Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2019. a, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-113746
Tsiviilasi
B2 KAPITAL SIA hagi Valdis Mālnieksi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
205,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 KAPITAL SIA, registrikood 40103645131, asukoht: Skanstes iela 50, Riga LV-1013, Läti Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, isikukood XXX, Creditreform Eesti OÜ, registrikood 10887820, asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: Valdis Mālnieks, isikukood XXX, elukoht XXX
Kirjalik menetlus
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.
Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 23.10.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 07.11.2018.a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse esitamise tähtpäev oli 27.12.2018. Käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata kokku 5 arvet (arved nr XXX; XXX; XXX; XXX; XXX) kogusummas 140,90 eurot. Tele2 ütles lepingud üles XX.XX.XXXX. a., kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. XX.XX.XXXX. a. loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab lisaks põhivõlgnevusele kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvete nr XXX; XXX; XXX; XXX; XXX tasumisega viivitamise eest kokku 8,60 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 23.10.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 23.10.2018 – 22.01.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 2,84 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 11,44 eurot (8,60+2,84). Tele2 on kostjale saatnud 1 tasulise meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 8 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja
kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 34,99 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 235 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 140 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks menetluskulu väljamõistmist, mis ületab hagi hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 50 euro ulatuses. Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot s.o kokku 125 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elukoht on hagiavalduse ja rahvastikuregistri kohaselt on XXX. Kostjale ei olnud võimalik vaatamata korduvatele katsetele hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada ning kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Valdis Mālnieksile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.