BORGINO CONSULTING LTD hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo, Cranbrook Holding OÜ, TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis), Osaühingu Lamaran Grupp ja Osaühingu Forbrist vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BORGINO CONSULTING LTD määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BORGINO CONSULTING LTD (Briti Neitsisaarte registrikood 421715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja I Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja II Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873), seaduslik esindaja Jaanus Glaase Kostja III TKE Kinnisomandi Osaühing (pankrotis, registrikood 10706422) Kostja IV Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja V Osaühing Forbrist (registrikood 10891129)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus muutmata ja BORGINO CONSULTING LTD määruskaebus rahuldamata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.15.01.2018 esitas BORGINO CONSULTING LTD (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja I), Cranbrook Holding OÜ (kostja II), TKE Kinnisomandi Osaühingu (pankrotis, kostja III), Osaühingu Lamaran Grupp (kostja IV) ja Osaühingu Forbrist (kostja V) vastu nõude tunnustamiseks Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 04.04.2007 otsusega välja Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrot. 16.04.2007 esitas Aktsiaseltsi Pristis üldõiguseellane aktsiaselts Lilto Aktsiaseltsile TKE GRUPP (pankrotis) nõudeavalduse summas 5 618 968,41 krooni. 21.08.2007 loovutas Aktsiaselts Pristis Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotimenetluses esitatud 5 618 968,41 krooni suuruse nõude hagejale. 27.08.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku käigus esitas kostja I hageja nõudele osalise vastuväite ja kostjad II-V vaidlustasid nõude täies ulatuses. Hageja esitas nõude tunnustamise hagi, mis on Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-07-39599). 24.08.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-39599 (lahend jõustus 15.01.2018), jättis kohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus tunnustada Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) ja aktsiaseltsi Lilto vahel 06.10.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 2 924 000 krooni tasumise nõuet ning Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) (hagis ilmselt ekslikult märgitud CRANBROOK OÜ) ja aktsiaseltsi Lilto vahel 20.12.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 269 668,75 krooni tasumise nõuet Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise korral on hagejal õigus uuesti kohtusse pöörduda (TsMS § 426 lg 1), esitas hageja käesoleva hagiavalduse.
2.05.02.2018 määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja palus hagejal selgitada, kas tema nõude aluseks on 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused. Kohus on jätnud tsiviilasjas nr 207-39599 nõude, mis tugineb eelnimetatud võlatunnistustele, läbi vaatamata põhjendusega, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend jõustus 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused.
3.19.02.2018 seisukohas märkis hageja, et kuigi tema nõue tugineb üksnes 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele, siis hageja nõuet vaidlustanud võlausaldajad (kostjad II-V) ei olnud kohtuasjas nr 2-10-15787 poolteks, mistõttu kohtulahend tagasivõitmise kohta nende suhtes ei kehti (TsMS § 457 lg 1). Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-157-16 p-le 12 ja leidis, et juhul kui on võimalik tagasi võita tunnustatud nõuet, siis saab hageda ka tagasivõidetud nõude tunnustamist.
4.15.03.2018 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-07-39599 kohus jätnud hagi läbi vaatamata nõude osas, mis tugineb 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele (lahend on jõustunud 15.01.2018), põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-15787 (lahend on jõustunud 20.05.2015) tunnistanud tagasivõitmise korras kehtetuks kõnealused võlatunnistused ning tuvastanud, et võlausaldaja (aktsiaselts Lilto) ei saanud võlatunnistuste andmisel vastusooritust. Kohus on tsiviilasjas nr 2-07-39599 selgitanud, et kuivõrd võlatunnistused on
tunnistatud kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ega kohustusi, mistõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille tunnustamist ta taotleb ning hagejal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on võlatunnistustel põhineva nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-15787 nähtuvalt on võlatunnistused tunnistatud kehtetuks tervikuna, st et nendest ei saa tuleneda lepingulist alust kõrvalnõuete arvestamiseks. Kuivõrd tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik saavutada nõude tunnustamist, on tegemist perspektiivitu hagiga. Tõlgendus, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud dokumendist tulenevat nõuet saab tunnustada ei tulene ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-15716, kuna seal selgitas kohus, et pankrotimenetluses tunnustatud nõuet on võimalik tagasi võita. Hageja nõude menetlusse võtmine tähendaks sisuliselt jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti arutamist. Eeltoodust lähtudes keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus kohaldas vääralt õigusnorme. Tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. Võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid. Eelöeldu on võimalik üksnes tõendite hindamisel ja vajadusel ka asjaolude täpsustamisel, mida hagi menetlusse võtmisel hinnata ei saa. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-16 p-st 12 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude tunnustamine. Edasine menetluse käik
6.Kostjad I, II, III, IV paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
9.Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-139-13, p 14; 3-2-1-193-13, p 12).
10.Praegusel juhul esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses PankrS § 107 alusel, tuginedes 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistustele, mis on sõlmitud hageja õiguseellase ja pankrotivõlgniku vahel. Kuna nimetatud võlatunnistused on tsiviilasjas nr 210-15787 jõustunud kohtulahendiga tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud, keeldus
maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest põhjendusel, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ja hagi on õiguslikult perspektiivitu.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et võlatunnistuste kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust tunnustada nende aluseks olevaid nõudeid, kuna tsiviilasjas nr 2-10-15787 ei ole kohus selgesõnaliselt tuvastanud, kas võlatunnistused on deklaratiivsed või konstitutiivsed. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus võlatunnistuste kui lepingute kehtetus on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, ei saa hagejale tuleneda nõudeid, mida saaks tunnustada pankrotimenetluses, sõltumata sellest, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. Arvestades, et tegemist on pankrotimenetluses esitatud nõuetega, puudub mõistlik põhjus, miks peaks võimaldama hagejale vaielda samadest võlatunnistustest tulenevate nõuete ja nende kehtivuse üle lisaks kostjale I ka teiste võlausaldajate, s.o kostjatega II-V.
12.Hageja käsitlus, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-157-16 tulenevalt ei ole välistatud tagasivõidetud nõude tunnustamine, ei tingi praeguses asjas vaidlustatud määruse tühistamist. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 12 selgitanud, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri küsimust, mis vahekorras on omavahel nõude tunnustamine ja tehingu või toimingu tagasivõitmine, ei saa sellest järeldada, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmine on täiesti välistatud või ei annaks soovitud tulemust seetõttu, et ka eduka tagasivõitmise järel jääb alusetuks muutunud nõue alles. Käesolevas asjas on hageja nõue nõuete kaitsmisel jäänud tunnustamata, mistõttu ei ole viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane.
13.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
14.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.