4.Rahuldada Swedbank AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A S välja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 1 150 eurot.
6.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A S tasuda Swedbank ASle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
2-18-12926 koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.16.03.2016.a sõlmisid hageja ja A OÜ (pankrotis) arvelduskrediidilepingu nr 16021793-KT, mille alusel andis hageja A OÜ-le ehk krediidisaajale arvelduskrediiti summas 75 000 eurot. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas A S käendus vastavalt käenduslepingule nr 16-021793-KÄ ja M E S (MES) tagatis, mille maht on 80% arvelduskrediidi summast.
2.Krediidisaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes krediidiandjale tasumise tähtpäevadeks maksed tasumata. 13.12.2016.a saatis hageja A OÜ-le ja käendajale A S teatised lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. 13.12.2016.a seisuga oli lepingu nr 16-021793-KT võlgnevus 1451,92 eurot (sh intress 850,00 eurot, kohustistasu 0,07 eurot, MES tagatistasu 566,15 eurot, viivis 35,70 eurot) ja kasutatud krediidilimiit 75 000,00 eurot. Swedbank AS andis 13.12.2016.a kirjas täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 30.12.2016.a. Swedbank AS informeeris ka sellest, et käsitab käesolevat kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS lepingu ühepoolselt ülesöelduks. A OÜ ega A S nõudeid ei tasunud. 13.02.2017.a saatis hageja A OÜ-le ja käendajale A S kogunõude kirjad, kuid endiselt nõuet ei tasutud. Hagi esitamise seisuga on hageja arvelduskrediidilepingust tulenev nõue 141 979,90 eurot, millest on põhiosa 74 136,75 eurot, intress 1859,07, kohustistasu 2,72 eurot, MES tagatistasu 2266,59 eurot ja viivised 63 714,77 eurot. Hageja ei nõua hagis kogunõuet vaid esitab nõude ainult 75 000 euro ulatuses, mis koosneb põhiosast 74 136,75 eurot ning intressist summas 863,25 eurot.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2016.a käenduslepingu nr 16-021793-KÄ, mille järgi vastutab kostja arvelduskrediidilepingu nr 16-021793-KT ja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja OÜ A kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt arvelduskrediidi saajaga. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu kohaselt 75 000 eurot. Käendusleping on kehtiv seni kuni arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded on täielikult täidetud. Hageja informeeris asjaolust, et krediidisaaja on jätnud kohustused nõuetekohaselt täitmata ning palus kostjal täita käenduslepingutest tulenev käenduskohustus. Kostja sai teatise kätte, kuid sellest olenemata ei ole kostja hagi esitamise seisuga käenduskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista A S Swedbank AS-i kasuks välja 75 000 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest
2-18-12926 summas 74 136,75 eurot ja intressist summas 863,25 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja on nõus võtma enda kanda nõudest 15 000 eurot ning tasuma selle 3 aasta jooksul. Kuivõrd hagejal on ka M A S käendus, mis peaks osa nõudest hüvitama, käenduskohustus peaks olema solidaarne, on kostjale on arusaamatu, miks küsitakse täna kogu nõuet ainult kostja käest. Kostjale on arusaamatu, mille alusel pank üldse temalt sellises summas käenduse sai võtta, sest käenduse küsimise momendil ei hinnanud pank tema krediidivõimekust, kui oleks hinnatud siis poleks kostja olnud käenduseks sobilik isik. Kostja sooviks on leida kompromiss.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ning A OÜ (pankrotis) sõlmisid 16.03.2016.a arvelduskrediidilepingu nr 16021793-KT, mille alusel andis hageja A OÜ-le ehk arvelduskrediiti summas 75 000 eurot (tl 5-9). Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2016.a käenduslepingu nr 16-021793-KÄ, mille järgi vastutab kostja arvelduskrediidilepingu nr 16-021793-KT ja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja OÜ A kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt arvelduskrediidi saajaga. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 75 000 eurot. Kogu arvelduskrediidi summa 75 000 eurot on A OÜ poolt kasutusele võetud. Hageja lõpetas arvelduskrediidilepingu ühepoolselt 10.02.2017.a (tl 11). 12.05.2017.a seisuga on põhivõlgnevuse suuruseks 74 136,75 eurot (tl 15). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Kuigi hageja hinnangul on arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 141 979,90 eurot, palub hageja kostjalt välja mõista kokku 75 000 eurot so põhiosana 74 136,75 eurot ning intress summas 863,25 eurot. Kohus osundab, et arvelduskrediidileping oli iseenesest kehtiv, arvelduskrediidileping on ülesöeldud hageja algatusel põhjusel, et OÜ A ei täitnud arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi.
2-18-12926 Kohtule teadaolevalt arvelduskrediidilepingu ülesütlemist vaidlustatud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et 16.03.2016.a käendusleping oleks tühine või ülesöeldud. VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
9.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
10.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja ei oleks tohtinud temaga üldse käenduslepingut sõlmida, kuivõrd kostja ei olnud nii suure kohustuse tagamiseks kohane isik. Kohus märgib, et kostja oli arvelduskrediidilepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal OÜ A juhatuse liige. Kostjal oli seega võimalus kontrollida äriühingu majandustegevust ja kohustuste suurust. Samuti pidi kostja ise hindama enda võimekust vajaduse korral tasuda äriühingu kohutused. Kostja väited ei ole seega asjakohased. Riigikohus on lisaks selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“ (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11). Kostja on käenduslepinguga võtnud kohustuse tagada arvelduskrediidilepingust nr 16-021793-KT tulenevate krediidisaaja OÜ A kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt OÜga A . Käenduslepingu p 9 järgi on käendusleping kehtiv seni kuni arvelduskrediidilepingust tulenevad nõuded on täielikult täidetud (tl 17, pöördel), seega käendusleping kehtib ja on kostjale täitmiseks kohustuslik.
11.Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et kohustuse täitmist tagab lisaks kostja käendusele solidaarselt ka M E S käendus. Arveldukrediidilepingu p 1.9.2 järgi tagab lisaks A S käendusele lepingut ka M E S tagatis, mille maht on 80% arvelduskrediidi summast. Lepingu p 1.10.3 kohaselt sihtasutuse vastutus on täiendav arveldukrediidi saaja ja lepingu ülejäänud tagatiste vastutusele ning rakendub lepingus kokkulepitud tagatistest viimasena sihtasutuse ja panga polt kokkulepitud viisil (tl 5). Kohus märgib, et solidaarse vastutuse korral võib võlausaldaja valida, kelle vastu ta oma nõude esitab. Kohus selgitab ka, et M E S on andnud ainult täiendava ja viimases järjekorras rakenduva tagatise, mis täiendab võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastutust. MES täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada. Seega ei ole ka see kostja vastuväide asjakohane.
12.VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Arvelduskrediidilepingu sõlmimisel on hageja ning krediidisaaja leppinud kokku
2-18-12926 intressis määraga 6,690% aastas. Hagi esitamise seisuga on hageja hinnangul intressivõla suuruseks 1 859,07 eurot. Kuivõrd käendaja vastutus on piiratud summaga 75 000 eurot, nõuab hageja põhivõlga summas 74 136,75 ja intressivõlga summas 863,25 eurot. Põhivõla suurusele ega intressivõlgnevuse suurusele kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
13.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, põhivõlgnevus ja intress kokku summas 75 000 eurot kostjalt välja mõista.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
17.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 29.08.2018.a tasunud riigilõivu 1 150 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.