Pärnu Maakohus
Kohtunik Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Toomas Talviste 16. jaanuar 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-6464
Tsiviilasi
Võlgniku Olev Retsja pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik Olev Retsja, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn
Lõpetada Olev Retsja (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Olev Retsja (pankrotis) võlausaldajate nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgu nõue SEB Pank AS 20 608.93 eurot
Määrata Olev Retsja (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnniku tasuks x (x) eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (konto EE861010902001530007 SEB Pank). Vabastada Andrus Õnnik Olev Retsja (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Algatada menetlus võlgnik Olev Retsja (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi : -
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või
Tsiviilasi nr 2-18-6464 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -
Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
-
Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi 16. jaanuar 2019 - 16. jaanuar 2020 kohta esitada kohtule hiljemalt 24.jaanuar 2020.a.
-
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
-
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
-
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur
päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 04.06.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Olev Retsja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 12.12.2018 aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada Olev Retsja pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur Andrus Õnnik tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks), mis hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Aruande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 144.42 eurot, mis on halduri poolt sissenõutud summad. Väljamakseid on tehtud 144.42 eurot, millest x eurot ajutise halduri tasu (osaline, sh. maksud) ja 0.32 eurot panga teenustasud. Vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks puudusid ja väljamakseid teostatud ei ole. Pankrotimenetluses puudus pandivara ja seega pole pandieseme müügist vahendeid laekunud. Puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajal jääb saamata kokku 20 608.93 eurot, mis on II järgu nõuded. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-6464 esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei kohtus nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 150.40€ ( so. 6 kuud ja 8 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kinnitatud jaotusettepanekuga ning 78.40 € on arvestuslik. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle. Olev Retsja pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud pension x €/kuus (neto). Täitemenetluse seadustiku kohaselt on võimalik nimetatud pensionist arestida kuni 24.06 €/kuus. Käesoleval ajal puuduvad menetluses piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik Olev Retsja maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on üldisest majanduslangusest tingitud äritegevuse ebaõnnestumine. Maksejõuetusele on aidanud kaasa halvenenud tervisest ja vanusest tingitud suutmatus leida töökohta, millest saadavast palgast oleks võimalik võlad tasuda. Maksejõuetus tekkis 03.03.2018, kui jõustus Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsus ts asjas x-xx-xxxx, millega võlgnikult mõisteti välja äriühingu laenu käendamisest tekkinud ~x euro suurune nõue. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel. Olev Retsja pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud 144.42 €. Nimetatud summalt on ettenähtud miinimumtasu 28.88 €, mis ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses. Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi ja x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis, on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis tuleb taotleda halduri tasu kinnitamist ning selle osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses. Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xeurot (lisanud käibemaks) ja mõista see pankrotihalduri kasuks menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1500 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 14.12.2018 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 28.12.2018. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-6464 pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi ja x minutit arvestusega x eurot töötunni kohta, kuid haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja xeurot. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 26.06.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 16.01.2019 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.