2-18-10825/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Ril tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagiavalduse aluseks on järgmised kostja ja Xxx Xxx AS vahel sõlmitud leping: seadmete kasutusleping nr 414976 kuupäevaga 14.04.2016. Lepingu alusel kohustas Xxx Xxx AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Xxx Xxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Xxx Xxx AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Xxx Xxx AS loovutas 16.03.2018 kostja vastase nõude põhisummas 238,39 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood xxx) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: arve nr 08201604179587 summas 149,26 eurot maksetähtpäevaga 20.08.2016, arve nr 09201604746071 summas 26,00 eurot maksetähtpäevaga 20.09.2016, arve nr 10201605316890 summas 94,41 eurot maksetähtpäevaga 20.10.2016, arve nr 11201605892847 summas 17,50 eurot maksetähtpäevaga 20.11.2016. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 287,17 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud kostja tasumise 2016. aasta augustis summas 32,00 eurot ning arvel nr 10201605316890 kajastuva Xxx Xxx AS poolt arvestatud viivise summas 16,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 238,39

2-18-10825 eurot. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu punkti 4.9. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Vastavalt Xxx Xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,0644 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.11.2016 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 17.07.2018 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 31,55 eurot. Hageja palub: 1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 238,39 eurot, võla sissenõudmiskulud 20,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 31,55 eurot; 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 18.07.2018 kuni põhinõude summas 238,39 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3. Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 275,00 eurot; 4. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 275 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 175 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 250 eurot (75+175).