Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.05.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-131151
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse 3196 euro, intressi 730,86 euro, sissenõudmiskulude 20 euro, viivise 316,40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4654,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910), asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Darina Koivunen, e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.09.2023 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3991892, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 3 400 eurot. Leping on tähtajatu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud makseteadetele vähemalt 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja ei täitnud kohustusi ja oli viivituses märtsi kuni augusti 2024 osamaksetega. Hageja edastas 08.08.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga (22.08.2024), kuid kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges ütles lepingu erakorraliselt üles 29.08.2024. Hageja esitas Harju Maakohtule 27.11.2024 hagiavalduse. Kohus saatis 14.03.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 18.04.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha xxx, jätmisega postkasti. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 07.04.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 560 eurot.
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 560 eurot. Kohus leiab, et taotletavad õigusabikulud 150 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.