Võlausaldaja SEB Pank AS, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2. XXX
RESOLUTSIOON
1.Vabastada E.H (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
2.Pankrotivõlausaldajate nõuded E.H vastu lõppevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
6.Avaldada E.H kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest/teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Sisulised asjaolud
Tsiviilasi nr 2-18-6464
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli E.H pankrotimenetlus, mis on lõpetatud 16.01.2019 määrusega raugemise tõttu. Sama määrusega on algatatud menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Usaldusisikut ei määratud ning võlgnikku ennast kohustati usaldusisiku kohustusi täitma. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse algusest möödus 16.01.2024 viis aastat, määras kohus 8.11.2024 ärakuulamise, otsustamaks menetluse lõpetamise või pikendamise küsimust.
2.Võlgnik on kohtu nõudel esitanud menetluse käigus aruanded oma kohustuste täitmise ja varalise seisundi kohta 3.02.2020, 28.01.2021, 17.01.2022, 18.01.2023 ning 17.01.2024. Aruanded on samasisulised ehk võlgnik on pensionär ja tervislikest põhjustest tulenevalt füüsilist tööd teha ei saa. Sissetulekuks on pension, millest väljamakseid tehtud ei ole. Vara puudub. Aruannetele on lisatud konto väljavõtted.
2.1.17.01.2024 aruande kohaselt võlgniku ainsaks sissetulekuks nimetatud perioodil on olnud riiklik pension. Töö otsimist ja tööle minekut on takistanud mitmesugused tervisehädad, mis oluliselt raskendavad võimalikku töötamist ja teevad selle reaalselt võimatuks. Võlgnik ei oma mingit ameti- ja elukutset. Võlgnik on X-aastane, kelle jaoks tööturg on sisuliselt lukus. Võlgnikul on diagnoositud XXXXXXXXXXXXXXXXX. Võlgnikul puudub mistahes vara. Aruandele on lisatud kontoväljavõte ning digiloo väljavõte. Pärast 08.11.2024 ärakuulamist esitas võlgnik kohtule 20.11.2024 taotluse, milles märgib, et kui kohus leiab, et tema vabastamine kohustustest ei ole asjaoludest tulenevalt põhjendatud, tuleb kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada seitsme aastani arvates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest. Võlgnik kinnitab, et vaatamata tema ebarahuldavale majanduslikule seisundile kavatseb ta menetluse pikendamise korral teha saadava riikliku pensioni arvelt võlausaldajale väljamakseid ulatuses, mis drastiliselt ei vähenda tema võimekust isiklikuks toimetulekuks. Tulenevalt nimetatud taotlusest pikendas kohus 28.11.2024 määrusega menetlust 7 aastani.
2.2.20.01.2025 ja 9.02.2026 aruande kohaselt võlgnik on pensionär ja teinud väljamakseid oma pensionist detsembris 2024 50 eurot, jaanuaris 2025 50 eurot ning täpsustatud aruande kohaselt kogu perioodi 08.11.2024 – 18.01.2026 jooksul 700 eurot. Aruannetele on lisatud konto väljavõtted.
3.Kohus kutsus 16.06.2026 võlgniku ärakuulamisele, otsustamaks võlgniku kohustustest vabastamise küsimust. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et jääb taotluse juurde tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 3 nädalat tagasi sai teada, et tal onCCCCCCCCCCC. Teda ootab ees operatsioon, CCCCCCCC
4.Enne lahendi tegemist andis kohus AS-le SEB Pank (võlgniku ainus võlausaldaja) võimaluse esitada seisukoht. Kohtule midagi esitatud ei ole.
Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus
5.Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluse käigus esitatud aruannetega ja nendele lisatud dokumentidega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning E.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb 2(4)
Tsiviilasi nr 2-18-6464 käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi on järgmised: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
7.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lõiked 2 ja 4 sätestasid absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-21-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
8.Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
9.Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lõikes 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta, samuti oma sissetulekute ja vara kohta. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-18-6464
10.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik siiski võimalust kohustustest vabaneda juhul, kui võlgnik tõendab, et ta on täitnud võlgniku kohustusi korrektselt läbi selle, et on teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
11.Võlausaldajal jäi saamata pankrotimenetluses kokku 20 608.93 eurot (sellest 700 euro ulatuses on võlgnik tänaseks nõuet vähendanud). Võlgnik on olnud juba aastaid pensionär mitmete terviseprobleemidega ning eelneva põhjal on kohus kontrollinud ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on teinud võlausaldajale kohtu poolt menetluse pikendamise perioodil väljamakseid vabatahtlikult. Võlgniku sissetulekuks on olnud menetluse kestel riiklik pension ning tervislikest põhjustest tulenevalt ei olnud võlgnikul võimalik ka leida tööd, mida ta võimeline tegema oleks olnud. Kõrvalekaldeid võlgniku sissetulekute ja esitatud andmete vahel kohus ei tuvastanud. Samuti ei oma võlgnik muud vara, mille arvelt võlausaldaja nõuet vähendada.
12.Kohus leiab, et võlgnik on selliselt toimides mõistlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on teinud võlausaldajale vabatahtlikke väljamakseid oma niigi napi sissetuleku arvel, näidates sellega head tahet oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi vähendada. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tulebki võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete teostamisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osalisekski rahuldamiseks ja näitamaks oma eeskujuliku käitumisega seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Käesoleval juhul leiab kohus, et võlgnik ei ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldaja huve ja ta on oma käitumisega näidanud, et tal on soovi ja tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on esitanud kohtule nõutavad aruanded õigeaegselt ning asjakohase sisuga. Eelpooltoodust tulenevalt lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
13.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel.
14.PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.