Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2019.a, Tallinn Tsiviilasja number
2-16-15411
Tsiviilasi
Kantauro OÜ hagi Nordecon AS-i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordecon AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
341 543,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Kantauro OÜ (registrikood 10757783), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Rolan Jankelevitš ja Priit Lember Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Nordecon AS (registrikood 10099962), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.AS Nordecon tasub 5 (viie) kalendripäeva jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Kantauro OÜ arveldusarvele nr EE812200221016840509 230000 (kakssada kolmkümmend tuhat) eurot (edaspidi: kompromiss-summa) selgitusega „tsiviilasi nr 2-16-15411“.
Kompromiss-summa tasumise korral loetakse AS Nordecon ja Kantauro OÜ teineteise suhtes tagasivõtmatult loobunuks mis tahes nõuetest ja pretensioonidest, mis võivad tuleneda 23. juuli 2013 projekteerimise ja ehituse töövõtulepingust nr 02.12.021A, sh kuid mitte ainult Swedbank AS garantiikirja nr 14-096496-GF alusel väljamakstud garantiisumma tagastamise või hüvitamise nõuetest. AS Nordecon ja Kantauro OÜ kinnitavad, et nad ei ole 23. juuli 2013 projekteerimise ja ehituse töövõtulepingust nr 02.12.021A või selle alusel
1.3.AS Nordecon ja Kantauro OÜ on kokku leppinud, et kõik tsiviilasjaga nr 2-1615411 seotud kulud jäävad nende endi kanda ja neil puuduvad tsiviilasjaga nr 216-15411 seotud kulude suhtes teineteise vastu mis tahes nõuded või pretensioonid.
1.4.Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissis avaldatu mingit õiguslikku tähendust. Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2018.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1350 eurot Nordecon AS arveldusarvele nr EE112200221001112637. Määruse peale (v.a käesoleva määruse resolutsiooni punkti 5 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.10.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 233 436,87 eurot ja viivise. 29.11.2016.a esitas hageja hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 202 212,50 eurot ja viivise. Menetluse käigus suurendas hageja 29.11.2016.a hagi põhivõlgnevuse nõude suurust 277 212,50 euroni. Maakohus liitis hagid ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.07.2013.a töövõtulepingu nr 02.12.021A (edaspidi leping) Stroomi Kaubanduskeskuse ehitamiseks (edaspidi keskus). Keskus avati 2014.a detsembris. Keskusel tuvastati mitmeid puuduseid, mille kostja kohustus lepingu p 10.4 kohaselt kõrvaldama kas nii kiiresti kui võimalik või mõistliku tähtaja jooksul, olenevalt puuduse tõsidusest. 2015.a suveks oli selge, et kostja venitas puuduste kõrvaldamisega ning ilmnesid uued puudused. Hageja tellis keskusele ekspertiisi ning 26.11.2015.a eksperdi arvamuse kohaselt oli keskusel kokku 81 erinevat puudust. 16.12.2015.a edastas hageja ekspertiisiakti kostjale ja andis tähtaja ohtlike puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 04.01.2016.a ja ülejäänud puuduste osas hiljemalt 16.01.2016.a. Seejuures hoiatas hageja kostjat, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamisele mitteasumisel kasutab hageja temale lepingu p-dest 9.1 ja 9.6 tulenevat õigust kaasata vajalike tööde tegemiseks teisi töövõtjaid. Hageja teavitas kostjat puudustest kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-ga 1 mõistliku aja jooksul. Kuivõrd kostja keeldus õigustamatult puuduseid kõrvaldamast, kuulusid puuduste kõrvaldamisest ja garantiitööde tellimisest tekkinud kulutused VÕS § 646 lg 5 ja lepingu p-de 9.1 ja 9.6 kohaselt hagejale hüvitamisele. Hageja leidis, et kostja vastutas kulutuste hüvitamise eest vastavalt VÕS § 642 lg-tele 1 ja 3. Hageja selgitas, et osad puudustest esinesid juba tööde vastuvõtmisel ning osad puudused ilmnesid garantiiperioodil. Lepingu p 10.1 alusel andis kostja lepingu alusel tehtud töödele 24-kuulise garantii alates tööde vastuvõtmise päevast. 11.10.2016.a ülevaatuse tulemusena koostati põhjalik loetelu ehitusobjekti garantiipuudustest. 16.11.2016.a edastati garantiipuuduste loetelu kostjale koos nõudega kõrvaldada puudused lepingu p-de 10.4 ja 9.6 kohaselt 10 tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 30.11.2016.a. Kostja ei kõrvaldanud viidatud puudusi ega väljendanud mistahes viisil valmisolekut nõutud tööde tegemiseks. Hagejal oli vastavalt lepingu p-le 9.6 õigus täita kostjale garantiist tulenevad eeltoodud kohustused ise ning nõuda kostjalt vastavate kulude hüvitamist, kui kostjale oli antud garantiitööde tegemiseks vähemalt 10 tööpäevane tähtaeg ning kostja ei asunud õigustamatult töid teostama.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15411 Kostja edastas hagejale lepingu ülesütlemisavalduse, väites, et hageja takistas kostjal lepingu täitmist. Pärast lepingu ülesütlemisavalduse edastamist ei nõustunud kostja tegema keskuses mistahes töid, sh garantiitöid. Hageja oli seisukohal, et ülesütlemine oli alusetu ning pooltevaheline leping oli kehtiv. Sõltumata sellest, kas kostja ülesütlemisavaldus oli kehtiv või mitte, ei olnud lõppenud kostja kohustus hüvitada hagejale 16.12.2015.a nõudes märgitud puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja väited tema poolt puuduste kõrvaldamise kohta olid ebaõiged ja tõendamata. Hageja märkis, et ekspert tuvastas puudused 2015.a augusti, septembri ja novembri ülevaatustel vahetult, seega ei saanud need olla kostja poolt varasemalt kõrvaldatud. Tõele ei vastanud ka kostja väide, et hageja keelas kostjal tööde tegemise, puuduste kõrvaldamise ning lepingu täitmise. Hageja käitus vastavalt lepingu p-dele 9.1 ja 9.6. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. 26.11.2014.a andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet keskusele kasutusloa ja 04.12.2014.a võttis kostja keskuse kasutusele. Pärast keskuse valmimist ilmnesid keskusel teatud ehituslikud puudused, mille kostja kõrvaldas. Kostja edastas hagejale põhjalikud ülevaated kõigist likvideeritud puudustest. 16.12.2015.a teatas hageja, et 2015.a suvel toimunud ülevaatuse käigus tuvastati 9 ohtlikku puudust, 23 ehitusobjekti kasutusiga vähendavat puudust ning 45 ehitise nõuetekohast hooldamist ja kasutamist takistavat puudust. Hageja nõudis, et ohtlikud puudused kõrvaldataks 04.01.2016.a ning ülejäänud puudused kõrvaldataks 16.01.2016.a. 08.01.2016.a vastuses selgitas kostja, et suur hulk hageja viidatud puudustest kõrvaldati 2015.a esimeses pooles ning 16.12.2015.a kirjas nõuti selliste puuduste kõrvaldamist, mis ei kuulunud lepingu mahu hulka. Siiski oli kostja valmis tööd üle vaatama ja põhjendatud puudused kõrvaldama. Hageja aga teavitas kostjat, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödas. Hageja ei soovinud kostjaga kohtuda ja probleeme lahendada. 26.01.2016.a tõdes kostja, et hageja on võimalike garantiipuuduste ülevaatamiseks, fikseerimiseks ja kõrvaldamiseks kostjaga igasugusest koostööst keeldunud. Hageja ei olnud nõus võimaldama kostjal üle vaadata ja vajadusel teostama töid, mis seondusid ripplae kinnitustega, ventilatsioonirestide kinnitustega, sissepuhke klapiga, sissepuhke torustiku isolatsiooniga, ruumi 237A ventilatsiooni klapiga, ruumi 206A väljatõmbe klapiga, reklaami valgustusega, BMS-iga, välistemperatuuri anduriga, niiskustemperatuuri anduriga, valgusanduriga, ventilatsioonijalgade värvikihiga, veesisendi läbiviikudega, aatriumi klaaskatusega ega jahutuse manomeetritega. Kostja leidis, et kui keskusel oleks olnud hageja väidetud puudused, oleks hageja pidanud lepingu p 10.4 kohaselt teatama neist kostjat viivitamatult. Keskuse paikvaatlus viidi läbi 06.08.2015.a, arvamus esitati hagejale 23.11.2015.a ja tulemustest teavitas hageja kostjat alles 16.12.2015.a. Ka ei ole hageja kostjale määranud mõistlikku tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Hageja määras tähtaja omavoliliselt jõulupüha ja uusaasta aegsele perioodile. Lepingu p-de 10.4, 9.1 ja 9.6 järgi oleks hageja pidanud puuduste kõrvaldamiseks esmalt kostjaga mõistlikus tähtajas kokku leppima ning seejärel andma täiendava mõistliku tähtaja. Kui tegemist oli ohtlike ja kiireloomuliste puudustega, mille kõrvaldamist hageja nõudis kostjalt hiljemalt 04.01.2016.a ja 16.01.2016.a, siis hageja tellis puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise alles 02.02.2016.a. Enamike väidetavate kiireloomuliste puuduste parandamise töid teostati OÜ Bauschmidt poolt 2016.a märtsini ning ka 2016.a juunini. Hageja andis kostjale ebamõistlikud tähtajad, keelas puuduste olemasolu kontrollimise, viivitas puudustest teavitamisega ja keelas kostjal puuduste kõrvaldamise. Kostja leiab, et lepingu pdes 9.1 ja 9.6 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Kuivõrd hageja keeldus kostjaga koostööd tegemast, oli kostja sunnitud 26.01.2016.a lepingu, sh selles sisaldunud garantiilepingu, hageja rikkumise tõttu üles ütlema lepingu p 17.4.5 alusel.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15411 Olukorras, kus hageja ei võimaldanud kostjal väidetavaid puuduseid kõrvaldada ja kostja pidi seetõttu lepingu üles ütlema, ei saanud hagejal olla õigust nõuda nende samade väidetavate puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel esitas kostja hagejale pangagarantii summas 202 000 eurot. Hageja on nimetatud pangagarantii realiseerinud. Hageja võis pangagarantii realiseerida üksnes pärast lepingu p-des 9.6 ja 10.4 sätestatud eelduste täitmist. Kostja leidis, et hageja oli pangagarantii realiseerimise õigust kuritarvitanud. Hageja poolt väidetud garantiipuuduseid ei esinenud või garantiipuuduste kõrvaldamise mõistlik kulu oli oluliselt väiksem. Kuna hageja kuritarvitas pangagarantii realiseerimise õigust, pidi kostja rahuldama Swedbank AS-i regressinõude ja kandma kulu 202 000 eurot. Kostja esitas menetluses avalduse hageja võimaliku nõude tasaarvestamiseks. Kostja leidis, et VÕS § 115 lg 1 järgi pidi hageja hüvitama kostjale pangagarantii alusetu realiseerimisega tekitatud kahju. Kostja väitis, et kui kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue on mingis osas põhjendatud, tasaarvestab kostja hageja nõude pangagarantii alusetust realiseerimisest tekkinud kahjunõudega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 259 937,20 eurot, viivise 60 811,03 eurot ja viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitas, et menetluse jooksul maksti hagejale välja garantiikirja alusel 202 000 eurot. 13.03.2018.a esitas hageja avalduse selles osas nõudest loobumiseks, kuid võttis loobumistaotluse 28.08.2018.a tagasi. 30.08.2018.a määrusega uuendas kohus asja arutamise ning jätkas menetlust hageja põhinõude 510 649,37 euro ja viivise väljamõistmise osas. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kahju hüvitamise nõudeks töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt (VÕS § 115 ja § 646 lg 5) ja viivise väljamõistmise nõudeks (VÕS § 113 lg 1). Maakohtu hinnangul tuli nõude eelduste hindamisel vahet teha puudustel, mis ilmnesid tööde vastuvõtmise ajal ning puudustel, mis ilmnesid garantiiperioodi ajal tulenevalt erinevast tõendamiskoormisest. Kohus leidis, et tööde vastuvõtmisel esinesid järgmised puudused: kaablišahti hooldusplatvormi puudumine; katusekatte ja –kalde puudused; katuse seadmete kinnituselemendid; ventilatsioonikanalite toed ja kinnitused; ventilatsioonitorustike soojustamine ja katmine; kaabelduse kinnitused, isoleerimine ja tihendused; avariivalgustuse puudused; soojussõlme, ventilatsioonisüsteemi ja jahutussüsteemi teostusdokumentatsiooni puudused. Samuti leidis kohus, et tõendatud olid järgmised garantiiperioodil esinenud puudused, mis seondusid: fassaadi elementidega; peasissepääsu ripplaega; parkla lae soojustusega; teise korruse kipslagede läbijooksudega; aatriumi klaaskatuse läbijooksudega; konsooli lae läbijooksudega; ventilatsioonirestide kinnitusega; katuse tuulutuskanaliga; õhutorustike kinnitusega; välistemperatuuri, niiskuse ja valguse anduritega; ventilatsioonisüsteemiga; ventagregaatide deformeerunud radiaatoritega; ventilatsioonisüsteemi toimimisega; veesisendi läbiviikude tihendamisega; jahutussüsteemi ebakohase toimimisega; tugevvooluseadmestikuga; jahutussüsteemi projektile vastavusega. Kohtu hinnangul käitus hageja kooskõlas lepingu p-dega 9.6 ja 10.4 ning ei kaotanud garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise kulutuste hüvitamise nõudeõigust. Garantiiülevaatus toimus 11.10.2016.a ning kostjat teavitati puudustest 16.11.2016.a. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et arvestades töövõtuobjekti (kaubanduskeskus), oli viis nädalat mõistlik aeg, et vaadata üle kõik ruumid ja välisala ning koostada kokkuvõte 103-st ilmnenud puudusest. Kostja käitumine seevastu ei olnud kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud hea usu ega VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtetega, sest olles esitanud hagejale lepingu ülesütlemisavalduse ning keeldudes edasisest lepingu täitmisest, tugines kostja nüüd sellele, et
4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15411 hageja rikkus teavitamiskohustust ega andnud kostjale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja põhinõue oli põhjendatud 461 937,20 euro ulatuses. Kohus arvestas nimetatud summalt maha garantiisumma 202 000 eurot ja rahuldas hageja põhivõlgnevuse nõude 259 937,20 euro ulatuses. Kohtu hinnangul sai garantiisummat arvestada hageja nõudest maha sõltumata sellest, kas tegemist oli garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudusega või töö vastuvõtmise ajal esinenud puudusega. Kohus leidis, et kostja väide, et keskus vastas lepingutingimustele, sest Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli väljastanud kasutusloa, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei tõendanud kasutusluba töövõtulepingu nõuetekohast täitmist. Ehitisele kasutusloa andmine on avalik-õiguslik menetlus, milles ei hinnata tellija ja töövõtja lepingulist suhet. Kasutusluba andev kohaliku omavalitsuse üksus ei kontrolli ehitise vastavust ehitustööde aluseks olevale lepingule, vaid teostab üldise iseloomuga kontrolli ehitise avalik-õiguslikele nõuetele vastavusele. Seda kinnitas kohtu hinnangul ka ehitusseadustiku (EhS) § 54 lg 1, mille kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS § 55 sätestab kasutusloa andmisest keeldumise alused ning loetelu ei sisalda keeldumise alusena lepingutingimustele mittevastavust. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Kostja palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega jäetakse hagi täielikult rahuldamata. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
6.16.01.2019.a esitas kostja avalduse, milles palus 23.01.2019.a istungi ärajätmist, kuna kostja ja hageja olid jõudnud sisulise kompromisskokkuleppeni, mille plaanisid ringkonnakohtule esitada enne istungit. 22.01.2019.a esitasid hageja ja kostja kompromissi ülaltoodud tingimustega. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
8.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2700 eurot. Sellest pool, s.o 1350 eurot, tuleb apellandile tagastada taotluses märgitud kontole.
9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul ei ole pooled teisiti kokku leppinud.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-15411
10.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.