AB Kreditex AS hagi D.J-i vastu nõude tunnustamiseks Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 13.07.2018 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
D.J ́i apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AB Kreditex AS (registrikood 12041659, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko (e-post: XXX ) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): D.J (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina (e-post:XXX)
1(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072
Istungi toimumise aeg
10.01.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.07.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 100 000 eurot ületavas osas ja jätta tühistatud osas hagi läbi vaatamata. Täpsustada osas, milles hagi rahuldatakse otsuse resolutsiooni sõnastust. Tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas ja määrata uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata.
3.2.Tunnustada AB Kreditex AS hüpoteegiga tagatud 100 000 euro suurust nõuet Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses asjaõigusliku täitmisnõudena ja rahuldada see pandieseme arvel PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud esimese järgu nõudena.
3.3.Jätta AB Kreditex AS hagi D.J-i vastu 100 000 euro suuruse nõude tunnustamiseks Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.
4.Jätta maakohtus hagi rahuldamisega seotud poolte menetluskulud D.J-i kanda ja hagi läbivaatamisega seotud poolte menetluskulud AB Kreditex AS kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Harju Maakohtu 04.05.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4043 kuulutati välja Radomos OÜ (edaspidi nimetatud ka võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. 11.05.2017.a esitas AB Kreditex AS (edaspidi ka hageja) võlausaldajana Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 200 000,00 EUR PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. 04.08.2017.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmine koosolek. Hagiavalduse punktis 2 nimetatud hageja nõudele osaliselt vaidles vastu võlausaldaja D.J (edaspidi ka kostja). Kokku vastuväide on esitatud summas 100 000,00 EUR. Nõue ja pandiõigus tunnustatud kogusummas 100 000,00 EUR.
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072
2.Hageja ja Image Management OÜ (registrikood 11489406) sõlmisid 11.03.2015.a laenulepingu nr 50311-2 (edaspidi Laenuleping), mille alusel andis hageja laenu summas 100 000 EUR. Poolte vahel 10.03.2016.a sõlmitud Laenulepingu Lisa 2 alusel suurendati laenusummat 36 000 EUR võrra. Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks oli 11.03.2015.a Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping ning hüpoteegi seadmise leping nr 1031. Antud lepingu punktide 2.5.1. ja 2.5.2. kohaselt hüpoteekidega on tagatud kõik hüpoteegipidaja (AB Kreditex AS) nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015.a. sõlmitud laenulepingust nr 50311-2 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest, samuti kõik nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende muudatustest ja lisadest. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3.Image Management OÜ ei täitnud Laenulepingut korrektselt, mistõttu AB Kreditex AS oli sunnitud Laenulepingu üles ütlema. Võlgnikule, kui tagatisvara omanikule oli ka saadetud vastav teade. Kuna Image Management OÜ ega võlgnik võlgnevust ei tasunud, siis oli hageja sunnitud oma huvide kaitseks pöörduma kohtutäituri poole ning nõudma sundtäitmist. Hageja avalduse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse. Seoses pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpetati.
4.Pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid nõuded 314 834,00 EUR, millest: • 136 000,00 EUR moodustab tagastamata laenusumma; • 12 240 EUR tasumata intress laenu kasutamise eest; • 5 634,00 EUR kahjuhüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest (vastavalt Laenulepingu punktile 7.7.); • 10,00 EUR meeldetuletuskirjad (vastavalt Lepingu punktile 7.9.); • 40 800 EUR kahjuhüvitis lepingu ülesütlemise eest (vastavalt Laenulepingu punktile 9.2.); • 480,00 EUR võla sissenõudmisega seotud kulud; • 119 680,00 EUR viivis (perioodil 11.11.2016.a. –04.05.2017.a).
5.Arvestades, et hüpoteekide summa on 200 000 eurot, siis nõude suuruseks on hüpoteekide suurus.
6.Intressinõue on 12 240 eurot. Laenusaaja intressi ei tasunud. Laenuandja näol on tegemist äriühinguga, mille eesmärgiks on ja peabki olema kasumi teenimine. Viivisemäär on laenulepingu järgi 0,5% viivitatud summast päevas. Vastuväiteid hageja viivisearvestusele ei ole Image Management OÜ esitanud. Kuigi laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Väljakujunenud põhimõtte kohaselt ei mõista kohtud üldjuhul viivist välja suuremas ulatuses, kui on põhinõue. Antud juhul viivis ei ületa põhinõuet.
7.Lähtudes eeltoodust palub hageja tunnustada OÜ Radomos (pankrotis) pankrotimenetluses AB Kreditex AS nõuet summas 200 000,00 (kaks sada) eurot, millest 136 000 eurot moodustab tagastamata laenusumma, 12 240 eurot tasumata intress laenu kasutamise eest (17.06.2016-17.11.2016=2040x12 240), viivis 51 760 eurot (0,5% põhisummast päevas ehk 680 eurot päevas, viivise kogusumma perioodil 11.11.2016-
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 04.05.2017 moodustab 119 680 eurot). Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud kostja D.J-i kanda. Kostja vastus
8.Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt.
9.Kostja vastuse kohaselt hagiavaldusega soovitakse tunnustada nõuet Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses suuruses, mis ületab 100 000 eurot ning millises osas on kostja esitanud Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõudele vastuväite. Hoolimata esitatud tõenditest täiendava laenu väljastamisest summas 36 000 eurot, jääb kostja esitatud vastuväite juurde.
10.Kostja leiab, et laenuandja (so hageja) on jätnud kinnistu omaniku (Radomos OÜ) teadmatusse väljastatud nn lisalaenust summas 36 000 eurot. Kõnealust fakti kinnitab mh Radomos OÜ ise, olles esitanud sellekohase vastuväite hageja nõudele pankrotimenetluses. Hüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt on sõlmitud nö globaalne tagatiskokkulepe ehk millise kokkuleppe kohaselt on tagatud ka kõik tulevikus hageja ja laenusaaja poolt sõlmitavatest võlaõiguslikest kokkulepetest tulenevad nõuded. Kostja on arvamusel, et antud kokkulepe on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86) ning põhjendab seesugust arvamust allolevalt.
11.Iseenesest ei sedasta AÕS vastav regulatsioon keeldu, et ka tulevased nõuded ei võiks olla tagatud kinnisasja igakordse omaniku vastu. Samas on Riigikohus mitmeid kordi rõhutanud, et laiaulatuslike tagatiskokkulepete lubatavus ei ole piiramatu. Üldjuhul ei ole ilma tulevaste nõuete summaarse kindlaksmääramiseta lubatav lisada tagatiskokkuleppesse tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi, millega laiendatakse kinnisasja omaniku vastutust kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ulatuses, mida kinnisasja omanik ei kontrolli. Olukorras, milles selliseid kokkuleppeid on siiski sõlmitud, on eelduslikult tegemist tühise tehingutingimusega (VÕS § 41).
12.Tuleb samas tunnistada, et käesolevas olukorras on kõikide laenu- ja tagatiskokkulepete osapooleks (sh kinnistu omaniks) juriidiline isik. Kostja on samas seisukohal, et Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul, kuivõrd ka praeguses olukorras ei ole Radomos OÜ (pankrotis) olnud teadlik asjaolust, mille kohaselt viimasele kuuluva kinnistu tagatisel on väljastatud laenusaajale täiendavat laenu.
13.Hageja on väljastanud laenusaajale (lisa)laenu olukorras, milles laenusaaja ei ole suutnud teenindada olemasolevatki laenu. Eelnevast annab tunnistust fakt, mille kohaselt on Radomos OÜ täitnud hageja hoiatuskirjadele reageerides kostjalt saanud laenu arvelt 2015-nda aasta lõpus laenusaaja Image Management OÜ intresside tasumise kohustust. Mh on pankrotimenetluse käigus kogutud dokumentidest nähtuvalt pöördunud Radomos OÜ (pankrotis) pärast nimetatud kohustuse täitmist Image Management OÜ vastu kohtusse ja Radomos OÜ (pankrotis) kasuks on hagejale tasutud intresside ulatuses nõue ka rahuldatud (tsiviilasi nr 2-16-105717).
14.Ülaltoodust nähtuvalt (so nähtuvalt faktist, mille kohaselt teenindas laenu kolmas isik) pidi hageja olema teadlik sellest, et faktilisel laenusaajal on raskusi olemasolevagi laenu teenindamisega ning millises olukorras täiendava laenu andmine viitab hageja hea usu vastasele käitumisele. Väärib tähelepanu, et lisalaen on hagiavaldusest nähtuvalt väljastatud olukorras, milles laenusaaja ei ole tagastanud murdosagi võetud nn põhilaenust ja tõenäoliselt olukorras, milles laenuandja, so hageja, ei ole faktiliselt kontrollinud laenusaaja võimet võetud ja võetavat laenu teenindada. Ei selgu samuti, kas ja kuidas on hageja (lähtuvalt laenulepingu punktist 5.1.9) laenusaaja tegelikku maksevõimet 4(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 kontrollinud. Eeldades samas, et laenusaaja on faktiliselt laenulepingus toodud kohustusi ka täitnud, pidi hageja olema vaieldamatult ka teadlik sellest, et laenusaaja vastu on Radomos OÜ poolt esitatud nõue tasutud intressisumma hüvitamiseks.
15.Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, millega hageja ja laenusaaja on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus tekkivaid laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot ning vastavas osas tuleb hageja nõue jätta Radomos OÜ pankrotimenetluses tunnustamata.
16.Kostja nõustub intresside nõudega üksnes ulatuses, millises need on arvestatud väljastatud nn põhilaenult summas 100 000 eurot. Kostja nõustub samuti viivisenõudega ulatuses, milles on hageja arvestanud põhilaenult selle tagastamata jätmisega viivitamise eest viivist, kuid seda üksnes suuruses, mis ei ületa laenulepingus sätestatud intressi. Kostja märgib seega, et laenulepinguga ettenähtud sanktsioonid laenu tagastamata jätmise ning laenulepingu ühepoolse ülesütlemisega kaasnevalt on ebamõistlikud (ebamõistlikult suured) - nii on ebamõistlik viivis suuruses 0.5% tagastamata summast päevas (182% aastas), kuid samuti trahvid laenulepingu ühepoolse lõpetamise eest summas, mis vastab 30%-le tagastamata laenusummast ja 30%-le tagastamata intresside summast. Sellele lisaks veel eraldi kahju hüvitamise tasud vms.
17.Kostja hinnangul on ka seesuguste sanktsioonimäärade puhul tegemist tühiste tüüptingimustega ning milliste kokkulepete alusel nõude pööramine kinnisasja omaniku vastu on hea usu vastane. Kostja arvates olukorras, milles kinnisasja omanik ei ole laenulepingu osapool, ei ole andnud nt ka isiklikku käendust laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ega saanud mingilgi viisil mõjutada laenulepingu sõlmimist ja selle tingimusi, saab viimane vastutada oma varaga üksnes sanktsioonide ulatuses, mis vastavad nö tavapärastel turutingimustel sõlmitud laenulepingutes sisalduvatele kokkulepetele.
18.Nii saab eeldada, et turutingimustel sõlmitud laenulepingutes ei ületa viivisintressi summa laenu kasutamise eest makstavat intressimäära. Seega saab mõistlik isik, olemata laenulepingu pooleks, eeldada antud juhul (ja arvestades mh VÕS § 113 lg 1 viimast lauset), et kokkulepitud intressimäära (18%) ulatuses on laenuandjal õigus nõuda ka viivist ning milline summa (pidades silmas viivisintressi kui sanktsiooni eesmärki) katab eeldatavalt ka võimalikud laenuandja kahjunõuded.
19.Seega ja ülalkirjeldatut arvestavalt saab kostja tunnistada hageja nõudeid üksnes 100 000 eurot põhivõlgnevust ja 100 000 eurolt arvestatud intressi ja viivist summas 27 000 eurot (so kokku intressi ja viiviste summa alates 10.03.2016.a. kuni käesoleva vastuse esitamiseni). Kostja palub jätta rahuldamata hagiavaldus osas, millega palutakse tunnistada hageja nõuet 127 000 eurot ületavas ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
20.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas OÜ Radomos (pankrotis) pankrotimenetluses AB Kreditex AS 200 000 euro suurust nõuet pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1).
21.Otsuse põhjenduste kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet järgmiselt: 100 000 eurot põhivõlgnevus, 100 000 eurolt arvestatav intress ja viivis summas 27 000 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele tunnistada hageja nõuet 127 000 eurot ületavas osas.
22.Kuna kostja on seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, milles hageja ja
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 laenusaaja on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus tekkivaid laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot, siis tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtul võtta kõigepealt seisukoht tagatiskokkuleppe tühisuse osas.
23.Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et eelnevalt osundatud tagatiskokkulepe on tühine. Globaalne tagatiskokkulepe on lubatav. 11.03.2015 laenulepingu sõlmimise ja hüpoteegiseadmise lepingu sõlmimisel oli laenusaajaks ja kinnisasja asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn kinnistu (registriosaga nr 237 6601) omanikuks Image Managment OÜ. Seega on seatud kinnistule asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn hüpoteek summas 200 000 eurot tulevikus tekkivate nõuete tagamiseks mitte kolmanda isiku varale, vaid laenusaaja enda varale.
24.Kostja leiab, et hageja rikkus Radomos OÜ (pankrotis) teavitamise kohustust (VÕS § 14 lg 1 ja lg 2). Kostja väitel Radomos OÜ (pankrotis) võlausaldajana võib esitada hageja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik Radomos OÜ (pankrotis) (sh tasaarvestada vastutustundliku laenamise põhimõttest, hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte rikkumisest tuleneva võlgniku kahju hüvitamise nõude). Kostja väitel Radomos OÜ (pankrotis) sõlmis 12.03.2015 kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn, ostumüügilepigu sundolukorras, kuna tahtis Image Managmenet OÜ-lt tagasi saada tagasi oma kinnistut. 12.03.2015 ostu-müügilepingu sõlmimisel kinnisturaamatusse ei olnud kantud hüpoteeke hageja kasuks ning Radomos OÜ (pankrotis) ei teadnud, et mis lepingud ja mis laenunõuded võivad olla hageja hüpoteekide taga.
25.Kohus leiab, et soov tagasi saada oma kinnistu, näol ei ole tegemist nn sundolukorraga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjat oleks nimetatud tehingu tegemiseks keegi sundinud. Samuti ei ole kostja esitanud Image Management OÜ-le avaldust müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule esitatud Image Management OÜ ja Radomos OÜ vahel 12.03.2015 sõlmitud Linnamäe te 95, Tallinn asuva kinnistu müügilepingu kohaselt on akti tõestav notar selgitanud, et lepingu eset koormava hüpoteegiga on tagatud AB Kreditex AS nõuded Müüja vastu. Juhul kui Müüja ei täida tema ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid tähtaegselt ja nõuetekohaselt, on AB Kreditex AS õigus nõuda nende nõuete rahuldamist hüpoteegiga koormatud vara arvelt. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida käesoleva lepingu käesolevas lepingus nimetatud tingimustel ning vastav notari märge on olemas ostumüügi lepingus (tlk 119-122). Kohus leiab, et seega oli Radomos OÜ (pankrotis) väga hästi informeeritud, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad hageja nõudeid müüja Image Management OÜ vastu ja soovis soetada vara koos vastava tagatiskokkuleppega. Kostja leiab, et hageja käitus vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega väljastades Image Management OÜ-le lisalaenu summas 36 000 eurot, kuigi oli ilmne, et laenusaaja Image Management OÜ ei saa hakkama enne seda väljastatud laenusumma tagastamisega.
26.Kohtule esitatud Radomos OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Radomos OÜ tasunud 07.12.2015 hagejale 5000 eurot (tlk 113-114). Kohus leiab, et olukorras, kus 11.03.2015 sõlmitud laenulepingu alusel oli tasutud hagejale 07.12.2015 5000 eurot, st on kustutatud osaliselt varem tekkinud võlgnevus, laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud, siis varasemalt sõlmitud laenulepingu alusel Image Management OÜle täiendava laenu andmisel ning laenu tagastamise tähtaja pikendamisel ei ole hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule on arusaamatu, mille põhjal kostja väidab, et lisalaenu väljastamisel pidi hageja olema teadlik, et Image Management OÜ ei ole suuteline tasuma laenu ja sellest tulenevaid intresse. Asjaolu, et mõned laenu 6(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 tagasimaksed on tehtud Radomos OÜ poolt ei tähenda seda, et laenusaaja ei olnud võimeline ise oma laenu teenindama
27.Lisaks eeltoodule kohus märgib, et hageja ei pidanud rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiasutustele on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud krediidiasutuste seaduses. Hageja näol ei ole aga tegemist krediidiasutusega. Kostja väitel on hageja tekitanud Radomos OÜ-le (pankrotis) ja selle võlausaldajatele kahju summas 97 000 eurot. Kostja palub tasaarvestada hageja nõue summas 200 000.- eurot hageja poolt Radomos OÜ-le (pankrotis) ja selle võlausaldajatele tekitatud kahjuga summas 97 000,00 eurot.
28.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on kostja näol tegemist isikuga, kes ei ole kuidagi hageja ja laenusaaja lepinguliste suhetega seotud. Kohus leiab, et kostjal puudub kostja poolt viidatud tasaarvestuseks õiguslik alus.
29.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. 11.03.2015 sõlmitud laenulepingu punkt 2.10 kohaselt intressimäär on 18% aastas. Kostja märgib, et 11.03.2015 laenulepingu intressid on oluliselt suuremad (10% võrra) võrreldes Image Management OÜ ja Citadele Bank vahel sõlmitud laenulepinguga sama summa peale. Kohus leiab, et 18 % aastase intressimäära näol on tegemist keskmise intressimääraga, mis on vastuvõetav isegi tarbijate suhtes. Hageja on arvestanud laenulepingust intressi summas 12 400 eurot (17.06.2016-17.11.2016 = 2040x6 = 12 240). Kostja ei ole esitanud hageja intressiarvestusele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal Radomos OÜ vastu laenulepingust tulenev intressinõue summas 12 400 eurot.
30.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel peab võlgnik vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 maksma kokkulepitud määras viivist. 11.03.2015 sõlmitud laenulepingu punkti 7.5 kohaselt laenusumma tagasimaksmisega viivitamise korral maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0,5% tasumisele kuuluvalt viiviselt päevas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 17.03.2017. Kuna Image Management OÜ ei täitnud laenulepingut korrektselt, siis on hageja laenulepingu üles öelnud 10.11.2016. Seega on hageja õigus nõuda Image Management OÜ-lt laenu tagastamisega viivitamisel viivist alates 11.11.2016. Hageja on arvestanud viivist alates 11.11.2016-04.05.2017 summas 119 00 eurot (680 eurot päevas), kuid palub kohtul tunnistada viivisenõuet summas 51 760,00 eurot. Kostja leiab, et viivisemäär 0,5% päevas on ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et olukorras, milles kinnisasja omanik ei ole lepingupool ega saanud mingilgi viisil mõjutada laenulepingu sõlmimist ja selle tingimusi, saab viimane vastutada oma varaga üksnes sanktsioonide ulatuses, mis vastavad nö tavapärastel turutingimustel sõlmitud laenulepingutes sisalduvatele kokkulepetele, milleks saab antud juhul lugeda kokkulepitud intressimäära 18%. Kohus märgib, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et 11.03.2015 laenulepingu sõlmisel ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal oli Image Management OÜ Linnamäe tee 95, Tallinn kinnistu omanik, seega ei saa kohus kostja käsitlusega nõustuda. Image Management OÜ laenupingu sõlmimisel sai väga hästi mõjutada laenulepingu sõlmimisel laenulepingu tingimusi. Kohus märgib, et majandustegevuses sõlmitud lepingute kohta on Riigikohus 30. aprilli 2013 otsuses nr 3-2-1-5-13 punktides 48-49 leidnud, et kokkulepitutud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevast ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.
31.Viivis ei ületa põhinõuet. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja ja kostja vahel on kokku lepitud viivisemäär 0,5% viivitatud summalt, ei ole aluseks pidada viivisemäära heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja ei ole esitanud hageja viivisearvestusele 7(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja viivisarvestus on seaduslik ja põhjendatud. Viivisenõue ei ületa põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hagejal Radomos OÜ (pankrotis) vastu laenulepingust tulenev viivisenõue summas 51 760,00 eurot. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata.
33.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on apellandi arvates AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel sõlmitud laenuleping majanduslikult ebamõistlik ja võlgniku Radomos OÜ (pankrotis) ja selle võlausaldajaid oluliselt kahjustav, kuna AB Kreditex AS-ist võetud laenu intress 18% aastas on oluliselt suurem võrreldes Citadele Pangas vahetult enne seda olnud intressiga 8 % aastas. Peale suure laenuintressi näeb hageja ja Image Management OÜ vaheline leping ette ebamõistlikult suured viivised, leppetrahvid jms.
34.Kuna Image Management OÜ-ga sõlmis hageja laenulepingu kahjulikel tingimustel, siis sooviti uue lepingu sõlmimisega tekitada kahju. Seega on ilmne, et 11.03.2015 laenu refinantseerimisega Citadele Bankist hageja juurde ja globaalse tagatiskokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli kahjustada Radomos OÜ kui järgmisel päeval kinnistu omandatava isiku ja selle võlausaldajate huve.
35.Kuna oli teada, et kinnistu müük on planeeritud 12.03.2015, siis viitab see sellele, et hagejaga laenulepingu sõlmimine ja globaalse tagatiskokkuleppe sõlmimisega sooviti kahjustada Radomos OÜ huve. Sellist hageja ja Image Management OÜ tegevust ei saa pidada vastavaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Seega, kuna hageja üheskoos Image Management OÜ-ga tekitasid kahju ka apellandile, kui Radomos OÜ (pankrotis) võlausaldajale, siis on ka apellandil õigus nõuda tekitatud kahju tasaarvestamist hageja nõudega nõuete tunnustamise asjas.
36.Apellant on seisukohal, et tagatiskokkulepe on tühine osas, milles hageja ja laenusaaja on kolmanda isiku (so Radomos OÜ) kinnistu arvel taganud tulevikus tekkivaid laenukohustusi, millised ületavad 100 000 eurot.
37.Apellant väidab, et Radomos OÜ (pankrotis) sõlmis 12.03.2015 kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn ostu-müügilepingu sundolukorras, kuna tahtis tagasi saada oma kinnistu. 12.03.2015 ostu-müügilepingu sõlmimisel ei olnud kinnistusraamatusse kantud hüpoteeke hageja kasuks ning Radomos OÜ (pankrotis) ei teadnud, mis lepingud või laenunõuded võivad olla hageja hüpoteekide taga. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt, osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet 100 000 eurot ületavas osas ja jätta tühistatud osas hagi läbi vaatamata. Täpsustada osas, milles hagi rahuldatakse otsuse resolutsiooni sõnastust. Tühistada otsus menetluskulude jaotuse osas ja määrata uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
40.Asja materjalidest nähtub, et: - Hageja ja Image Management OÜ sõlmisid 11.03.2015 laenulepingu nr 50311-2 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis hageja laenu summas 100 000 eurot (I kd, tlk 24-28).
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 - Hageja ja Image Management OÜ sõlmisid 10.03.2016.a laenulepingu Lisa 2, mille alusel suurendati laenusummat 36 000 euro võrra. Laenusumma 36 000 eurot maksti Image Management OÜ-le välja 10.03.2016 ja 14.03.2016 (I kd, tlk 156-157). - Laenusumma 136 000 eurot tagasimaksmise tähtaega pikendati 10.03.2016. Laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli 17.03.2017 (I kd, tlk 29). - Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli 11.03.2015.a Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos sõlmitud kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 suhtes hüpoteegi loovutamise ja üleandmise leping (seni oli kinnistusregistri registriosa nr 2376601 neljandasse jakku sisse kantud hüpoteek 130 000 eurot Citadele Banki kasuks) ning hüpoteegi seadmise leping nr 1031 kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 suhtes hüpoteegisummaga 70 000 eurot. Nimetatud lepingute punktide 2.5.1. ja 2.5.2. kohaselt on hüpoteekidega tagatud kõik hüpoteegipidaja (AB Kreditex AS) nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015.a. sõlmitud laenulepingust nr 50311-2 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Samuti kõik nõuded Image Management OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja Image Management OÜ vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende muudatustest ja lisadest. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tlk 24-29). -11.03.2015 sõlmitud laenulepingu, hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ning hüpoteegi seadmise lepingu ajal kuulus kinnistu aadressil Tallinn, Linnamäe tee 95 Image Management OÜ-le. - 12.03.2015 sõlmiti Image Management OÜ ja Radomos OÜ vahel kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn müügileping ja asjaõigusleping (I kd, tlk 119-122).
aadressil
- Image Management OÜ ei täitnud laenulepingut kohaselt ja sellest tulenevalt ütles hageja 10.11.2016 laenulepingu ennetähtaegselt üles (I kd, tlk 35). Radomos OÜ-le kui tagatisvara omanikule oli saadetud ka vastav teade (I kd, tlk 36). -Harju Maakohtu 04.05.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4043 kuulutati välja Radomos OÜ pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre (I kd, tlk 10-14). -11.05.2017.a esitas hageja võlausaldajana Radomos OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 200 000,00 EUR PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena (I kd, tlk 14-15). - 04.08.2017.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele osaliselt vastu võlausaldaja kostja. Kokku esitati vastuväide summas 100 000,00 EUR. Nõuet ja pandiõigust tunnustati kogusummas 100 000,00 EUR (I kd, tlk 17-22). - Hagiavalduse täpsustuse kohaselt leiab hageja, et tema nõue summas 200 000 eurot, mida ta palub tunnustada Radomos OÜ (pankrotis) (edaspidi ka Radomos OÜ) pankrotimenetluses koosneb järgnevast: 136 000 eurot tagastamata laenusumma, 12 240 eurot tasumata intress laenu kasutamise eest, 51 760 eurot viivis (kokku moodustab viivis perioodi 11.11.201604.05.2017 119 000 eurot).
41.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks on hagi põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osas, milles maakohus leidis, et kostja poolt Radomos OÜ nõude tunnustamise koosolekul hageja nõudele 100 000 euro ulatuses vastuväite esitamine ei olnud põhjendatud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Kolleegiumil ei 9(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 ole alust anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda 100 000 euro tunnustamiseks esitatud nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
42.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel sõlmitud laenuleping koos selle lisaga ja tagatiskokkulepped on kehtivad. Kostja on vaidlustanud nimetatud isikute vahel sõlmitud laenulepingu ja tagatiskokkulepped väites, et need olid Image Management OÜ (edaspidi ka laenusaaja) suhtes majanduslikult ebamõistlikud, samuti kahjustasid need võlgnikku Radomos OÜ (edaspidi ka võlgnik) ja tema võlausaldajaid oluliselt.
43.TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus olev muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muus sellisest asjaolust, ja kui:1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tõendamata, et AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015 sõlmitud laenuleping ja tagatiskokkulepped on heade kommetega vastuolus olevad tehingud. Laenulepingu puhul on vastastikuseks kohustuseks kohustus tasuda intressi laenatud raha kasutamise eest. Maakohus leidis põhjendatult, et laenulepingus kokkulepitud intress 18 % aastas ei ole ebamõistlikult kõrge. Asjaolu, et aastaid tagasi nõustus Citadele bank sõlmima laenusaajaga krediidilepingu oluliselt madalama aastaintressiga seda seisukohta ümber ei lükka. Nõustuda ei saa ka kostja väitega, et tehing, millega kolmas isik tagab oma kinnistule seatava hüpoteegiga teise isiku kohustuste täitmist, kusjuures sõlmitud on globaalne tagatiskokkulepe, on automaatselt heade kommete vastane, kuna kahjustab kinnistu omanikku. Sellise tehingu heade kommetega vastuolus olevaks tunnistamine eeldab ka tehingu tegemisel muude asjaolude, näiteks erakorraline vajadus vmt, tuvastamist. Maakohus on õigesti leidnud, et AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel sõlmitud globaalne tagatiskokkulepe ei ole tühine ning peamine argument selle seisukoha toetamiseks, lisaks sellele, et selline tagatiskokkulepe sõlmiti juriidiliste isikute vahel majandustegevuses, on see, et ajal, kui globaalsed tagatiskokkulepped sõlmiti, kuulus kinnistu laenusaajale endale. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et laenulepingu ja tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal teadis hageja laenusaaja plaanist kinnistu edasi müüa.
44.Kostja väidetest nähtuvalt ei teadnud võlgnik kinnistu müügilepingut sõlmides laenulepingu ja tagatiskokkulepete sisu. Ringkonnakohus kostja väiteid põhjendatuks ei pea. Maakohus tõi õigesti esile, et Image Management OÜ ja Radomos OÜ vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu p-des 1.5 ja 1.9.8 sisaldus teave lepingu eset koormavate hüpoteekide kohta. Kostja väidetest võib järeldada seda, et võlgnikule müüdi kinnistu pettusega või omandas võlgnik kinnistu eksimuse tõttu. Isegi kui need väited leiaksid tõendamist, esineks võimalus hinnata kinnistu müügilepingu kehtivust, kuid need asjaolud ei muuda aga AB Kredidex AS ja Image Management OÜ vahel 11.03.2015 sõlmitud laenulepingut ja tagatiskokkuleppeid tühisteks. Kui võlgnik ei tundnud huvi, millised hüpoteegid ostetavat kinnistut koormavad ja milliseid kohustusi hüpoteegid tagavad, siis ei too see kaasa varem sõlmitud laenulepingu ja tagatiskokkulepete tühisust. Lisaks nähtub Radomos OÜ juhatuse liikme AG poolt antud ütlustest, et täiendava hüpoteegi summas 70 000 seadmise kohta kinnistu suhtes sai ta teada juba enne notariaalse kinnistu müügitehingu tegemist ning lisaks teavitas teise hüpoteegi olemasolust kinnistul ka kinnisasja müügitehingut tõestanud notar. Täiendavalt toob ringkonnakohus esile, et asjas puuduvad andmed, mille kohaselt
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 sooviks Radomos OÜ pankrotihaldur kinnisasja müügitehingut tagasi võita. Arvestades kinnistu Linnamäe tee 95, Tallinn müügilepingu järgset hinna tasumist selliselt, et müügihind loeti tasutuks tasaarvestamise korras kaubamärgi võõrandamise arvelt, ei ole halduri hinnangul ilmselt kinnisasja müügileping Radomos (pankrotis) võlausaldajaid kahjustav tehing, kuigi seda koormasid kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteegid.
45.Apellant leiab, et hageja käitus vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, väljastades Image Management OÜ-le lisalaenu summas 36 000 eurot, kuigi oli ilmne, et laenusaaja Image Management OÜ ei saa hakkama isegi enne seda väljastatud laenusumma tagastamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas põhjendatult, et hagejal puudus alus eeldada, et laenusaaja oma kohustusi ei täida. Hageja on 20.09.2017 menetlusdokumendis (I kd, tlk 49 pöördel) esile toonud laenusaaja maksed hagejale ja sealt nähtub, et intressimaksete tasumisega oli laenusaaja viivituses, kuid detsembrist 2015.a viivitused tasumisel puudusid. Ringkonnakohtu arvates puudus hagejal täiendava laenu andmisel alus kahtlustada, et laenusaaja ei kavatse laenu tagastada ning sellest tulenevalt tuleb hagejal täitmisele pöörata võlgniku kinnistule seatud hüpoteek. Kostja on asjas esitanud Radomos OÜ konto väljavõtte (I kd, tlk 113 pöördel), millega tõendab, et Radomos OÜ tasus laenulepingust tulenevate kohustuste katteks hagejale 07.12.2015 5000 eurot, kuid tõendamata on see, et hageja teadis või pidi teadma, milliste tehingute või kokkulepete tõttu Radomos OÜ seda laenusaaja eest tegi. Asjas ülekuulatud tunnistaja Radomos OÜ juhatuse liikme AG poolt antud ütlustest nähtub, et Radomos OÜ ja hageja pidasid läbirääkimisi hüpoteekide kustutamise ja laenusumma tagastamise üle. Asja materjalidele lisatud tõenditest nähtuvalt toimus 30.03.2016 kirjavahetus hageja ja Radomos OÜ vahel, milles Radomos OÜ küsib laenusaaja võlgnevuse suurust ja teeb ettepaneku kustutada temale kuuluvalt kinnistult hüpoteegid, kui Radomos OÜ tasub 100 000 eurot. Nimetatud kirjavahetuse ajal oli juba lisalaen väljastatud. Lisalaen väljastati laenusaajale 10.03.2016. Seega ei saa ka väita, et märtsis 2016.a täiendava laenu andmisel hageja teadis või oleks pidanud teadma, et laenusaaja oma kohustust tasuda laenulepingujärgne summa ei täida ning, et täiendava laenu andmist tuleks vältida, kuna kinnistu omanik soovib laenusaaja eest laenusumma ennetähtaegselt tagastada, et hüpoteegid kustutada. Asjas ülekuulatud tunnistaja Radomos OÜ juhatuse liikme AG poolt antud ütlustest nähtub, et Radomos OÜ poolt pidasid seonduvalt laenu tagastamise ja hüpoteekide kustutamisega läbirääkimisi kolmandad isikud ja nende poolt antud infost järeldas tunnistaja, et hageja ja Radomos OÜ vahel sõlmitakse kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegid kustutakse kui Radomos OÜ tasub 115 000 eurot. Sellised tõendid, mis kokkuleppele jõudmist või ka läbirääkimisi enne lisalaenu andmist tõendaks ning mis tunnistaja ütlusi toetaks, asjas puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütluste tõendamisväärtus, kes ise läbirääkimistel ei osalenud, ei ole piisav, et tõendada kokkuleppele jõudmist või läbirääkimisi sh nende sisu ja toimumise aega.
46.Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väidetega, et laenulepingus ja selle lisas kokkulepitud viivise suurus 0,5 % päevas on heade kommetega või hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna tegemist oli majandustegevuses tegutsevate juriidiliste isikutega, siis ei saa kokkulepitud intressija viivisemäära pidada erakordseks ega kokkuleppevabadust kuritarvitavaks. Seonduvalt kostja väitega, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega märgib ringkonnakohus, et hea usu põhimõttega vastuolus olevaks loetud olukorrad on hinnatavad viivise vähendamise taotluse lahendamisel, kuid kostja viivise vähendamist
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-13072 taotlenud ei ole. Käesoleval juhul oleks sellise taotluse võimalik rahuldamine ka kaheldav, sest hageja ongi nõude esitamisel oluliselt viivist vähendanud.
47.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et tema saab nõuda hageja poolt Radomos (pankrotis) võlausaldajatele, sh endale ja võlgnikule tekitatud kahju tasaarvestamist hageja nõudega. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Pankrotivõlgniku nõuet võlausaldaja vastu saab tasaarvestada pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgniku võlausaldaja. Kuna hageja ei palu tunnustada oma nõuet kostja pankrotimenetluses, siis ei too kostja poolt tehtud tasaarvestusavaldus kaasa hageja nõude lõppemise Radomos vastu.
48.Hageja esitas kohtusse nõude tunnustada tema nõuet Radomos OÜ pankrotimenetluses 200 000 eurot. Kuna Radomos OÜ pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 100 000 euro ulatuses ning hageja väidete järgi on tema kogunõude suurus Radomos OÜ vastu 200 000 eurot, siis on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et puudus vajadus esitada hagis nõue 200 000 euro tunnustamiseks. Seega tuleb hagi 100 000 euro tunnustamiseks jätta läbi vaatamata.
49.Käesolevas asjas on oluline ka see, et pankrotivõlgniku vara on koormatud pandiõigusega hageja kasuks, kuid mitte pankrotivõlgniku kohustuste tagamiseks, vaid kolmanda isiku Image Management OÜ kohustuste tagamiseks. Seega sai hageja esitada pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõude, mille sisuks on õiguse tunnustamine osaleda pandiga koormatud vara võõrandamisest saadava tulemi jaotamisel tagatud kohustuste katteks. Sellise nõude tunnustamisest tekib õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel, mitte õigus rahuldada nõue isiklikuks võlgnikuks mitteoleva pankrotivõlgniku muu vara arvel. Ringkonnakohus arutas istungil hagejaga esitatud nõuet ning hageja väidete kohaselt soovib ta, et tunnustataks tema pandiõiguse asjaõiguslik realiseerimisnõue. Seega tuleb osas, milles hagi rahuldatakse, hageja nõuet täpsustada. Menetluskulude jaotus
50.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ning osaliselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, siis arvestades menetluse asjaolusid, tuleb osas, milles hagi rahuldatakse, jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Kuna maakohus menetluskulusid otsuses kindlaks ei määranud, määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik