Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolud

10.12.2018 esitas V L (edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamiseks. 18.12.2018 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi (edaspidi ajutine haldur). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara (töötasu) 1200 eurot, millest arestimisele ega pankrotivara hulka ei kuulu (540 + 2/3 sellest) 896,40 eurot. Seega peaks igakuiselt pankrotivarasse laekuma 303,60 eurot. Osaühingu A-Travel osa on ajutise pankrotihalduri hinnangul väärtusetu, sest puuduvad varad ja majandustegevus. Võlgnikule kuuluv osa moodustab 1/3 osakapitalist. Pankrotimenetluse võimalikud kulud on ca 2000 eurot. Võlgniku varade väärtus ei kata pankrotimenetluse prognoositavaid kulusid. Täitemenetlus on peatatud. Menetluse käigus müüdi võlgnikule kuulunud amortiseerunud purjeks hinnaga 1 000 eurot. Kuriteo- ega tsiviilasju menetluses ei ole. Aruandes esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnikul vara puudub ning ei kata sellel lasuvaid kohustusi, mille kogusumma moodustab esialgsetel andmetel vähemalt 116 963,00 eurot, ning nimetatud seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on juba pankrotistunud ettevõtete edendamiseks võetud suur laenu koormus. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikule on kuulunud 7 kinnisasja millest 5 on võõrandatud üle 5 aasta tagasi. Mitteeluruum x Tallinn võõrandati 16.10.2015.a. ja korteriomand x võõrandati 14.06.2017.a. Viimatinimetatul lasus käsutamise keelumärge ja see võõrandati kohtutäituri kontrolli all. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: olemasoleva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, mistõttu kohtul on alus välja kuulutada pankrot. 21.02.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid aruandele ei olnud. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse põhjuseks juba pankrotistunud ettevõtete edendamiseks võetud suurt laenukoormust. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12.02.2019 kell 10.15. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 85 eurot. Ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,2 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 836,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 118,37 eurot, mis sisaldab käibemaksu. PankrS § 150 lg 1 p 2 alusel ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus välja mõista pankrotivara arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.