2-18-18843
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-18843
Tsiviilasi
I S hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
24 040,96 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I S (isikukood xxx, elukoht xxx)
kinnitamine
ja
tsiviilasjas
menetluse
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat N L (Advokaadibüroo N L, e-post [email protected]) Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-18-18843
Harju Maakohtu menetluses on I S hagi A Ti vastu võlgnevuse nõudes. 30.01.2019.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja tõtleb poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga. Pooled võivad menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus
2-18-18843 asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. N L on hageja eest tasunud riigilõivu 900 eurot. Kohus tagastab ja kannab 450 eurot hageja korraldusel riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.