Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-119383

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Lumonor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Credit.ee OÜ ja Dealership Invest OÜ sõlmisid 30.01.2018. a kirjaliku laenulepingu nr 20171229/24, milles kokkulepitud tingimuste järgi andis hageja kostjale 1 laenu summas 3000 eurot laenuperioodiga 6 kuud. Kostja 1 poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 1 juhatuse liige A G samal 30.01.2018 kuupäeval kirjaliku käenduslepingu nr 20171229/24KL. Hageja kandis 30.01.2018. a kostja 1 pangakonto arveldusarvele laenu summas 3000 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma 3432,78 eurot (laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga) ning laenu viimase osamakse tasumise kuupäev 31.07.2018. a. Hageja täitis talle laenulepingust langeva kohustuste – andis kostjale 1 laenu, tehes vastava ülekande kostja 1 arveldusarvele. Laenulepingu kehtivuse ajal laekus hagejale kostja 1 poolt tehtud järgmised osamaksed: 14.03.2018. a summas 572,13 eurot; 05.05.2018. a summas 572,13 eurot; 13.07.2018. a summas 572,13 eurot. Kostja 1 jättis tasumata 31.03.2018, 31.05.2018 ja 31.07.2018 osamaksed. Hageja saatis 18.07.2018.a laenulepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse kostjale 1 ja 02.08.2018. a kostjale 2 ning ütles laenulepingu 23.08.2018 a kuupäevaga üles. Pärast lepingu ülesütlemist laekus hagejale 16.10.2018. a kostjalt 2 veel 400 eurot. Kokku laekus hageja kostjalt 1 ja kostjalt 2 laenulepingu täitmiseks 2116,39 eurot. Laekunud summadega olid seega kaetud: 1) võla sissenõudmisega seotud kulud summas 75 eurot; 2) intress summas 432,78 eurot; 3) viivis summas 214,52 eurot; 4) laenu põhiosa summas 1394,09 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 20171229/24KL p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20171229/24. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid,

2-18-119383 viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab laenuandja ees ka laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kulutuste hüvitamise nõuete täitmise eest. Sama käenduslepingu p 7 järgi vastutab käendaja laenuvõtja ees laenusaajaga solidaarselt. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu nr 20171229/24KL järgi on kostja 2 vastutuse maksimumsumma 8150 eurot. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ning mõista Dealership Invest OÜ ́lt ja A G ́ilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja põhivõlg summas 1605,91 eurot, 21.11.2018 seisuga arvestatud viivis summas 502,36 eurot ning edasiulatuv viivis määraga 0,25% päevas alates 22.11.2018 kuni põhinõude (1605,91 eurot) lõpliku täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt Dealership Invest OÜ ja A G kanda ning mõista Dealership Invest OÜ ́lt ja A G ́ilt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 325 eurot, millest 96,35 eurot moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 228,65 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks hageja kulusid riigilõivule kogusummas 325 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.