2-18-18869
Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Mari-Liis Mererand
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
23. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja 2-18-18869
Kohtuasi
R. N. pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx xxx,xxxxx xx, xxx) Võlgniku esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, asukoht: Võidu prospekt 2, Narva, e-post: [email protected])
Kohus
Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (asukoht: Soola 3, 51004 Tartu, e-post: [email protected])
2-18-18869 Viru Maakohtu 20.12.2018 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (asukoht: Soola 3 51004 Tartu; tel 7407 662; 504 6694; epost: [email protected]). 10.01.2019 esitas haldur kohtule ajutise halduri aruande, milles tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Haldur esitas ka taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks 396,20 eurot, millele lisandub käibemaks 79,24 eurot, kokku 475,44 eurot ja hüvitamiseks riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366 AS-s Swedbank. 18.01.2019 kohtuistung Kohtuistungil selgitati võlgnikule, et Swedbank AS tõendi kohaselt omab võlgnik laenulepingut, mille alusel kasutab tema laste ema koos lastega korterit, mis on laenu tagatiseks ning kui pankrot välja kuulutatakse, siis muutub laenuleping täies ulatuses koheselt sissenõutavaks. R. N. loobus kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisel pankrotihalduril vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobus oma avaldusest ning vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Viru Maakohtu 12.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12198 rahuldati R. N.i riigi õigusabi taotlus ning talle anti riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta, avalduse perspektiivikuse hindamiseks. R. N.ile määrati riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel. R. N.ile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda ning määratakse kindlaks eraldi määrusega peale vastava taotluse saamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et Raili Sema on 20.11.2018 avaldaja eest tasunud pankrotimenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, siis TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on võimalik pool tasutud riigilõivust, s.o 5,00 eurot tagastada. Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega, kui avaldaja soovib riigilõivu tagastamist pooles osas, tuleb esitada kohtule sellekohane avaldus. TsMS § 150 lg 6 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. See tähendab, et taotluse riigilõivu tagastamiseks saab esitada peale menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2(3)
2-18-18869 PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 396,20 eurot, millele lisandub käibemaks 79,24 eurot, kokku 475,44 eurot CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.