2-18-110519/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulude osas 5 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt mh välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse p 2.4 kohaselt edastas laenuandja kostjale korduvaid võlateatisi (lisa 3-7), millega kaasnes sissenõudmiskulu 2 lepingu kehtivuse ajal edastatud võlateatise eest kokku summas 10 eurot, so 2 x 5 eurot (27.01.2017. a ja 24.02.2017. a edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamisega seotud sissenõudmiskulu). Hagiavalduse lisadest nähtuvalt saadeti kostjale võlateatised tasumata kohustuste kohta 19.10.2016. a (põhivõlgnevuse summa 69,73 eurot), 18.12.2016. a (põhivõlgnevuse summa 75,20 eurot), 27.01.2017. a (põhivõlgnevuse summa 78,09 eurot), 16.02.2017. a (põhivõlgnevuse summa 159,18 eurot) ja 24.02.2017. a (põhivõlgnevuse summa 159,18 eurot). Hageja on 13.08.2018. a ka selgitanud, et laenuandja on kostjale edastanud kokku 5 võlateatist, millest kaks on tasulised: 19.10.2016. a (tasuta võlateatis), 18.12.2016. a (tasuta võlateatis), 27.01.2017. a (tasuline võlateatis), 16.02.2017. a (tasuta võlateatis), 24.02.2017. a (tasuline võlateatis) ning, et eeltoodust tulenevalt on kostjale edastatud enne 27.01.2017. a tasulist meeldetuletust mitte 1, vaid kaks tasuta meeldetuletust. 2(3)

Kohtu hinnangul laenuandja poolt kostjale 19.10.2016. a ja 18.12.2016. a saadetud võlateatisi (põhivõlgnevuste summad 69,73 eurot ja 75,20 eurot, mis hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasutud vastavalt 19.10.2016. a ja 20.12.2016. a) 27.01.2017. a võlateatisele (põhivõlgnevuse summa 78,09 eurot) eelnevaks tasuta meeldetuletuseks lugeda ei saa, mistõttu tuleb hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude osas jätta 5 euro ulatuses rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 295 eurot, sh 175 eurot tasutud riigilõiv ning 120 eurot kantud õigusabikulud. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 265 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.