peale. Usutav on, et konfliktses olukorras ja vihmasel ilmal võisid kahjustused hageja sõiduki kerel märkamata jääda. Kohus leiab, et patrullpolitseinike LN ja JP seletused ei tõenda, et kostja ei ole hageja sõidukile kahjustusi tekitanud.
20.Kostja ei tõendanud, et sõiduki remondikulud on ülemäära kõrged. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parandamistööd, mille maksumuse hüvitamist hageja kostjalt nõuab, saaks teha soodsamalt. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja sõiduki väärtust, mistõttu on tõendamata väide, et hageja sõiduki parandamise kulud on võrreldes sõiduki väärtusega ebamõistlikud.
21.Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 3 tähenduses sõiduki remondikulude näol summas 1219,36 eurot. Kuna hageja omand sai rikutud, on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane. Kostja vastutab hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja saab vastutada hageja ees ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 3 alusel. Hageja omandit kaitseb AÕS § 68 lg 1. Kostjal lasus seadusest tulenev kohustus mitte kahjustada hageja omandit. Kostja on kahjustanud hageja sõidukit ja rikkunud hagejat kaitsvat AÕS § 68 lg-t 1. Hagejat kaitsva normi eesmärgiks oli VÕS § 1045 lg 3 alusel ära hoida hagejal tekkinud varaline kahju summas 1219,36 eurot. Kuna kostja rikkus seadusest tulenevat hagejat kaitsvat kohustust ja tekitanud hagejale kahju, on kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kostja saab vastutada hageja ees ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kostja kui täisealine arusaamisvõimeline isik pidi mõistma, et hageja sõiduki jalaga löömine ja sõiduki katusele ronimine kahjustab hageja vara ning on õigusvastane tegu. Kostjale pidi olema selge, et teise isiku vara kahjustamine ei ole lubatud. Lüües jalaga hageja sõidukit ja ronides auto katusele pidi kostja möönma, et see võib hagejale kaasa tuua kahju.
22.Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Hagejal tekkinud kahju sõiduki remondikulude osas ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui kostja ei oleks hageja sõidukit jalaga löönud ja sõiduki katusele roninud, ei oleks hageja vara kahjustada saanud. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 132 lg 3 tähenduses, mille tekkimise eest kaitseb hagejat VÕS § 1045 lg 1 p 5. Seega on täidetud ka VÕS § 127 lg 2 järgne eeldus kahju hüvitamiseks. Samuti esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg-te 2 ja 4 alusel hagejat kaitsva õigusnormi rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) ning hagejal tekkinud varalise kahju vahel. Kui kostja ei oleks hagejat kaitsvat õigusnormi rikkunud, ei oleks hagejal varaline kahju tekkinud. Põhjuslik seos esineb ka kostja heade kommete vastase käitumise (VÕS § 1045 lg 1 p 8) ja hagejal tekkinud varalise kahju vahel VÕS § 127 lg-te 2 ja 4 alusel. Kui kostja ei oleks heade kommete vastaselt käitunud, ei oleks hagejal varaline kahju tekkinud.
23.Kostja väitis, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus asus seisukohale, et hageja, parkides oma sõidukiga kostja sõiduki kinni, rikkus AÕS § 40 lg-te 2 ja 3 alusel kostja valdust sõiduki üle, sest kostja ei saanud oma sõidukiga parkimiskohalt välja sõita. Oma käitumisega takistas hageja kostjal teostada tegelikku võimu kostja vara (st sõiduki) üle. Lisaks rikkus hageja oma käitumisega liiklusseaduse (LS) § 20 lg-t 1. Oma käitumisega ründas hageja õigusvastaselt kostja valdust. Rünne ei olnud lõppenud ajaks, millal toimus pooltevaheline konflikt. Kostja oli hädakaitses ja tal oli õigus hageja rünnet tõrjuda.
24.Hageja väide, et tema parkis oma sõiduki kostja autole öösel liiga lähedale kogemata, on lükatud ümber patrullpolitseinike LN ja JP seletusega. Patrullpolitseinike seletuste kohaselt
avaldas hageja neile, et tema ja tema abikaasa parkisid kostja sõiduki kinni tahtlikult. Tõendamata on hageja väide, et hageja ja tema abikaasa pargivad sõidukeid samas kohas juba aastaid ja seetõttu on tegemist väljakujunenud tavaga. Isegi juhul, kui tegemist oleks väljakujunenud tavaga ja kostja sõiduk oleks pargitud hageja kohale, ei annaks see hagejale õigust rünnata kostja valdust, takistades kostjal sõiduki üle valdust teostamast.
25.Kostja poolt valitud kaitsetegevuse vahend, st hageja sõiduki jalaga löömine ja auto katusele ronimine ei olnud sobiv ja säästvaim vahend hageja õigusvastase ründe lõpetamiseks. See, et kostja kahjustas hageja sõidukit ei aidanud kaasa kostja valduse rikkumise lõpetamisele. Tekkinud olukorras võiks sobivaks ja säästvaimaks õigusvastase ründe lõpetamise vahendiks lugeda hageja sõiduki sundteisaldamist. Kui politsei ei reageerinud kostja palvele saata puksiirauto, oli kostjal endal võimalus tellida puksiirauto, et teisaldada hageja sõiduk. Kostja valitud hädakaitse vahend ei vastanud ründe ohtlikkusele. Hageja parkis küll oma autoga kostja sõiduki kinni, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei teinud hageja edaspidi aktiivseid toiminguid kostja valduse rikkumiseks, mis õigustaks kostja poolt füüsilise jõu kasutamist hageja sõiduki suhtes. Kostja ületas hädakaitse piiri. Kostja teostas hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele.
26.Kostja ei saa õigustada oma käitumist ka väitega, et kostja abikaasal oli vaja laps haiglasse viia. Laps oli võimalik toimetada haiglasse ka muul viisil, nt kutsudes kiirabi. 01.11.2017 kohtuistungil selgitas kostja, et abivajava lapse viis haiglasse vanaema ja videol oleva lapsega on kõik korras. Seega oli abivajav laps juba toimetatud haiglasse hetkeks, millal kostja lõi hageja autot.
27.Kuivõrd kostja ületas hädakaitseseisundis viibides hädakaitse piiri, ei saa ta tugineda sellele, et kahju tekitamine hagejale ei ole õigusvastane TsÜS § 140 ja VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel.
28.Kostja väitis samuti, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 3 p 4 alusel, sest kostja kasutas oma õiguste teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Maakohus leidis, et hageja rikkus kostja valdust sõiduki üle, sest kostja ei saanud oma sõidukiga parkimiskohalt välja sõita. Seega oli kostjal õigus oma valduse kaitseks kasutada omaabi. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja poolt jõu kasutamine hageja sõiduki suhtes suunatud valduse rikkumise lõpetamisele ja ei olnud rikkumise lõpetamiseks vajalik. Kostja valitud kaitsetegevuse vahend ei olnud sobiv ja säästvaim vahend valduse rikkumise lõpetamiseks. Kostja ületas hädakaitse piire. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et kahju tekitamine ei olnud õigusvastane AÕS § 41 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 2 p 4 alusel.
29.Kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises VÕS § 1050 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtu hinnangul oli kostja väliselt hooletu VÕS § 1050 lg 1 järgi, sest kostja kui täisealine arusaamisvõimeline isik pidi mõistma, et hageja sõiduki löömine ja sõiduki katusele ronimine kahjustab hageja vara. Kohus ei ole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 1052 järgi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist 1219,36 eurot.
30.Maakohus leidis, et käesolevas asjas esinevad alused vähendada kahjuhüvitist nullini VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi alusel, sest kahju on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Patrullpolitseinike LN ja JP seletusega on tõendatud, et hageja ja tema abikaasa parkisid kinni kostja sõiduki tahtlikult. Parkides kostja sõiduki kinni rikkus hageja LS § 20 lg-t 1. CC seletusega on tõendatud, et hageja ja tema abikaasa viibisid kodus ja jälgisid, kuidas CC ja kostja üritavad oma autoga parkimiskohalt välja sõita kahjustama sõiduki ees ja taga seisvat hageja ja tema abikaasa autosid. Videosalvestis tõendab, et hageja viibis kodus ja jälgis kostja ebaõnnestunuid katseid parkimiskohalt lahkuda. Videosalvestiselt on kuulda, et hageja pöördub oma abikaasa poole nimepidi ja väidab, et kostja ja tema abikaasa soovivad probleemi rahumeelselt ära lahendada ja saadab oma abikaasa hoovi
(videosalvestis 4.25 – 4.29). Hageja abikaasa TT tunnistajana ülekuulamise protokolliga väärteoasjas nr 231516008643 on tõendatud, et tema oli kodus kella 14.00 paiku ja nägi, kuidas kostja üritab parkimiskohalt välja sõita. CC seletusega on tõendatud, et kostja palus hagejal ja tema abikaasal nende sõidukid ümber parkida. Kostja pöördumist hageja ja tema abikaasa poole palvega parkida sõidukid ümber tõendab ka videosalvestis (videosalvestis 4.14 – 5.20).
31.Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hagejast tuleneva asjaoluga. Hageja ja tema abikaasa parkisid kostja sõiduki tahtlikult kinni. Seejärel jätsid hageja ja tema abikaasa oma sõidukid ümber parkimata, kuigi nad jälgisid ca 1,5 tunni jooksul, et CC ja seejärel kostja on korduvalt üritanud oma sõidukiga parkimiskohalt ära sõita. Lisaks palus kostja hagejal oma sõiduk ümber parkida. Jälgides oma korteri aknast kostja katseid sõidukiga ära sõita, astus hageja kostjaga sõnavahetusse, provotseerides kostjat agressiivsemalt käituma. Alles pärast seda, kui kostja abikaasal ja seejärel kostjal ei õnnestunud ca 1,5 tunni jooksul oma autoga parkimiskohalt ära sõita ja hageja ega tema abikaasa ei parkinud oma autosid ümber, lõi kostja jalaga hageja sõidukit ja ronis selle katusele, tekitades hagejale varalist kahju. Kui hageja ei oleks kostja sõidukit tahtlikult kinni parkinud või hageja oleks oma sõiduki kostja palvel ümber parkinud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Hagejale on kahju tekkinud temast tuleneval asjaolul, mistõttu tuleb VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi alusel vähendada kostjalt väljamõistmisele kuuluvat hüvitist nullini.
32.Käsitletud asjaolud annaksid alust vähendada kahjuhüvitist nullini ka VÕS § 140 lg 1 esimese alternatiivi alusel. Kostjalt oleks kahjuhüvitise väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja on oma käitumisega loonud olukorra, mis viis temale kahju tekitamiseni. Seejuures oli hagejal võimalus vältida kahju tekkimist, näiteks mitte parkides kostja sõidukit tahtlikult kinni või parkides oma sõiduki ümber, mida hageja ei teinud. Hageja ei saaks tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka VÕS § 101 lg 3 alusel, sest kohustuse rikkumise on põhjustanud hagejast tulenev asjaolu. Seejuures oli hagejal võimalus vältida kahju tekkimist selliselt, et mitte parkida kostja sõidukit tahtlikult kinni või parkida oma sõiduk ümber, mida hageja ei teinud. Kuna kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
33.16.04.2018 esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude osas. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
34.Kohus ei ole oma otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud menetluses esitatud tõendeid ja jõudis valele järeldusele, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Maakohtu järeldus selles osas on vasturääkiv ja põhjendamata. Asjas on tõendatud, et kostja lõi hageja sõidukit jalaga ja ronis selle katusele ning et kostja on süüdi kahju tekitamises ja tema tegevuse ja tekitatud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos.
35.Ei ole alust väita, et kahju tekkis hageja tegevuse tõttu, kuna maakohus ise tuvastas, et kostja ületas hädakaitse piiri. Seega on kahju tekkinud eelkõige kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel.
36.Maakohus pole õigesti arvestanud antud asja lahendamisel kõiki vaidluse asjaolusid. Kohus võttis arvesse patrullpolitseinike seletuskirjas oleva lause, et hagejale ja tema abikaasale ei meeldi, et kostja ja tema abikaasa pargivad alati oma sõiduki nende kohale. See on kontekstist välja võetud. Kohus ja politseinikud pidid arvestama, et toimunud konflikti ajal olid nii hageja kui ka kostja raskes emotsionaalses seisundis. Ei ole eluliselt usutav, et kaks
täisealist arusaamisvõimelist isikut tahtlikult blokeerisid kostjale kuuluva sõiduki. Hageja öeldu võis olla tema emotsionaalne reaktsioon kostjapoolsetele toimingutele kahju tekitamisel. Hageja ei vaidlusta, et parkimisega rikkus ta liikluseeskirjas sätestatud reegleid ning selle eest teda karistati väärteomenetluse raames rahatrahviga. Hageja sõidukile ei tekitanud kahju mitte parkimiskeelu rikkumine, vaid kostja tegevus.
37.Kohus tegi oma järeldused kostja abikaasa CC seletusest lähtudes, kuigi hageja vaidlustas need juba esimese astme menetluses, pidades neid ebausaldusväärseteks. Kostja abikaasa ei saa anda objektiivseid ütlusi. Kohus pole arvestanud, et hageja sai teada kostja katsetest hoovist välja sõita kostja karjumise tõttu, kuna viimane oli juba agressiivses seisundis. Hagejal oli hirm oma korterist välja minna kostjaga kohtumiseks. Seega on väär maakohtu järeldus, et hagejal oli võimalik oma sõiduk ümber parkida. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kahjuhüvitise 853,55 eurot väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 853,55 eurot. Samuti teeb ringkonnakohus menetluskulude uue jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
40.Maakohus tuvastas, et kostja lõi 10.07.2016 jalaga vastu hageja sõiduki Volkswagen vasakut tagumist tiiba, seejärel ronis katusele, kus tegi ca viis sammu ja hüppas katuselt alla maale. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et oma tegevusega tekitas kostja hagejale kahju ning kahju tekkimise ja kostja teo vahel on põhjuslik seos. Hagejale tekitatud kahju tõendavad sõiduki vasakust tagatiivast, kapotist ja katusest tehtud fotod, millelt nähtub viidatud detailide kriimustused (I kd lk 23 pöördel foto nr 6119, lk 26 pöördel foto nr 6132, lk 27 foto nr 6133 ja nr 6134, lk 27 pöördel foto nr 6136). Eluliselt on usutav, et kui kostja lõi jalaga vastu sõiduki tagatiiba ja kõndis üle kapoti auto katusele, said sõiduki tagatiib, kapott ja katus kahjustada. Maakohus märkis õigesti, et on usutav, et kostja sandaalide talla külge võis kleepuda liiva või kruusa osakesi, ning lüües jalaga vastu sõiduki tagatiiba ja kõndides auto katusel, kriimustas kostja auto tagatiiba, kapotti ja katust. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asjaolu, et sündmuskohal koheselt kahjustusi ei avastatud, ei tõenda, et neid ei olnud. Politseinik JP seletusest järeldub, et kahjustused ei pruukinud olla nähtavad vihmase ilma tõttu (I kd tl 57).
41.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga, et tekitatud kahju suuruseks on 1219,36 eurot. Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks Brisko OÜ 11.11.2017 kalkulatsiooni summas 1219,36 eurot (I kd tl 99-104). Nimetatud hinnakalkulatsioon hõlmab ka detailide remonditöid, millel ei ole seost kostja tekitatud kahjuga. Hinnakalkulatsioon hõlmab mõlema esitiiva, piilarite ja tagaukse remonttöid, milliseid detaile kostja ei kahjustanud. Samuti nähtub fotodelt, et sõiduki vasakul tagatiival on kriimustusi piirkonnas, kuhu kostja jalaga ei löönud (I kd tl 26 foto nr 6130). Seega ei ole
kõik sõiduki vasaku tagatiiva parandustööd seostatavad kostja poolt tekitatud kahjustustega. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Brisko OÜ 11.11.2017 hinnakalkulatsiooni pinnalt ei ole võimalik täpselt eristada kostja tekitatud kahjustuste parandamiseks minevate tööde maksumust nende tööde maksumusest, millel puudub seos kostja tegevusega. Lähtudes hinnakalkulatsioonis märgitud töödest ja nende mahtudest, peab ringkonnakohus põhjendatuks lugeda kostja tekitatud kahjustuste parandamisega seotuks 70 % kogutöödest. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 233 lg 1 alusel lugeda kostja tekitatud kahju suuruseks 853,55 eurot (s.o 70 % summast 1219,36 eurot).
42.Maakohus leidis, et kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 p-s 15 märkinud, et juhul, kui kostja tekitatud kahju on kvalifitseeritav õigusvastase teona mitme sätte järgi, peab kohus valima neist ühe sätte. Maakohus ei ole seda järginud. Kolleegium leiab, et kuna hageja on tuginenud omandiõiguse rikkumisele ning VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 on sätestatud iseseisev kahju tekitamise õigusvastasuse alus, siis tuleb kostja tegu kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi.
43.VÕS § 1045 lg 2 p 3 sätestab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitseseisundis. TsÜS § 140 sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Maakohus asus seisukohale, et kostja ületas hädakaitse piire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja poolt hageja sõiduki kahjustamine ei saanud kaasa tuua valduse rikkumise lõpetamist kostja sõiduki suhtes. Sellise tegevusega ei saanud kostja oma blokeeritud sõidukit vabastada.
44.VÕS § 1045 lg 2 p 4 sätestab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. AÕS § 41 lg 1 järgi võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevus ei olnud suunatud oma auto valduse taastamisele, kuna hageja auto kahjustamisega ei saanud kostja oma kinnipargitud sõidukit vabastada. Seega ei olnud tegemist õigustatud omaabiga.
45.Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostja käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei ole kostja tõendanud süü puudumist.
46.Maakohus vähendas kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel nullini, kuna hageja kahju tekkis temast endast tulenevatel asjaoludel. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda VÕS § 139 käesoleval juhul kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Ringkonnakohtu arvates ei tekkinud hagejal kahju osaliselt temast endast tulenevatel asjaoludel. Kuigi hageja on ise kinnitanud, et ta rikkus oma sõiduki parkimisega liikluseeskirja, ei andnud kostja sõiduki kinniparkimine viimasele alust hageja sõidukit sellisel viisil kahjustada. Hoolimata sellest, et kostja ei saanud hageja tegevuse tõttu oma sõidukiga parkimiskohalt minema sõita, ei saanud see olla põhjuseks hageja sõiduki
löömisele ning hageja sõiduki katusele ronimisele. Samuti puuduvad muud VÕS § 139 sätestatud alused kahjuhüvitise vähendamiseks.
47.Maakohus leidis, et kahju on võimalik vähendada nullini ka VÕS § 140 lg 1 esimese alternatiivi alusel. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigluse põhimõttest lähtuvalt tuleks eitada VÕS § 140 lg 1 kohaldamist, st kahjuhüvitise vähendamist, tahtlikult tegutsenud kahju tekitaja puhul (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2016, lk 741). Kuna kostja tekitas hagejale kahju tahtlikult, siis ei ole võimalik kostja suhtes kohaldada VÕS § 140 lg-s 1 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise alust.
48.Samuti asus maakohus seisukohale, et hageja ei saaks tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega nõuda kahju hüvitamist ka VÕS § 101 lg 3 tõttu, sest kohustuse rikkumise on põhjustanud hagejast tulenev asjaolu. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja poolt liikluseeskirjade rikkumine olla põhjuseks kostja poolt hageja sõiduki löömisele ning hageja sõiduki katusele ronimisele. Sellest tulenevalt ei saa väita, et hageja tegu põhjustas kostja õigusvastase käitumise.
49.Eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 853,55 eurot.
50.Ringkonnakohtule on 12.06.2018 esitatud Politsei-ja Piirivalveameti 12.06.2018 tõend selle kohta, et hagejat on karistatud rahatrahviga seoses parkimisreeglite rikkumisega 10.07.2016. Kolleegium märgib, et hageja on apellatsioonkaebuses ise avaldanud, et ta rikkus parkimisega liikluseeskirja ja teda karistati väärteomenetluse raames rahatrahviga. Kuna selle asjaolu üle puudub vaidlus, siis ei ole vaja selle kohta tõendeid esitada ning ringkonnakohus keeldub TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel tõendi vastuvõtmisest. Arvestades, et tõend on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks. Menetluskulude jaotus
51.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb arvestada, et hageja esitas algselt nõude 2566,95 euro väljamõistmiseks. Seoses hageja poolt nõude vähendamisega lõpetas maakohus menetluse kahjuhüvitise väljamõistmiseks 1219,36 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt. Seega tuleb poolte menetluskulud maakohtus- ja ringkonnakohtus jätta 67 % ulatuses hageja kanda ja 33 % ulatuses kostja kanda.
52.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude
suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.