2-18-5344/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 01.03.2015.a. sõlmis üürileandja M G kostjaga tähtajalise eluruumi üürilepingu, lõpukuupäevaga 31.08.2015.a. Üürilepingu punkti 1.1. kohaselt annab Üürileandja Üürniku kasutusse eluruumi, mis asub aadressil xxx ja koosneb 2 toast, esikust, köögist, vannituba-WC-st ja saunast (edaspidi kõik koos nimetatuna Eluruum). Eluruumi juurde kuulub ka panipaik maja alumisel korrusel ja parkimiskoht nr. xxx. Üürilepingu kohaselt oli lepingu lõpuks 31.august 2015.a., kuid kostja jätkas üüripinna kasutamist, mistõttu muutus üürileping tähtajatuks. 27.10.2015.a. teavitas üürileandja M G kostjat e-posti teel üürieseme omaniku vahetumisest. Üürilepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest. Kostja on aga jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr 75, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.11.2016 - üür; Arve nr 79, summas 166,44 eurot, maksetähtajaga 30.11.2016 - kõrvalkulud; Arve nr 80, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.12.2016 - üür; Arve nr 84, summas 189,27 eurot, maksetähtajaga 31.12.2016 - kõrvalkulud; Arve nr 85, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.01.2017 - üür; Arve nr 89, summas 186,46 eurot, maksetähtajaga 31.01.2017 - kõrvalkulud; Arve nr 93, summas 630,98 eurot, maksetähtajaga 15.02.2017 – kõrvalkulud 194,38 eurot, puuduste kõrvaldamine 436,60 eurot. Kostjal on arvete eest tasumata 2 193,15 eurot, millest 1 020 eurot on üür, 736,55 eurot on kõrvalkulud ja 436,60 eurot on korteris esinenud puuduste kõrvaldamine. Kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses mitu kuud, leppisid pooled kokku, et kostja kolib korterist välja. 30.01.2017.a. teavitas kostja hagejat, et võtmed on postkastis. Korteri ülevõtmisel tuvastas hageja järgnevad puudused (Lisa 16): Katkine magamistoa aken; Augud mõlema vaheukse sees; Elutoa seinas on kaks auku, mis on silutud ja pahteldatud, kuid värvimata; Magamistoa ja elutoa vahel puudub põrandaliist. Hageja esitas kostjale puuduste kõrvaldamise eest arve nr 93 (Lisa 9). Aknavahetuse maksumuseks oli 105,50 eurot ja siseuste vahetuse maksumuseks oli 258,33 eurot,

1.mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 2 193,15 eurot; 2. jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirja(de)le. 3. mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 475 eurot. 4. märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning õigusabikulud summas 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 225 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 475 eurot (250+225). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.