Tsiviilasja number BORGINO CONSULTING LTD hagi Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi Osaühing, Osaühing Lamaran Grupp, Osaühing Forbrist vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaselts TKE
GRUPP
(pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: BORGINO CONSULTING LTD (Briti Neitsisaarte registrikood 421715, asukoht Trident Trust Company (BVI) Ltd, Trident Chambers, Wickhams Cay, PO Box 146, Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared) Kostja I: Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli
Kostja II: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873, asukoht Gonsiori 32-1, Tallinn) Kostja III: TKE Kinnisomandi Osaühing (registrikood 10706422, asukoht Jaama 17, Haapsalu, Läänemaa) Kostja IV: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740, asukoht Pärnu mnt 23-5, Tallinn) Kostja V: Osaühing Forbrist (registrikood 10891129, asukoht Pärnu mnt 23-5, Tallinn) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis määramata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgnev: 1) Rahuldada Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Välja mõista BORGINO CONSULTING LTD Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) kasuks menetluskulud 618 eurot; 3) Jätta Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 448 euro ulatuses; 4) Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (618 eurot) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 15.05.2018 määrusega BORGINO CONSULTING LTD (hageja) hagi Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (kostja I), Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi Osaühing, Osaühing Lamaran Grupp, Osaühing Forbrist vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.07.2018 määrusega maakohtu määruse muutmata, hageja määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Kohtulahend jõustus 10.08.2018.
2.15.10.2018 esitas kostja I lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja I menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1066 eurot (käibemaksuta; esindaja töömaht kokku 8,20 h, tunnihind 130 eurot). Kostja I palub määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele ka viivis. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistavateks toiminguteks kokku 5,05 h, sh hageja määruskaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, materjalide kättesaamine, kliendiga menetlusliku olukorra, kostja I positsiooni ja vastuse põhisisu arutamine 0,65 h; hageja määruskaebuse analüüs 0,75 h; hagiavalduse ja selle lisade analüüs 1,15 h; tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide analüüs, sh viidatud kohtuasjades esitatud nõuete käesolevas asjas esitatud nõuetega kõrvutamine, samuti hageja nõuete lahendamiseks viidatud kohtuasjades tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite analüüs 1,5 h; Riigikohtu praktika ja õiguskirjanduse analüüs (alustehingu kehtivuse mõju deklaratiivse ja konstitutiivse võlatunnistuse kehtivusele; hagi õigusliku perspektiivituse esmahinnangu põhjendamise kriteeriumid jne) 1 h.
3.24.10.2018 seisukohas palus hageja jätta taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat I esitama menetluskulude tekkimist ja kandmist tõendavaid dokumente. Kostja I on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, sest kostja I oleks pidanud esitama menetluskulude nimekirja kohtumenetluse ajal ja enne asjas lõpliku lahendi jõustumist, s.o enne 10.08.2018 möödumist. Lisaks märgib hageja, et pankrotiseaduse (PankrS) § 62 lg 2 järgi võib pankrotihaldur kasutada esindajat üksnes pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Kostja I ei tõendanud pankrotitoimkonna nõusolekut esindaja abi kasutamiseks. Samuti ei õigusta asja keerukus advokaadist esindaja kasutamist. Tegemist on tavapärase pankrotinõude tunnustamise vaidlusega. Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu 4,4 h ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse analüüs 1,15 h on seotud hagiavaldusega, mitte määruskaebusega. Tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide analüüs 1,5 h ei ole relevantne, sest tegemist oli iseseisva määruskaebuse menetlusega, mis toimus tsiviilasja nr 2-18-730 raames. Menetluskulude nimekirjas kajastatud analüüsid ei ole põhjendatud Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohtu 29.10.2018 määrusega rahuldati kostja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 618 eurot. Maakohus jättis kostja I avalduse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 448 euro ulatuses.
5.Kostja I ei ole esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult. Kuivõrd maakohus ega ringkonnakohus ei määratud kostjale I tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis esitas kostja I menetluskulude nimekirja õigustatult pärast lõpplahendi jõustumist ning maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi. Hageja viide PankrS § 62 lg-le 2 ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel asjakohane. Kohus on määruskaebemenetluses aktsepteerinud kostja I lepingulise esindaja osalemist menetluses, seejuures ei ole hageja selle osas vastuväiteid esitanud.
6.Kohus ei pea vajalikuks nõuda kostjalt I tõendeid menetluskulude tekkimise ja kandmise kohta. Samuti ei pea kohus vajalikuks, et kostja I esitaks esindaja poolt koostatud analüüsid. Kohus märgib, et „analüüs“ ei pea ilmtingimata tähendama, et selle tulemusena koostatakse kirjalik dokument, vaid analüüsimine tähendab ka materjali läbitöötamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et analüüside koostamine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Määruskaebusele vastuse koostamine eeldas hageja hagiavalduse analüüsimist, kuivõrd määruskaebus esitati hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele. Kuna hageja viitas hagiavalduses ja ka määruskaebuses tsiviilasjadele nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787, siis on põhjendatud ka kostja I esindaja poolt nende tsiviilasjade materjalide analüüs.
7.Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega seoses toimingutele kulunud ajaga ning leiab, et määruskaebusele vastuse koostamise ettevalmistavatele toimingutele kulunud ajakulu on ülemäärane. Arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning ka asjaolu, et kostja I esindaja oli sama tsiviilasjades nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787, loeb kohus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt määruskaebusele vastuse esitamise ettevalmistavate toimingute ajakuluks 2 h. Kostja I menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusele vastuse koostamiseks 3,15 h. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et nimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik.
8.Kostjale I on õigusabi osutatud tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud kostja I esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 p-s 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja Riigikohtu praktikat, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostja I lepingulise esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).
9.Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostja I esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks kogumahus 5,15 h, mis kostja I esindaja kohtu poolt mõistlikus peetud tunnitasumäära (120 eurot käibemaksuta) arvestades moodustab rahaliselt 618 eurot. Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 618 eurot ning kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 448 euro ulatuses (taotletud summa 1066 eurot – rahuldatud kogusumma 618 eurot). Määruskaebus
10.Kostja I palub 13.11.2018 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning teha asjas uus määruse, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud kogusummas 1066 eurot ning määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest selle täitmiseni.
11.Maakohus pidas osaliselt põhjendamatuks kostja I lepingulise esindaja ajakulu tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-10-15787 materjalide analüüsimiseks, kuna kostjat I esindas viidatud kohtuasjades sama esindaja. Kostja I esindaja ajakulu suuruses on juba kajastatud asjaolu, et viidatud kohtuasjades esindas kostjat I sama esindaja. Ei ole mõistlik eeldada, et kostja I esindaja pidi ka mitme aasta möödumisel (nt tsiviilasjas nr 2-10-15787 on menetlus lõppenud kohtuotsuse jõustumisega 20.05.2015) mäletama viidatud
tsiviilasjade detaile sellisel määral, mis võimaldanuks tal tugineda neile käesolevas kohtuasjas kostja I huvide kaitsmisel. Lisaks ei ole hageja 24.10.2018 vastuses kostja I menetluskulude kindaksmääramise avaldusele vaidlustanud kostja I esindaja poolt nimekirjas märgitud toimingutele kulutatud aja põhjendatust. Hageja arutles oma vastuses üksnes kostja I toimingute vajalikkuse üle, leides, et kostjal I puudus mistahes vajadus tutvuda hageja määruskaebusele vastuse andmiseks tsiviilasjade nr 2-07-39599 ja nr 2-1015787 materjalidega ning hagiavaldusega. Hageja hinnangul oleks piisanud vaid määruskaebusega tutvumisest.
12.Ekslik on kohtu hinnang, et väljakujunenud kohtupraktikas peetakse vandeadvokaadi keskmiseks tunnitasumääraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I nõustub kohtu hinnanguga, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Samas on ekslik kohtu seisukoht, et tunnimäära 130 eurot saab pidada keskmisest kõrgemaks hinnaks. Määruses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 tegemise ajast möödunud kuue aasta jooksul on õigusteenuste turu tunnitasumäärad oluliselt tõusetunud. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16 (p 19.1) pidas Riigikohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnimääraks 135 eurot, kusjuures tegemist oli hagita menetlusega, kus esindaja roll ja sellest tulenevalt kulude hüvitamise ulatus, on hagimenetlusega võrreldes oluliselt piiratum. Asjas nr 3-2-1-159-16 (p 24) pidas kohus vandeadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks hagimenetluses 170 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja I lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot kõrgem sellest tasu suurusest, mida peetakse väljakujunenud kohtupraktikas järjekindlalt vandeadvokaadi tunnitasumäära keskmiseks suuruseks. Tuginedes selgelt vananenud kohtupraktikale ületas kohus diskretsioonipiire.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata, et väljamõistetavatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 22 märgib ringkonnakohus resolutsioonis ka maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.15.10.2018 taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks on kostja I palunud mõista hagejalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus on jätnud kostja I vastava taotluse lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja I taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
18.Muude määruskaebuse väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning vastavalt TsMS §-le 659 ja § 654 lg-le 6 neid ei korda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostja I lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja I esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Lisaks on maakohus pikalt põhjendanud, miks ta peab kostja I esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka selles osas diskretsioonipiire ületanud.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.