2-18-113797/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 22.10.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 07.11.2018.a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse esitamise tähtpäev oli 27.12.2018. Käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti vahel 23.10.2017. a sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr 56855397 mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 23.10.2017.a. järelmaksulepinguga seadme Samsung Galaxy A5, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 16,57 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata kokku 5 arvet (arved nr 15102048523; 15102309643; 15102535608; 15102762776; 15102985200) kogusummas 388,39 eurot. Tele2 ütles lepingud üles 26.02.2018. a. 11.04.2018. a. loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvete nr 15102048523; 15102309643; 15102535608; 15102762776; 15102985200 tasumisega viivitamise eest kokku 19,62 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 19.10.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 19.10.2018 – 22.01.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 8,17 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 27,79 eurot (19,62+8,17). Tele2 on kostjale saatnud 1 tasulise meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 6 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 34,99 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 260 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 140 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, missuguseid on hageja esitanud korduvalt. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 50 euro ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 50 eurot s.o kokku 150 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elukoht on hagiavalduse kohaselt on XXX xxx–xxxx, XXX. Kuni 01.01.2019 oli kostja elukoha aadressiks märgitud kohaliku omavalituse täpsusega XXX. Käesolevalt rahvastikuregistris kostja elukoha aadressi märgitud ei ole. Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb R.Xile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.