Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-24-6934

elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid elektrooniliselt T G e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning paberkandjal olevate dokumentide puhul edastama T G e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal T G on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures tutvumine tuleb võimaldada Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T G (edaspidi avaldaja, korteriomanik) avaldus Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik, korteriühistu) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates 12. septembrist 2024 kohtunik Aarne Lõhmus. Avaldus Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi aadressil Soldina 10 korter XXX omanik ja on Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu liige. Avaldaja on korduvalt pöördunud suusõnaliselt ja ka kirjalikult korteriühistu juhatuse poole, et saada teavet korteriühistu majandamise ja sõlmitud lepingute kohta ja ka üldkoosolekute protokolle, mille korteriühistu juhatus on MTÜS § 21 lg 7 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustatud nähtavaks tegema 14 2/24

2-24-6934 päeva möödumisel koosoleku lõppemisest arvates ilma ühegi sellekohase pöördumiseta. Kahjuks ei ole avaldaja pöördumised olnud tulemuslikud. Avaldaja on esitanud 03.04.2024 korteriühistu juhatusele nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, milles esitas alljärgneva nõude: Tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 11 nõuab avaldaja juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda alljärgnevate dokumentidega:  Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid 2023 aasta koosolekute kohta  Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest  Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik)  Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik)  2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved  2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded Loetletud dokumendid palume esitada avaldaja lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti aadressile. 19.04.2024 vastas korteriühistu juhatuse liige L V nõudekirjale esitades kahe üldkoosoleku protokollid (28.03.2023 ja 10.03.2023). Muude taotluses märgitud dokumentide osas andis KÜ teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik avaldaja nõuet täita. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha mitte kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi küsimusi üldkoosolekul, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud ja juhatus on vastanud esitatud küsimustele laimukampaaniaga avaldaja vastu. Seega ei ole avaldajal teabe saamiseks muud võimalust, kui pöörduda teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise nõudega kohtu poole. Avaldaja on nõus avalduse kirjaliku menetlemisega. Avaldaja palub kohustada korteriühistut esitama e-posti teel avaldaja lepingulisele esindajale tutvumiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest:

2-24-6934 Seoses sellega, et kõik 2023. aasta korteriühistu dokumendid olid revideerija käes kontrollimisel, teatas puudutatud isik avaldajale, et 2023. aasta korteriühistu dokumentidega on avaldajal võimalik tutvuda 28.02.2024. 28.02.2024 tutvustas puudutatud isik avaldajale 2023. aasta KÜ dokumentide esitamisel juhatuse 17.02.2024 otsuse KÜ liikmete avalduste läbivaatamise korra kohta. Korteriühistu juhatus otsustas 17.02.2024 kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise korra. Puudutatud isik juhindus korteriühistu liikmete taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise otsustamisel võlaõigusseaduse §-st 1017, mille kohaselt kannab dokumentide ettenäitamise või tutvumisega seotud riisiko ja kulud ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Selle otsuse alusel pidi avaldaja tasuma ettemaksu korteriühistu kontole summas 15 eurot. Avaldaja keeldus aga kategooriliselt 15 eurot tasumast. See asjaolu on kajastatud 28.02.2024 aktis nr 1 ja 17.02.2024 juhatuse koosoleku protokolli väljavõttes. Korteriühistu korteriomanikud võtsid 06.03.2024 üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati juhatuse otsus kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise kord. Juhatuse 17.02.2024 otsust ega ka 06.03.2024 üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud keegi, sh avaldaja. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isik, kutsudes kokku 06.03.2024 üldkoosolekut, saatis avaldajale 27.02.2024 e-posti teel 2023. majandusaasta aruande, 2023. aasta revideerija aruande ja 2024. aasta majandustegevuse plaani projekti (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg 4). Avaldaja ei ole saatnud 06.03.2023 üldkoosolekule saadetud dokumentide kohta juhatusele ühtegi kommentaari ega küsimust. Puudutatud isik sai 03.04.2024 avaldaja esindajalt taotluse saata e-posti aadressile taotluses (toimikus) loetletud dokumendid. Puudutatud isik täitis nõude osaliselt 19.04.2024 ja saatis avaldaja esindajale e-postiga 2023. aasta protokollid ning samas, viidates korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lõikele 2, selgitas, miks puudutatud isik ei saanud nõuet täielikult täita. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikohus kohtuasjas nr 2-16-3492 jõudis järeldusele, et osaline/liige ei saa ühistult nõuda kõike ning märkis ka, et ei saa nõuda dokumentide saatmise e-posti teel. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on TsÜS § 32 alusel kohustatud suhetes ühistuga järgima. Puudutatud isik leiab, et avaldaja tegutseb oma õigusi teostades pahauskselt ning tal puudub õigus korrakaitsemeetmetele (TsÜS § 138, § 139). Tulenevalt asjaolust, et avaldaja käitub oma õigusi teostades pahauskselt, puudutatud isik palub kohut jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega ja vaidleb neile alljärgnevalt vastu täies ulatuses. Avaldaja ei nõustu, nagu oleks avaldaja väide puudutatud isiku keeldumise kohta dokumentide esitamisest kohut eksitav. Avaldaja on 03.04.2024 lepingulise esindaja kaudu saatnud puudutatud isikule nõude konkreetsete dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ja palunud võimaldata tutvumist e-posti teel saadetud failidega. Nõude saatmine ja selle sisu on tõendatud. Väide ei saa olla eksitav. 19.04.2024 vastas puudutatud isik, et võimaldab dokumentidega tutvuda vaid osaliselt ja oma vastuses selgesõnaliselt väljendanud, et Muude Teie 03.04.2024 taotluses märgitud dokumentide osas anname teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik Teie nõuet täita (vastuse punkt 2.3). ja Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt korteriomandi- ja 4/24

2-24-6934 korteriühistuseaduse § 45 lg 2 „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.”(vastuse punkt 2.4). Keeldumine on tõendatud vastuses sisalduvate eelnimetatud punktidega, digitaalselt allkirjastatud vastus on kohtule avalduse lisana edastatud ja avaldaja väide ei ole mingilgi määral eksitav vaid vastab tegelikele asjaoludele. Lisaks soovib avaldaja märkida, et isegi kui puudutatud isiku vastuse sõnastusest võiks välja lugeda midagi muud kui keeldumist, ei ole puudutatud isik soovitud dokumente käesoleva ajani avaldajale esitanud ega andnud teada kus ja kuidas avaldaja nendega tutvuda saab, kui e-kirjaga saatmine talle liigselt koormav tundub. Avaldaja on nõudnud tutvumist 2023 a dokumentidega, mida talle võimaldatud ei ole. Puudutatud isik ei ole vastupidist ka väitnud. Seega esineb igal juhul alus nõude esitamiseks kohtu kaudu. Järgmisena on puudutatud isik väitnud, et ei võimaldanud dokumentidega tutvumist kuna selle eest tulnuks maksta tasu, mis oli avaldajal maksmata. Avaldaja leiab, et kui puudutatud isikul oli alus küsida tasu, saanuks ta vastuskirjas esitada tasunõude. Kui puudutatud isik pidas e-posti teel dokumentide (mis on olemas failina. KrtS § 45 lg 1-1, kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad elektronposti aadressil) saatmist ebamõistlikult koormavaks, tulnuks tal sellest teada anda ja pakkuda välja talle sobiv tutvumise viis. Seda aga puudutatud isik ei teinud vaid keeldus dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Ehkki dokumentidega tutvumise nõude 03.04.2024 saatmisele eelnev ei puutu otseselt käesolevasse vaidlusesse ent kuna puudutatud isik on eelneva esile toonud selgitab avaldaja, et vastab tõele, et 28.02.2024 võimaldati avaldajal tutvuda puudutatud isiku nn raamatupidamiskaustadega. Kaustade sisu tekitaski avaldajas kahtluse, et juhatus ei pruugi olla kasutanud korteriomanike tehtud makseid eesmärgipäraselt ja on teinud ilma üldkoosoleku otsuseta endale kuluhüvitiste näol alusetuid makseid. Ka puudutatud isik ise on oma vastuses kohtule möönnud, et 03.04.2024 nõutud dokumente, mis käsitlevad 2023 a tegevust, avaldajale tutvumiseks ei antud. Eraldi käsitlemist väärib puudutatud isiku rahaline nõue dokumentidega tutvumise võimaldamise eest 28.02.2024, mis olevat avaldajal õigusvastaselt tasumata. Avaldaja leidis 28.02.2024, et nõue ei ole põhjendatud, on alusetu ja seda ei ole vaja täita. Kuivõrd puudutatud isik on selle esile toonud, selgitab avaldaja oma seisukohta, mis ei ole ka praeguseks muutunud. Nimelt nähtub puudutatud isiku vastusest, et otsuse korteriomanikelt dokumentidega tutvumise eest tasu nõuda võttis vastu juhatus. Korteriomanikele koormiste ja kohustuste panek ei ole ilma üldkoosoleku vastava otsuseta juhatuse pädevuses. Sisuliselt, nagu nähtub juhatuse protokolli väljavõttest, kehtestas juhatus ise endale tasu töö eest, mille eest ta juba juhatuse liikme lepingu alusel tasustatud on. Üldkoosolek otsustas aga tasu kehtestamise alles 06.03.2024. Kahjuks ei ole esitatud kohtule üldkoosoleku protokolli, millest nähtunuks mida kehtestatud kord sätestas ja mille alusel saaks hinnata, kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kes osales, kas otsus on vastu võetud ja muud otsuse kehtivust mõjutada võivad asjaolud. Kohtule esitatud väljavõte on käsitletav maksimaalselt poole seletusena, mitte tõendina. Samas on oluline, et varasemas kohtupraktikas on VÕS § 1017 põhjendatud tõlgendada selliselt, et dokumentidega tutvumise eest võib tasu nõuda, kui on samaaegselt täidetud kaks eeldust: kui korteriühistul tekivad sellega (dokumentidega tutvumise võimaldamisega) seoses kulud ja üldkoosolek on nii otsustanud. Näiteks dokumentidest koopia tegemise kulud. Praegusel juhul ei olnud kumbki eeldustest täidetud, juhatus soovis vaid endale lisatasu. Seega puudus alus tasu nõuda.

5/24

2-24-6934 Kokkuvõtlikult ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis võimaldaks asuda seisukohale, et avaldajal ei ole õigust nõudes ja käesoleva kohtumenetluse aluseks olevas avalduses märgitud dokumentidega tutvumiseks või et puudutatud isikul olnuks õigus tutvumise võimaldamisest keelduda. Ka ei ole puudutatud isik võimaldanud kohtumenetluse jooksul avaldajal nõutud dokumentidega tutvumist ega andnud teada, millistel tingimustel (kui sellised on kehtestatud, siis esitades ka vastav kehtiv dokument) dokumentidega tutvuda saab. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isik püüab kõigi vahenditega vältida korteriomanikul teabe saamist korteriühistu finantsasjade ja juhatuse finantsotsuste kohta. Avaldajal on aga tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 1-1 õigus nõuda juhatuselt võimalust tutvuda korteriühistu dokumentidega, seejuures e-posti teel, kui dokumendid on olemas elektrooniliselt. Avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele. Puudutatud isiku vastus avaldaja seisukohale Puudutatud isik ei ole nõus avaldaja poolt esitatud seisukohaga. Puudutatud isik jätkab oma seisukoha järgimist. Saamal ajal puudutatud isik täiendavalt teatab kohtule järgmist: 2023. aasta augusti jooksul, s.o hetkest, mil avaldaja esitas korteriühistu juhatusele taotluse dokumentide esitamisest tutvumiseks, ei olnud puudutatud isikul võimalik kuidagi kindlaks teha, milliste korteriühistu konkreetsete dokumentidega soovis avaldaja tutvuda. 04.09.2023 teavitas puudutatud isik avaldajat, et vaatamata avaldaja poolt konkreetsete nõuete puudumisele, otsustas puudutatud isik esitada avaldajale tutvumiseks kõik dokumendid ajavahemiku 2016–2023 (kaasa arvatud) kohta. Seega ei tekkinud avaldaja nõue talle korteriühistu dokumentidega tutvumiseks võimaldamisest, sh 2023. aasta eest, 03.04.2024, nagu väidab avaldaja, vaid palju varem, st alates 2023. aasta augustist. Asjaolu, et avaldaja ei teavitanud oma lepingulist esindajat täielikult kõigist asjaoludest, mis olid seotud avaldaja nõudega esitada dokumente tutvumiseks, näitab avaldaja pahausksust. Puudutatud isik leiab, et kuna avaldaja ei teavitanud oma lepingulist esindajat täielikult kõikidest asjaoludest, mis olid seotud avaldaja nõudega dokumentide tutvumiseks võimaldamisest, esitas avaldaja lepinguline esindaja 17.06.2024 menetlusdokumendis eksliku seisukoha. Puudutatud isik juhib veel kord kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldaja on saanud puudutatud isikult teate sellest, et avaldaja saab tutvuda korteriühistu 2023 majandusaasta dokumentidega 28.02.2024. 28.02.2024 andis puudutatud isik avaldajale õiguse tutvuda kõigi 2023. majandusaasta dokumentidega, sh lepingulise esindaja 03.04.2024 nõudes nimetatud dokumentidega. Samaaegselt kõigi 2023. majandusaasta dokumentide esitamisega avaldajale, tutvustas puudutatud isik avaldajat juhatuse 17.02.2024 otsusega korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute poolt esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise kohta. Selle otsuse alusel tuli avaldajal teha korteriühistu arvelduskontole ettemaks summas 15 eurot või garanteerida tasumist. Avaldaja ei nõustunud korteriühistu juhatuse otsusega ja teatas, et ei hakka tasuma mitte midagi, ei ole 2023. majandusaasta dokumentidega tutvunud ja lahkus kohe ruumist. Seetõttu peab puudutatud isik kummaliseks 17.06.2024 menetlusdokumendi punktis 3 toodud avaldaja selgitused. Puudutatud isik leiab, et kui avaldajal on kahtlus, et juhatus võib korteriühistu raha kasutada mitte ettenähtud otstarbel ja teha endale põhjendamatuid makseid ilma üldkoosoleku otsuseta, siis selliste kahtlustega oleks avaldaja jaoks parem pöörduda üldkoosoleku poolt määratud revidendi poole, kuid avaldaja seda ei teinud. 6/24

2-24-6934 06.03.2024 üldkoosoleku toimumise ajaks avaldaja sai nii juhatuse 2023. aasta majandusaasta aruanne kui ka revidendi 2023. aasta majandusaasta kontrolliakt. Nende dokumentide kohta ei laekunud avaldajalt ühtegi küsimust nii enne koosolekut ega 06.03.2024 toimunud üldkoosolekul. Puudutatud isik leiab, et korteriühistu juhatus 28.02.2024 on esitanud avaldajale õigusi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks 2023 majandusaasta eest. Puudutatud isik leiab, et mitte korteriühistu juhatuse süül ei saanud avaldaja kasutada oma õigust tutvuda dokumentidega 2023. majandusaasta eest, mille juhatus esitas avaldajale 28.02.2024. Puudutatud isik leiab, et kõigi 2023. aasta majandusaasta dokumentidega tutvumiseks peab avaldaja tegema järgmist: tasuma 15 eurot korteriühistu arvelduskontole. Ning avaldaja lepingulisele esindajale konkreetsed dokumentise esitamiseks, nimelt: Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest; Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik); Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik); 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved; 2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded, teavitama korteriühistu juhatusele, milles seisneb avaldaja isiklik huvi ja eesmärk nende dokumentide saamisel. Antud teave on vajalik selleks, et korteriühistu juhatus saaks nende dokumentide esitamise küsimuse õigesti otsustada, kuna KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe ja dokumentide esitamisest, kui on alust arvata, et see võib tekitada olulist kahju teisele korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isiku poolt esitatud tõend Puudutatud isik täidab avaldaja nõude kohtule 06.03.2024 toimunud üldkoosoleku protokolli esitamisel. Samas juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu asjaolule, et MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab protokoll olema osanikele või aktsionäridele kättesaadav 14 päeva pärast üldkoosoleku lõppemist ning ühingu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakirjad. Puudutatud isik teatab kohtule, et avaldaja ei kasutanud oma õigust ning ei pöördunud korteriühistu juhatusele 06.03.2024 toimunud üldkoosoleku protokolli saamiseks. Kohtunõue menetlusosalistele Kohus määras kohtuistungi ajaks 25. juuli 2024 algusega kell 11.00. Kohus tühistas 16. juuli 2024 kirjaga määratud istungi aega. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates

2-24-6934 range keeldumisega juhatuse koosolekul osalemiseks kompromisskokkuleppe sõlmimise võimaluse kohta.

küsimuse

arutlemiseks

Selle suhtumise tõttu korteriühistu juhatuse ettepanekule ei kavatse puudutatud isik esitada kohtule kompromisskokkuleppe tsiviilasjas. Avaldaja vastus kohtunõudele Puudutatud isik on andnud menetlusdokumendis kohut eksitavat ja ebaõiget informatsiooni, nagu oleks avaldaja keeldunud kompromissi arutamast. Vastab tõele, et avaldaja kutsuti 19.01.2025 juhatuse koosolekule kompromissi arutama. Avaldaja ei keeldunud kompromissi arutamisest rangelt ega ka muul viisil vaid palus saata kompromissettepaneku kirjalikult oma lepingulisele esindajale. Seega ei ole avaldaja keeldunud kompromissi arutamast, veelvähem sõlmimast, vaid on andnud puudutatud isikule teada, et on valmis tema ettepanekuid arutama ja on palunud edastada eesti keelne kompromisskokkuleppe ettepanek e-posti aadressile. Samuti on selgitanud kirjaliku ettepaneku tegemise vajadust, põhjendades seda järgmiselt: edastatud dokument esitatakse pärast mõlema poole allkirjastamist kohtule kinnitamiseks. Rohkem avaldaja puudutatud isikuga ega tema esindajaga ühendust võtnud ei ole. Selgitused menetlusosalistele Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mille alusel võivad menetlusosalised esitada kohtule täiendavaid tõendeid ja põhjendusi. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja , et esitada täiendavad tõendid ja seisukohad, lähtudes kohtumääruses toodud selgitustest. Kohus tegi ka menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega. Kohus selgitas avaldajale, et kuna pangakonto väljavõtted võivad sisaldada kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub, peab avaldaja põhjendama oma huvi tutvuda dokumentidega viisil, kus ta saab näha isikuandmeid, s.o põhjenda oma huvi isikuandmetega tutvumiseks. Avaldaja peab täpsustama ka oma nõuet dokumentidega tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad dokumendid on osaliselt paberkandjal. Kohus selgitas korteriühistule, et korteriühistu peab põhjendama, milles seisneb oluline kahju, mida dokumentidega tutvumine võib tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Kui korteriomanik ei põhjenda oma huvi isikuandmetega tutvumiseks, peab korteriühistu võimaldama dokumentidega tutvuda nii, et teiste isikute isikuandmed on kinni kaetud. Korteriühistu saab nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega. Avaldaja vastus kohtunõudele Avaldaja möönab, et väljavõte pangakontost laekumiste kohta võib sisaldada isikuandmeid, mille saamiseks avaldajal puudub vajadus ja huvi ning nõustub kohtu selgitustega, et pangakonto väljavõttel laekumiste kohta võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu korteriomanike. Pangakonto väljavõttel väljamaksete kohta palub avaldaja jätta saaja nime ja makse selgituse kinni katmata. Avaldajal kui korteriomanikul on õigustatud huvi saada informatsiooni selle 8/24

2-24-6934 kohta, kuidas korteriühistu juhatus korteriühistu raha kasutab, kellele, mille eest ja mis summas on tehtud väljamakseid, et hinnata kas tehtud väljamaksed on kooskõlas üldkoosoleku otsustega. Mõne neist andmetest kinni katmisel ei täidaks väljavõte enam oma ülesannet. Kui üldkoosolek on otsustanud mõne teenuse ostmise kindlalt isikult (nii juriidiliselt kui füüsiliselt isikult) ja teenuse eest tasumisele kuuluv summa ei ole igakuine konkreetne summa vaid võib kuude kaupa erineda, ei ole ilma saaja nime, makse selgitust ja summat nägemata võimalik hinnata, kas konkreetne väljamaks on tehtud vastavalt üldkoosoleku otsusele või mitte. Avaldaja esitab täpsustatud nõude, palub muuta nõude punktid 2 – 2.6 ja lugeda täpsustatud terviknõudeks nõude alljärgnevas sõnastuses:

2-24-6934 Kuna avaldaja väitel on tal kahtlus, et juhatus võib kasutada korteriühistu raha muuks otstarbeks ning teha endale alusetuid väljamakseid ilma üldkoosoleku otsuseta, puudutatud isik soovitas avaldajale nende kahtlustega pöörduda revidendi poole, kuid avaldaja seda ei teinud. Avaldaja sai 06.03.2024.a. üldkoosolekuks kätte nii juhatuse 2023. majandusaasta aruande kui ka revidendi akti 2023. aasta majandusaasta aruande kontrollimise kohta. Nende dokumentide kohta ei laekunud avaldajalt ühtegi küsimust ei juhatusele, revidendile ega ka 06.03.2024.a. üldkoosolekul. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et puudutatud isik keeldus avaldajale õiguses tutvuda korteriühistu 2023. majandusaasta dokumentidega. Puudutatud isik jätkuvalt jääb oma seisukoha juurde, mis on välja toodud 05.07.2024 menetlusdokumendi punktides 18, 19 ja 20, kuna ka korteriühistu õigusvastane üldkoosoleku otsus muutub täitmisele kohustuslikuks, kui koosolekul osalenud ühistu liige ei vaidlustanud seda otsust kohtus (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-132-05, p 11 ja nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu üldkoosoleku otsus on kohustuslik täitmiseks ka neile ühistu liikmetele, kes selle vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid vastu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-11, p 21). Puudutatud isik teatab kohtule, et keegi sh avaldaja ei vaidlustanud juhatuse 17.02.2024 otsust ega 06.03.2024 üldkoosoleku otsust teabe väljastamise korra kindlaksmääramise kohta ja KÜ dokumentidega tutvumist. Puudutatud isik teatab kohtule, et seoses kompromisslepingu sõlmimise võimalusega kutsuti avaldaja 20.01.2025.a. juhatuse koosolekule kompromisslepingu tingimuste arutamiseks. Kuna avaldaja keeldus kategooriliselt kompromisslepingu tingimusi arutamast, siis puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja süül kompromissi küsimust antud asjas ei arutata. Puudutatud isik palub kohtul tuvastada fakti puudumist, et puudutatud isik keeldub avaldajale põhjendamatult teabe andmisest ja läbivaatamiseks dokumentide esitamisest ja ka jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Nõuda avaldajalt sisse kohtukulud. Kirjaliku menetluse määramine Menetlusosalised on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus leidis, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul nad võivad esitada kohtule oma lõppseisukohad ning menetluskulude nimekirja. Avaldaja lõppseisukoht Avaldaja jääb täpsustatud avalduses esitatud nõude ja kogu menetluse jooksul esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul avaldus rahuldada täpsustatud sõnastuses. Puudutatud isik ei ole võimaldanud tutvuda nõudes nimetatud dokumentidega keeldumist põhjendamata. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu liikmel ei ole õigust tutvuda dokumentidega, kui korteriühistul on revident. Avaldaja nõustub täielikult kohtu selgitustega korteriühistule, mille kohaselt korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslik alus on sätestatud KrtS § 45 lg-s 1 ja erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. 10/24

2-24-6934 Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu. Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (vt sarnaselt osaniku dokumentidega tutvumise nõudega ka RKTKm 14.02.2018 2-16-3492/39, p-d 14.2 ja 14.3) (vt. RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31, p 12). Avaldaja on nõudnud tutvumist dokumentidega, mis on korteriühistul olemas või vähemalt peavad olemas olema kui juhatus on oma kohustusi täitnud vajaliku hoolsusega. Korteriühistu ei ole väitnud, et nõue sisaldaks dokumente mida olemas ei ole. Seega on avaldajal õigus tutvuda kõigi nõutud dokumentidega. Puudutatud isik on keeldunud avalduses nõutud dokumentide esitamisest, viidates KrtS § 45 lg-le 2, kuid ei ole põhjendanud, kuidas dokumentide esitamine võiks tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seega ei ole väide kahju tekitamisest põhjendatud ja kahju võimalik tekkimine ei ole tõendatud. Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel selle eest tasu maksmise. Ilma ettemaksuta dokumentidega tutvumist ei võimaldata. Avaldaja nõustub kohtu selgitustega, et korteriühistu saab nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega. Avaldaja lepinguline esindaja esitas puudutatud isikule 28.04.2025 veelkord ettepaneku vaidluse lõpetamiseks kompromissiga, paludes ettepanekule vastata hiljemalt 05.05.2025 (Lisa 1 Kompromissettepanek G). Kahjuks ei ole puudutatud isik pidanud vajalikuks ka sel korral läbirääkimistesse astuda. Avaldaja esitas koos lõppseisukohaga menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku lõppseisukoht Puudutatud isik väidab, et avaldajal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Vastuseks avaldaja nõudele talle võimaluse andmiseks tutvuda kõigi korteriühistu dokumentidega perioodi alates 2016 kuni 2023 (kaasa arvatud) kohta, puudutatud isik esitas avaldajale kõik korteriühistu dokumendid perioodi alates 2016 kuni 2022 (kaasa arvatud) eest. 2024. aasta märtsis oli korteriühistus kehtestatud dokumentidega tutvumise kord. Selle antud asjaoluga puudutatud isik leiab, et käesoleval ajal küsimus dokumentidega tutvumise kohta 2023. aasta eest sõltub avaldajalt aga mitte puudutatud isikult. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldaja nõuab taotletud dokumentide saatmist talle e-posti teel. Puudutatud isik teatab kohtule, et puudutatud isik on valmis tagama taotlejale juurdepääsu kõikidele korteriühistu dokumentidele, sh 2023. aasta eest, ainult paberkandjal. Puudutatud isik saatis 28.04.2025 avaldajale kutse kompromisslepingu sõlmimise tingimuste arutamiseks (lisa 1). Avaldaja jättis puudutatud isiku ettepaneku korduvalt tähelepanuta ja ei vastanud puudutatud isiku ettepanekule. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on KrtS § 12 lg 2 alusel kohustatud järgima suhetes korteriühistuga. Avaldaja oma õigusi teostades tegutseb pahauskselt ning tal puudub õigus TsÜS §-des 138 139 sätestatud õiguskaitsemeetmetele. Seoses nimetatud asjaoluga palub puudutatud isik kohtul jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. 11/24

2-24-6934 Puudutatud isik esitas koos lõppseisukohaga menetluskulude nimekirja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 45 lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Arvestades, et menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud ning nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, andis kohus menetlusosalistele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluses. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohustada korteriühistut esitama talle tutvumiseks 2023. aasta dokumente, sh üldkoosoleku protokolle, ostuarvete nimekirja, pangakonto väljavõtteid, tarnijate arveid ja juhatuse liikmete kuluaruandeid. Korteriomaniku õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega on sätestatud KrtS § 45 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Lisaks sätestab KrtS § 45 lg 11, et kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks. Seega on korteriomanikul seadusest tulenev õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega ja saada teavet ühistu tegevuse kohta. Kui dokumendid on olemas elektrooniliselt, on tal õigus nõuda nende saatmist e-posti teel. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi aadressil Soldina 10 korter XXX omanik ja on Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu liige. Seda tõendab ka kinnistusraamatu väljevõte, mille kohaselt on avaldaja ja I U XXX asuva korteriomandi ühisomanikud (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) (dtl. 29). Selle kohta vaidlust asjas ei ole. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt vaatamata sellele, et KrtS § 15 lg 1 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt, puudutatud isik alati käis avaldajale vastu ning rahuldas avaldatud nõudeid. Kohus selgitab, et KrtS seletuskirja kohaselt on KrtS § 45 (korteriomaniku õigus saada teavet) eeskujuks ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele. Riigikohus on leidnud, et ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada (RKTKm 04.06.2012, nr 3-2-1-77-12, p 16). See järeldus on kohaldatav ka korteriomandi ühistele omanikele. Seega juhul, kui 12/24

2-24-6934 korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, siis on teabe saamise õigus igal ühisel omanikul isiklikult, kuigi muid õigusi saavad nad teostada ainult ühiselt. Kuna avaldus on seotud teabe saamise õigusega, mis on igal ühisel omanikul isiklikult, saab avaldaja üksi esitada avalduse kohtule vaatamata sellele, et korter on ühisomandis. Avaldaja on korteriomanik ja seega korteriühistu liige, mistõttu tal on õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja on täpsustanud oma nõuet, arvestades kohtu selgitusi isikuandmete kaitse osas, nõustudes, et pangakonto väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriühistu korteriomanike. Avaldaja täpsustas ka oma nõuet dokumentidega tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad dokumendid on osaliselt paberkandjal. Puudutatud isik on esitanud kohtule järgmised vastuväited: -

dokumentidega tutvumise võimaldamine: korteriühistu väidab, et võimaldas avaldajal 28.02.2024 tutvuda 2023. aasta dokumentidega, kuid avaldaja keeldus tasumast 15 euro suurust tasu; dokumentidega tutvumise tasu: korteriühistu väidab, et juhatuse 17.02.2024 otsusega ja üldkoosoleku 06.03.2024 otsusega kehtestati dokumentidega tutvumise kord, mis näeb ette 15 euro suuruse tasu maksmist; dokumentide edastamise viis: puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikohus kohtuasjas nr 2-16-3492 jõudis järeldusele, et osaline/liige ei saa ühistult nõuda kõike ning märkis ka, et ei saa nõuda dokumentide saatmise e-posti teel; kahju tekitamine: puudutatud isik viitab KrtS § 45 lg-le 2, mis lubab keelduda teabe andmisest, kui see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele; avaldaja pahausksus: korteriühistu leiab, et avaldaja tegutseb pahauskselt ja tal puudub õigus õiguskaitsemeetmetele; avaldaja peaks pöörduma revidendi poole: korteriühistu leiab, et kui avaldajal on kahtlus juhatuse tegevuse suhtes, peaks ta pöörduma revidendi poole aga mitte nõudma dokumentidega tutvumist; kompromiss: puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus kompromissi arutamisest.

Kohus kontrollib esmalt, kas avaldajal on õigus pöörduda kohtusse ning kas tal on õigustatud huvi taotletavate dokumentidega tutvumiseks. Seejärel hindab kohus puudutatud isiku vastuväiteid avaldusele ning teeb asjaolude kogumisest lähtuva järelduse. Korteriomaniku õigus pöörduda kohtusse KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldaja on esitanud 03. aprillil 2024 korteriühistu juhatusele nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, milles esitas alljärgneva nõude : Tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 1-1 nõuab avaldaja juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda alljärgnevate dokumentidega: 13/24

2-24-6934 Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid 2023 aasta koosolekute kohta Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik) Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik) 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved 2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded Loetletud dokumendid palume esitada avaldaja lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti aadressile (dtl. 5-8).      

Puudutatud isik vastas avaldaja nõudele 19. aprillil 2024, et võimaldab dokumentidega tutvuda vaid osaliselt ja oma vastuses väljendanud, et muude Teie 03.04.2024 taotluses märgitud dokumentide osas anname teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik Teie nõuet täita (vastuse punkt 2.3). ja juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg 2 „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.”(vastuse punkt 2.4) (dtl. 10). Avaldaja esitas 02. mail 2024 kohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise esimeseks eelduseks, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 11). Kohus tuvastas, et avaldaja on esitanud konkreetse nõude dokumentidega tutvumiseks. Puudutatud isik on keeldunud osaliselt dokumentide esitamisest. Korteriühistu oma vastuses avaldajale ei ole põhjendanud, kuidas dokumentide esitamine võiks tekitada kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute huvidele. Seega ei ole korteriühistu keeldumine õiguspärane. Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, on korteriomanikul KrtS § 45 lg 3 alusel õigus pöörduda kohtusse hagita menetluses kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates. Kuna korteriühistu vastas avaldaja nõudele 19. aprillil 2024 keeldumisega, siis oli avaldajal aega esitada kohtule avaldus kuni 03. maini 2024 (19. aprill 2024 + 2 nädalat). Avaldaja esitas avalduse kohtule 02. mail 2024. Seega esitas avaldaja avalduse kohtusse tähtaegselt. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud, et ta on korteriomanik ja korteriühistu liige ning et ta on esitanud korteriühistule nõude dokumentidega tutvumiseks, mille täitmisest korteriühistu on keeldunud. Samuti on avaldaja järginud KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu kohtusse pöördumiseks. Õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks Avalduse kohaselt on avaldajal põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha mitte kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi küsimusi üldkoosolekul, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud. Kohus selgitab, et korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslik alus on sätestatud KrtS § 45 lg-s 1. Erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see 14/24

2-24-6934 huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega. Riigikohus leidis ka, et korteriomanikul on eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi olemasolevate dokumentidega, ilma et ta peaks tõendama oma õigustatud huvi. Korteriomanik peab vaidluse korral põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31, p 12). Avaldajal puudub muu võimalus teabe saamiseks kui kohtu kaudu. Avaldaja on esitanud konkreetse nimekirja dokumentidest, millega ta soovib tutvuda (üldkoosoleku protokollid, ostuarved, pangakonto väljavõtted, tarnijate arved, juhatuse liikmete kuluaruanded). Need dokumendid on korteriühistu tavapärase majandustegevuse käigus tekkivad dokumendid, mille olemasolu on põhjendatud eeldada. Korteriühistu ei ole väitnud, et nõue sisaldaks dokumente, mida olemas ei ole. Lisaks on avaldaja selgitanud, et tal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha mitte kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. See on täiendav põhjendus, mis toetab tema õigust dokumentidega tutvuda. Kohus leiab, et korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu majandamise kohta ning avaldaja on tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Dokumentidega tutvumise võimaldamine Avaldaja väidab, et on korduvalt pöördunud korteriühistu poole teabe saamiseks, kuid tulutult. Avaldaja on esitanud nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, kuid korteriühistu on nõude osaliselt täitnud, esitades vaid kaks üldkoosoleku protokolli. Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel tasu maksmise. Puudutatud isik väidab, et avaldaja eksitab kohut, kuna korteriühistu ei ole keeldunud dokumente esitamast. Puudutatud isik on esitanud avaldajale kõik korteriühistu dokumendid alates 2016. aastast kuni 2022. aastani ja teatanud, et 2023. aasta dokumentidega saab tutvuda 28.02.2024. Puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus tasumast 15 eurot dokumentidega tutvumise eest, mis on kehtestatud korteriühistu liikmete taotluste läbivaatamise korraga. Kohus leiab, et puudutatud isiku väide, et avaldajale võimaldati dokumentidega tutvumine 28.02.2024, ei ole piisavalt tõendatud. Isegi kui selline võimalus anti, ei saa korteriühistu nõuda dokumentidega tutvumise eest ettemaksu, eriti elektrooniliste dokumentide puhul. Puudutatud isik on ise möönnud, et avaldaja keeldus tasumast 15 eurot ja seetõttu ei saanud dokumentidega tutvuda. Puudutatud isik väidab, et on võimaldanud avaldajal tutvuda dokumentidega varasematel perioodidel. Kohus selgitab, et asjaolu, et avaldajale on varem esitatud dokumente aastate 2016-2022 kohta, ei välista tema õigust tutvuda 2023. aasta dokumentidega. Kohus leiab, et avaldajal ei olnud tegelikku võimalust nõutud dokumentidega tutvuda, kuna korteriühistu seadis dokumentidega tutvumiseks eeltingimuseks 15 euro suuruse tasu maksmise, millest avaldaja keeldus. Kohus vaatab dokumentidega tutvumise eest nõutud ettemaksu õiguspärasuse eraldi küsimusena läbi. Dokumentidega tutvumise tasu (ettemaksu nõudmine) 15/24

2-24-6934 Avaldaja on esitanud korteriühistule nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel tasu maksmise. Puudutatud isik väidab, et avaldaja ei saanud dokumentidega tutvuda, kuna ei tasunud selle eest tasu. Korteriühistu juhatus otsustas 17.02.2024 kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise korra (dtl. 57). Puudutatud isik juhindus korteriühistu liikmete taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise otsustamisel võlaõigusseaduse §-st 1017, mille kohaselt kannab dokumentide ettenäitamise või tutvumisega seotud riisiko ja kulud ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Selle otsuse alusel pidi avaldaja tasuma ettemaksu korteriühistu kontole summas 15 eurot. Avaldaja keeldus aga kategooriliselt 15 eurot tasumast. Korteriühistu korteriomanikud võtsid 06.03.2024 üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati juhatuse otsus kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise kord (dtl. 59). Kohus selgitab, et KrtS § 45 ei näe ette, et korteriühistu võiks nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest. Puudutatud isiku viide võlaõigusseaduse §-le 1017 ei ole asjakohane, kuna KrtS § 45 on erinorm, mis reguleerib spetsiifiliselt korteriomaniku õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega. Isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste läbivaatamiseks, ei saa see kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega. Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise dokumentidega tutvumise eest, ei ole kooskõlas KrtS §-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest. Korteriühistul on õigus nõuda tasu dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega. Elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta, kui see ei too kaasa korteriühistule olulisi kulusid. Seega saab korteriühistu nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Ettemaksu nõudmine enne dokumentide esitamist ei ole kooskõlas seaduse mõttega, eriti kui tegemist on elektrooniliste dokumentidega, mille edastamine ei too kaasa märkimisväärseid kulusid. Tasu võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega. Kohus leiab, et isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste läbivaatamiseks, ei saa see kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega. Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise dokumentidega tutvumise eest, ei ole kooskõlas KrtS §-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest. KrtS ei näe ette ka korteriühistu õigust nõuda tasu elektrooniliste dokumentide esitamise eest. Tasu võib nõuda ainult paberkoopiate tegemise eest ja sedagi ainult tegelike kulude ulatuses. Korteriühistu kehtestatud 15 euro suurune ettemaks ei ole kooskõlas seadusega. Käesolevas asjas ei ole korteriühistu põhjendanud, millest koosneb 15-eurone tasu. Seega ei ole tasu nõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole korteriühistu juhatus toiminud tasu nõudes õiguspäraselt. Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2). Tasu võib nõuda juhul, kui korteriühistul tekivad sellega seoses tegelikud kulud ja üldkoosolek on nii otsustanud. Näiteks dokumentidest koopia tegemise kulud. KrtS § 45 sätestab korteriomaniku õiguse dokumentidega tutvuda ilma ettemaksu kohustuseta, seega on ettemaksu nõudev otsus seadusega vastuolus. Seega ei ole korteriomanik kohustatud ettemaksu tasuma ja korteriühistu ei saa seda nõuda. 16/24

2-24-6934 Dokumentide edastamise viis Avaldaja palub esitada dokumendid e-posti teel tema lepingulisele esindajale. Puudutatud isik viitab Riigikohtu praktikale (kohtuasi nr 2-16-3492), et korteriomanik ei saa nõuda ühistult kõike ja ei saa nõuda dokumentide saatmist e-posti teel. Kohus leiab, et puudutatud isiku viide Riigikohtu lahendile on ebatäpne. KrtS § 45 lg 11 näeb selgelt ette, et kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad. Kohus selgitab, et kui teave on aga ainult paberil (mitte elektrooniliselt), siis seadus ei näe otseselt ette kohustust korteriühistule teha paberkandjal olevatest dokumentidest elektroonilisi ärakirju. Sellisel juhul kohaldub KrtS § 45 lg 1, mis annab korteriomanikule üldise õiguse saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. See tähendab, et korteriomanikul on õigus tutvuda paberkandjal olevate dokumentidega, kuid mitte nõuda nende digitaliseerimist. Seadus ei kohusta korteriühistut tegema paberkandjal olevatest dokumentidest elektroonilisi koopiaid. Korteriomanik saab sellisel juhul kasutada oma õigust tutvuda dokumentidega kohapeal või leppida korteriühistuga kokku muu lahenduse (näiteks dokumentide koopiate tegemine paberkandjal). Dokumentidega tutvumine ei või muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab seda teha mõistliku aja jooksul. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et nõutud dokumendid ei oleks elektrooniliselt olemas või et nende saatmine e-posti teel oleks ebamõistlikult koormav. Kui puudutatud isik peab e-posti teel dokumentide saatmist ebamõistlikult koormavaks, tulnuks tal sellest teada anda ja pakkuda välja talle sobiv tutvumise viis. Seda aga puudutatud isik ei teinud.Avaldaja täpsustas oma nõuet dokumentidega tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad dokumendid on osaliselt paberkandjal. Avaldaja palub edastada märgitud dokumendid elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile või alternatiivselt edastada avaldaja e-posti aadressile teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal avaldajal on võimalik märgitud dokumentidega tutvuda. Kohus leiab, et avaldaja täpsustatud nõue on põhjendatud, kuna elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul nõuab ta nende edastamist e-posti teel, mis on kooskõlas KrtS § 45 lg 11ga ning paberkandjal olevate dokumentide puhul pakub ta alternatiivina võimalust, et korteriühistu teataks talle vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal ta saab dokumentidega tutvuda. See on kooskõlas KrtS § 45 lg 1-ga, mis annab korteriomanikule õiguse tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja täpsustatud nõue arvestab mõlema poole huvidega ja on kooskõlas seadusega. Kahju tekitamine Puudutatud isik on keeldunud osaliselt dokumentide esitamisest, viidates KrtS § 45 lg-le 2 (dtl. 10). KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus dokumentidega tutvumisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Selle erandi rakendamiseks peab korteriühistu põhjendama, milles seisneb oluline kahju; näitama, kelle õigustatud huvidele kahju tekib (teise korteriomaniku või kolmanda isiku) ning esitama tõendid, mis toetavad kahju tekkimise eeldust 17/24

2-24-6934 Käesolevas asjas on korteriühistu viidanud sellele sättele, kuid ei ole põhjendanud, kuidas dokumentide esitamine võiks tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Pelk viide seadusesättele ilma konkreetse põhjenduseta ei ole piisav keeldumise alus. Kohus on selgitanud korteriühistule, et ta peab põhjendama, milles seisneb oluline kahju, mida dokumentidega tutvumine võib tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Vaatamata kohtu nõudele ei ole puudutatud isik esitanud põhjendust, mis selgitaks või õigustaks tema seisukohta. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks ta keeldus avaldajale nõutud dokumente esitamast, viidates KrtS § 45 lg-le 2. Ta ei ole selgitanud, millist olulist kahju võiks dokumentidega tutvumine tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Samuti ei ole korteriühistu esitanud tõendeid, mis näitaksid, et dokumentide esitamine võiks tekitada kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute huvidele. Kohus märgib lisaks, et korteriühistul endal ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid korteriomanikule teabe andmisest keeldumist, kuna korteriühistu on korteriomandite ühise majandamise vahend (KrtS § 16 lg 1 ja § 24). Kohus leiab, et kuna korteriühistu ei põhistanud ega tõendanud kahju, mis võiks tekkida dokumentide esitamisel, ei ole keeldumine KrtS § 45 lg 2 alusel põhjendatud. Avaldaja pahausksus Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on kohustatud suhetes ühistuga järgima (KrtS § 12 lg 2, TsÜS § 32, § 138), et avaldaja tegutseb oma õigusi teostades pahauskselt ning tal puudub õigus korrakaitsemeetmetele. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138 lg 1 sätestab üldise hea usu põhimõtte, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 täpsustab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil või eesmärgiga tekitada kahju teisele isikule. TsÜS § 139 sätestab heausksuse eelduse - kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et korteriomaniku soov tutvuda korteriühistu dokumentidega on KrtS § 45 lg 1 järgi seadusest tulenev õigus. Selle õiguse kasutamine iseenesest ei ole pahausksus. Pahausksuse tuvastamiseks peaks korteriühistu tõendama, et korteriomanik teostab oma õigust viisil, mis on vastuolus TsÜS § 138 lg 2 sätestatuga - kas seadusvastasel viisil või eesmärgiga tekitada kahju teisele isikule. Pelgalt kahtluste olemasolu ei ole piisav pahausksuse tuvastamiseks. Korteriühistu ei ole tõendanud avaldaja pahausksust. Korteriomaniku seadusest tuleneva õiguse kasutamine dokumentidega tutvumiseks ei ole iseenesest pahausksus. Kohus on juba varem tuvastanud, et korteriühistule kahju tekkimine puudub – korteriühistu ei ole oma väiteid kahju tekkimise kohta ei põhjendanud ega tõenditega kinnitanud. Seega ei ole täidetud kumbki TsÜS § 138 lg 2 nimetatud eeldustest: dokumentidega tutvumise õiguse kasutamine ei ole seadusvastane, vaid seadusega (KrtS § 45) tagatud õigus ning kahju tekitamise eesmärki ei saa tuvastada, kui kahju tekkimist pole tõendatud. 18/24

2-24-6934 Kohus leiab, et avaldaja järgib hea usu põhimõtet, kuna ta kasutab oma seaduslikku õigust dokumentidega tutvumiseks ning puuduvad tõendid, et ta teeks seda pahauskselt. Pöördumine revidendi poole Puudutatud isik leiab, et kui avaldajal on kahtlus, et juhatus võib korteriühistu raha kasutada mitte ettenähtud otstarbel ja teha endale põhjendamatuid makseid ilma üldkoosoleku otsuseta, siis selliste kahtlustega oleks avaldaja jaoks parem pöörduda üldkoosoleku poolt määratud revidendi poole (aga mitte nõudma dokumentidega tutvumist), kuid avaldaja seda ei teinud. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu liikmel ei ole õigust tutvuda dokumentidega, kui korteriühistul on revident. Kohus leiab, et korteriühistu seisukoht, et korteriomanik peaks kahtluste korral pöörduma revidendi poole, mitte nõudma dokumentidega tutvumist, ei ole kooskõlas seadusega. KrtS § 45 lg 1 sätestab selgelt, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. See õigus on korteriomanikul sõltumata sellest, kas korteriühistul on revident või mitte. Revidendi olemasolu ei piira korteriomaniku õigust dokumentidega tutvuda. Kohus selgitab, et kuigi KrtS § 49 viitab, et järelevalvele kohaldatakse MTÜS § 34 sätestatut, ei tähenda see, et korteriomaniku õigus dokumentidega tutvuda oleks piiratud või et ta peaks esmalt pöörduma revidendi poole. MTÜS § 34 lg 1 sätestab küll, et üldkoosolek võib määrata revisjoni, kuid see on täiendav järelevalvemehhanism, mitte korteriomaniku õiguste piirang. MTÜS § 34 lg 1 reguleerib üldkoosoleku pädevust järelevalve teostamisel, kuid see ei piira korteriomaniku individuaalset õigust saada teavet ja tutvuda dokumentidega. KrtS § 45 on spetsiifilisem norm, mis reguleerib korteriomaniku õigusi korteriühistu suhtes. Kohus leiab, et korteriomanikul on seaduslik õigus saada teavet ja tutvuda korteriühistu dokumentidega sõltumata sellest, kas korteriühistul on revident või mitte. Kompromiss Käesolevas kohtumenetluses tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega. Puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus korduvalt kompromissi arutamisest. 15.01.2025 saatis korteriühistu juhatus avaldajale teade sellest, et avaldajat kutsuti 19.01.2025 a kell 15:00 juhatuse koosolekule küsimuse arutlemiseks kompromissi sõlmimise võimaluse kohta ja kompromissi tingimuse määramiseks ning 15.01.2025 vastas avaldaja range keeldumisega juhatuse koosolekul osalemiseks küsimuse arutlemiseks kompromisskokkuleppe sõlmimise võimaluse kohta. Avaldaja vastuse kohaselt vastab tõele, et avaldaja kutsuti 19.01.2025 juhatuse koosolekule kompromissi arutama. Avaldaja ei keeldunud kompromissi arutamisest rangelt ega ka muul viisil vaid palus saata kompromissettepaneku kirjalikult oma lepingulisele esindajale (dtl. 102). Seega ei ole avaldaja keeldunud kompromissi arutamast, veelvähem sõlmimast, vaid on andnud puudutatud isikule teada, et on valmis tema ettepanekuid arutama ja on palunud edastada eesti keelne kompromisskokkuleppe ettepanek e-posti aadressile. 19/24

2-24-6934 TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et avaldaja käitumist ei saa pidada pahauskseks kuna avaldajal on õigus kasutada kompromissi läbirääkimistel oma esindajat. Korteriomanik võib kasutada dokumentidega tutvumisel esindajat, kes ei pea olema korteriühistu liige (vt. RKTKm 21.06.2023, 2-213906/31, p 15). Avaldaja palus saata kompromissettepaneku kirjalikult, mis on mõistlik nõue, kuna see võimaldab ettepanekut põhjalikult kaaluda ja vajadusel esindajaga konsulteerida. Avaldaja ei ole keeldunud kompromissi arutamisest ega sõlmimisest, vaid on palunud järgida teatud protseduuri (kirjalik ettepanek esindajale), mis ei takista sisuliselt kompromissi sõlmimist. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide seoses avaldaja kompromissist keeldumisega ei tõenda, et avaldajal puuduks seadusjärgne õigus tutvuda dokumentidega. Kohus tuvastas, et avaldaja ei keeldunud kompromissi arutamisest, vaid palus esitada kompromissettepaneku kirjalikult oma esindajale. Sellist käitumist ei saa lugeda pahauskseks. Kompromissi mittesõlmimise tõttu jätkus kohtumenetlus tavapärases korras ning kohus teeb käesolevas tsiviilasjas sisulise lahendi. Kokkuvõte Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Kohus tuvastas, et avaldajal on seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu majandamise kohta ning avaldaja on tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Samuti on avaldaja järginud KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu kohtusse pöördumiseks. Kohus tuvastas, et korteriühistu on keeldunud dokumentide täielikust esitamisest ilma seadusest tuleneva aluseta. Korteriühistu ei ole tõendanud, et dokumentide esitamine võiks tekitada kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute huvidele. Korteriühistu nõue tasuda dokumentidega tutvumise eest ettemaksu ei ole kooskõlas seadusega. Korteriühistu ei ole ka tõendanud avaldaja pahausksust. Avaldaja palub:

2-24-6934

2-24-6934 teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike) (vt RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31). Kui korteriomanik ei põhjenda oma huvi isikuandmetega tutvumiseks, peab korteriühistu võimaldama dokumentidega tutvuda nii, et teiste isikute isikuandmed on kinni kaetud (21.06.2023, 2-21-3906/31, p 13.5). Avaldaja on nõustunud, et pangakonto väljavõttel laekumiste kohta võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriühistu korteriomanike. Väljamaksete kohta palub avaldaja jätta saaja nime ja makse selgituse kinni katmata, põhjendades seda vajadusega hinnata, kas tehtud väljamaksed on kooskõlas üldkoosoleku otsustega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida, kui avaldajale saavad teatavaks korteriühistule tehtud ja korteriühistu poolt tehtud maksete suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade rahalistest liikumisest korteriühistus. Puudutatud isik ei ole ka toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida ka muude avaldaja nimetatud dokumentide puhul. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud, kuna korteriomanikul on õigus saada informatsiooni selle kohta, kuidas korteriühistu juhatus korteriühistu raha kasutab. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kehtib nimetatud säte ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja palub määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: korteriühistu juhatus peab:

2-24-6934 KrtS § 45 lg 1 ei täpsusta, millises kohas ja millisel viisil tuleb dokumente näidata. Riigikohus on leidnud, et äriühingu dokumentidega tutvumise korra määramisel kohaldub üldsättena VÕS § 1016, mille kohaselt tuleb asi ette näidata või dokumendiga tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas (Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1813213/48, p 26). Kohtu arvates tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka korteriühistu dokumentidega tutvumise korra määramisel, mistõttu määrab kohus dokumentidega tutvumise kohaks korteriühistu asukoha paberkandjal olevate dokumentide puhul. Kohus selgitab, et dokumentidega tutvumine paberkandjal olevate dokumentide puhul ei või muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab seda teha mõistliku aja jooksul. Kohus määrab lahendi täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks nii, et korteriühistu juhatus peab: elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning paberkandjal olevate dokumentide puhul edastama avaldaja e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal avaldajal on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures tutvumine tuleb võimaldada korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Dokumentidega tutvumise võimaldamine peab olema tegelik - dokumentidega tutvumiseks tuleks anda aeg, mis on mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks. Samuti dokumente tuleb võimaldada kohapeal pildistada või muul viisil nende sisu jäädvustada. Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid kohtumenetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal nõuetekohaselt dokumentidega tutvuda. Kohus leiab, et on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku kantud menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 7 ja 8 kohaselt, menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtul puudub puudutatud isiku seisukoht avaldaja menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist ja puudutatud isiku poolt avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 23/24

2-24-6934 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Jõustumine ja täitmine ning määruskaebuse esitamine TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

24/24

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.