Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2019.a., Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-181

Tsiviilasi

E A hagiavaldus ümberlükkamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: E A (ik: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Rain Korjus

esindajad

U

R

vastu

ebaõigete

andmete

Kostja: U R (ik: xxxx)

RESOLUTSIOON:

Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määrus hageja esindajale kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 04.01.2019.a. saabus Viru Maakohtusse E A hagiavaldus U R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palub kohustada U R lükkama ümber Tapa Vallavolikogu 23-le liikmele ja veel ühele isikule 10.12.2018.a. saadetud e-kirjas toodud ebaõiged faktiväited, saates hiljemalt 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Tapa Vallavolikogu liikmetele e-kirja, milles avaldab vähemalt järgnevat: „Väide: „Meil on pretsedent olemas kui E.A juhtis xxxx tulemus oli masendav. Raha, mida vald eraldas, varastati suurtes kogudes aga A ei kontrollinud raha liikumist. Loodan, et teie sate aru, et see struktuuri muudatus on omakasupüüdlikus maksumaksja rahaga.” on ebaõige. Kohus, avalduse läbi vaadanud, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib esmalt, et eristada tuleb ebaõiget faktiväidet ning väärtushinnangut. Kummagi puhul on ette nähtud erinevad õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul on hageja käsitlenud kostja juttu kui faktiväidet, mille palub ümber lükata. Kohus leiab, et hageja jutust „Meil on pretsedent olemas kui E.A juhtis xxxx, tulemus oli masendav. Raha, mida vald eraldas, varastati suurtes kogudes aga A ei kontrollinud raha liikumist. Loodan, et teie sate aru, et see struktuuri muudatus on omakasupüüdlikus maksumaksja rahaga,” esimene lause on sisult väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Sellisel puhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju hüvitise nõue või kahju tekitava tegevuse keelamine. Teises lauses on küll mainitud hageja nime, kuid lause ei viita sellele, et väidetakse, et hageja oleks raha varastanud. Kohus leiab, et nimetatud lause on ka liiga kaudne, et sellest saaks teha otsest järeldust, kustkui viidataks hageja seotusele korruptsiooniga. Kolmas lause on aga väga üldine ega viita hagejale. Kohus leiab, et lausete sisust ka neid kogumis lugedes ei ole võimalik konteksti teadmata teha järeldust, et esitatakse faktiväiteid hageja tegevuse kohta ning neid oleks võimalik ümber lükata. Seega ei ole hagejal valitud õiguskaitsevahendiga võimalik enda eesmärki saavutada. Eeltoodud põhjendusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist.