Hageja: H.V (isikukood XXX), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: Urmas Arumäe, Arumäe & Andresson Õigusbürood OÜ; e-post: XXX Kostja I: H.V OÜ (registrikood 16079570), asukoht xxx; epost XXX Kostja I seaduslik esindaja: D.Z (isikukood XXX); e-post xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim, Palladium Advokaadibüroo OÜ; e-post: XXX
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt H.V OÜ-lt hageja H.V kasuks välja põhivõlgnevus summas 11 000 eurot ja lisanduvad viivised põhinõudelt (11 000 eurolt) alates 25.01.2023 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata hagi intressi nõudes 1804,51 eurot ning viivise nõudes alates 01.10.2023 kuni 15.01.2023 summas 47,48 eurot.
4.Jätta menetluskulud 87% ulatuses H.V OÜ ja 13% ulatuses H.V kanda.
Määrata kindlaks, et kostja H.V OÜ poolt hagejale H.V hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1378,95 eurot.
6.Määrata kindlaks, et hageja H.V poolt kostjale H.V OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 127,37 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista kostjalt H.V OÜ-lt hageja H.V kasuks välja menetluskulud 1251,58 eurot.
8.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD
1.H.V esitas 15.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse H.V OÜ ja D.Z vastu võla nõudes (dtl 1-50, 59-89).
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt I mõista välja põhivõlg summas 11 000 eurot, s.t laenulepingu 02.11.2020 järgi 2000 eurot; laenulepingu 19.11.2020 järgi 2000 eurot; laenulepingu 01.12.2020 järgi 3000 eurot; laenulepingu 18.12.2020 järgi 3000 eurot ja laenulepingu 18.05.2021 järgi 1000 eurot. Hageja palub veel kostjalt I välja mõista intress võlgnetavalt põhivõlalt summas 1804,51 eurot, s.t laenulepingu 02.11.2020 järgi 346,23 eurot; laenulepingu 19.11.2020 järgi 338,80 eurot; laenulepingu 01.12.2020 järgi 500,33 eurot; laenulepingu 18.12.2020 järgi 489,18 eurot ja laenulepingu 18.05.2021 järgi 129,97 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt I välja mõista viivis VÕS 113 lg 2 järgi alates 01.01.2023 (sissenõutavaks muutumisest) kuni hagi esitamiseni 15.01.2023, summas 47,48 eurot ning edasiulatuva viivise alates 15.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Hageja on perioodil november 2020 kuni mai 2021 (02.11.2020; 19.11.2020; 01.12.2020; 18.12.2020; 18.05.2021) andnud H.V OÜ-le suulise lepingu alusel laenu kokku summas 11 000 eurot märkega „omaniku laen“, intressiga 8% aastas (lähtuti seaduses kehtestatud viivise määrast 8% aastas). Laen oli vajalik seoses kohviku/restorani töönimega „K“ avamisega seotud kulutustega. Kõik nimetatud ülekanded on tehtud pangaülekandega.
4.D.Z on olnud sisuliselt ainuisikuline projektijuht ja projekti „K“ edenemine hakkas H.Vle valmistama küsimusi, millele vastuseid ei antud, siis loobus H.V sellest äriprojektist ja tegi ettepaneku, et ta astub projektist välja ja loobub osalusest H.V OÜ-s ning formaalselt ka H.V OÜ juhatuse liikme staatusest. Sisuliselt polegi H.V juhatuse liikmena tegutsenud ega ühegi otsuse vastuvõtmisel osalenud. Alates 20.10.2022 ei ole H.V enam H.V OÜ osanik ja seisuga 02.11.2022 ka juhatuse liige.
5.20.11.2022 esitas hageja kostjatele nõudekirja ja andis tähtaja, 30 päeva, võlgnevuse tasumiseks. Kostjad nõudekirjale ei vastanud. Kostja II vastas telefonis ja hagejale kirjutas 2
ka kostja II abikaasa ja nõudis, et: „Lõpetada see asi ära ja võta tagasi oma nõuded“. Hageja vastuse peale, et ei loobu nõudest, teatas kostja II abikaasa: „Käitu siis edasi nõmedalt ja eks sa siis jäägi oma nõuet alatiseks ootama.“ Hagejal on põhjust arvata, et need sõnumid on kirjutatud kostja II teadmisel ja heakskiidul.
6.21.12.2022 esitas hageja kostjatele juba korduva nõudekirja ja andis tähtaja, 10 päeva, võlgnevuse tasumiseks. Kostjad nõudekirjale taas ei vastanud. Küll aga helistas ja andis teada, et on nõudekirja kätte saanud. Seega muutusid nõuded sissenõutavaks alates 01.01.2023, ehk pärast kindlaks määramata tähtajaga võlasuhte puhul võlgnikule antud tähtaja möödumisest. Seega hageja lähtub kohustuste sissenõutavaks muutumise aja määramisel kostjatele antud täiendava tähtaja saabumisest (30 päeva + 10 päeva).
H.V OÜ osa notariaalselt tõestatud tasuta võõrandamise lepingu D.Z-ile hagejalt (dtl 21-24), H.V OÜ registrikaardi väljavõtte (dtl 25), 20.11.2022 nõudekirja kostjatele võlgnevuse tasumiseks (dtl 27-28), 21.12.2022 nõudekirja kostjatele (dtl 29-30). Hageja on esitanud ka viivisearvestused (dtl 72-89).
2500 eurot selgitusega „Restorani
8.Kohtu menetluses oli ka hageja nõue kostja II D.Z vastu, milles palus kostjalt II välja mõista põhivõlg summas 8500 eurot, intressi võlgnetavalt põhivõlalt summas 1074,58 eurot ja viivise VÕS 113 lg 2 järgi1 alates 01.01.2023 (sissenõutavaks muutmisest) kuni hagi esitamiseni 15.01.2023, summas 36,43 eurot ning edasiulatuva viivise alates 15.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
9.D.Z esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse 16.04.2024 (täiendatud 29.04.2024) maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis 03.05.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks T S (tsiviilasi nr2-24-6038) (dtl 385-393).
10.27.08.2024 kohtumäärusega jättis kohus H.V hagi kostja II D.Z (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata kuivõrd pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 järgi 3
võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (dtl 448-450).
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
11.Kostja oma 07.06.2023 vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (dtl 278-321). Kostja on seisukohal, et hageja põhinõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, põhikohustustelt intressi arvestamises ja maksmises ei ole kokku lepitud, viivise nõudmise eeldus põhikohustuste sissenõutavuse näol ei ole saabunud ning laenulepingute pooleks ei olnud kostja II. Lisaks vastab pooltevaheline õigussuhe pigem seltsingu- kui laenulepingu tunnustele.
12.Juhul kui määratleda pooltevahelisi tehinguid laenulepingutena, on tegemist tähtajatute lepingutega. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut. Tähtajatu laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks laenulepingu korralise ülesütlemise korral. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist ning nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kõnealusel juhul ei ole hageja enda väitel kostjatega sõlmitud laenulepinguid üles öelnud korraliselt või erakorraliselt. Kuna hageja väitel kostjatega suuliselt sõlmitud tähtajatud laenulepingud on järelikult jätkuvalt kehtivad, siis pole muutunud sissenõutavaks tagasi maksmata laenusummade tagasimaksmise kohustus.
13.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud intressimaksmises. Kostjad eitavad, et nad oleksid hagejaga vastavasisulise kokkuleppe sõlminud. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kuivõrd põhivõlg ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei ole hageja õigustatud viivist nõudma.
14.Kostjate väitel on vale hageja väide, et ei ole kostja I juhatuse liikmena tegutsenud ega ühegi otsuse vastuvõtmisel osalenud. Sõnumivahetusest nähtub, et hagejat mitte üksnes ei hoitud kursis kostja I asutamise ja tegevuse käivitamisega seotud asjaoludega, vaid ka hageja ise avaldas arvamust kohviku jaoks vajamineva inventari soetamise osas.
15.Isegi juhul, kui kohus peaks kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte laenulepinguks, on hageja nõue kostja II vastu alusetu. Kostja II pangakontole kantud rahasummasid kasutati kostja I asutamiseks, talle vara (mööbel, inventar, sisustuselemendid jm) soetamiseks ja kostja I lepingupartneritele tasumiseks. Hageja kandis kostja I asutamiseks ja osaühingule vara soetamiseks vajalikuks peetud 5000 eurot kostja II pangakontole. Kostja II pangakonto väljavõttest ilmneb, et kohe pärast hagejalt 3800 euro laekumist 19.10.2020 tasus ta mõlema osaniku (ehk enda ja hageja) eest kostja I omakapitali sissemakse kogusummas 2500 eurot (2 x 1250), samuti riigilõivu 190 eurot Kostja I kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmise eest. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et lisaks tasus kostja II raha arvelt mitmete teenuste ja kaupade eest, mis soetati ja telliti kostjale I ning viimase huvides.
16.Kostja on esitanud kohtule kostja II ja hageja vahelise ajaperioodil 17−23.10.2020 sõnumivahetuse (dtl 291-314), hageja ja kostja II vahelise pärast 20.11.2022 nõudekirja saamist peetud sõnumivahetuse (dtl 287-290) ja kostja II pangakonto väljavõtte perioodil 01.07.2020-31.10.2020 leheküljed 24-30, mis näitavad tehinguid ajaperioodil 19.10.202031.10.2020 (dtl 315-321; 278-321).
4
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
17.Hageja esitas 27.06.2023 seisukoha kostjate vastusele, mille kohaselt ei nõustu hageja kostja väidetega, nagu poleks laenulepinguid üles öeldud või et tegemist oli hoopis seltsinguga (dtl 367-374). Hageja esitab tõendi, kust sõnumivahetusest nähtub, et kokku lepiti laenu andmises, mida H.V OÜ aja jooksul tagasi maksab. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on suulise ning tähtajatu laenulepinguga. Ning nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja on laenulepingud üles öelnud. Teinud seda suuliselt telefoni teel korduvalt ja ka telefonikõnede jätkuks sõnumi teel ning saatnud peale ülesütlemist veel ka kirjalikud nõudekirjad kostjatele, esimese novembris 2022 ja teise detsembris. Hageja on 25.10.2022 nii suuliselt kui sõnumi teel teatanud, et „mina sooviks oma võlad tagasi saada“ ning „kui müük tehtud, siis tuleks mulle ka ära maksta mis maksta on.“ Kostja II aga vastanud „Kõik, mis vähegi saab peale nö „võõraid“ mõistagi!!“. Sellist võlausaldajate järjekorra kokkulepet pole hageja ja kostjad kunagi sõlminud.
18.Hageja jääb väite juurde, et kostjatega sõlmitud suuliste laenulepingute puhul lähtuti intressi puhul seaduses kehtestatud viivise määrast, milleks oli 8% aastas. Pooled leppisid seadusest tulenevas intressis kokku.
19.Poolte vahel puuduvad igasugused kokkulepped, mis oleks käsitletavad välise või sisemise seltsinguna ja mingit seltsinguvara pole kunagi tekkinud. Osanike vaheliseks lepingute esemeks on eelkõige poolte ühine tegutsemine äriühingu juhtimisel. See, mida kostjad saadud laenurahaga tegid, ei ole käesoleva hagimenetluse objektiks.
20.Hageja esitas kohtule väljavõtted hageja ja kostjavahelisest sõnumisevahetusest (dtl 373374; 367-374).
KOSTJA LÕPLIK SEISUKOHT
21.Hageja soovib oma 11.04.2025 seisukohas lisaks eelnevalt menetluse käigus avaldatule märkida, et hageja ei täitnud kohtumääruse p-s 35 sisalduvat nõuet ega esitanud kohtu määratud tähtajaks tõendeid intressikokkuleppe sõlmimise tõendamiseks (dtl 466-470). Nimetatud kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole hageja esitanud tõendeid ka varem. Kuna kõnesoleval juhul ei ole hageja hagis ega hiljem esitatud avaldustes väitnud, et ta tegutses laene andes majandus- või kutsetegevuses, samuti ei ole ta tõendanud kostjaga väidetavalt sõlmitud intressi maksmise kokkuleppe olemasolu, tuleb jätta täies ulatuses ehk summas 1804,51 eurot rahuldamata hageja intressinõue kostja vastu, arvestades nõude rahuldamata jätmisega menetluskulude jaotamisel poolte vahel.
22.Kostja nõustub maakohtu 21.03.2025 määruse p-s 44 sisalduva selgitusega, millest nähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks alles 24.01.2023. Seega ei saa Hageja nõuda kostjalt viivist põhivõlalt juba alates 01.01.2023, nagu on kirjas hagiavalduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb viivisenõue rahuldada üksnes osaliselt ning arvestada nõude osalise rahuldamata jätmisega menetluskulude jaotamisel poolte vahel (TsMS § 163 lg 1).
MENETLUSE KÄIK
23.Kohus võttis hagi Harju Maakohus võttis hagi 05.04.2023 kohtumäärusega menetlusse ning kohustas kostjat sellele vastama (dtl 91-93).
24.Kohus jättis hagi läbi vaatamata kostja II suhtes 27.08.2024 määrusega (dtl 449-450).
25.Kohus määras tsiviilasjas 21.03.2025 kirjaliku menetluse ning täitis selgitamiskohustust (dtl 452-460). 5
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja hagi tuleb põhinõude osas täielikult rahuldada, intressi nõude osas jätta rahuldamata ja viivise nõude osas rahuldada osaliselt.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
29.Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on tasunud kostja I arveldusarvele raha perioodil 02.11.2020-18.05.2021 kokku summas 10 000 eurot ning kostja II arveldusarvele perioodil 20.10.2020-26.04.2022 summas 8500 eurot. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et hageja esitas kostjatele 20.11.2022 esimese nõudekirja ning 21.12.2022 järgmise nõudekirja raha tagastamiseks (dtl 12-30).
30.Kohus selgitas pooltele 21.03.2025 määrusega kohalduvat õigust ning selgitas nii seltsingulepingu kui tähtajatu laenulepingu olemust (dtl 452-460). Kohtul tuli esmalt tuvastada poolte tahe. Kohtule nähtuvalt on hageja kandnud H.V OÜ arveldusarvele raha kokku summas 11 000 eurot märkega „omaniku laen“ (dtl 12-16). Samuti nähtub esitatud tõenditest, et pooled on kokku leppinud OÜ H.V asutamises, selle registreerimiseks riigilõivu tasumises ja osakapitali sissemakse tegemises (dtl 291-314). Hageja esitatud sõnumiväljavõttes kirjutavad pooled laenust ja laenuna kirjapanekust (dtl 374). Nimetatud tõenditest nähtub poolte tahe asutada osaühing toitlustusettevõtte näol. Samuti nähtub, et rahalised vahendid on laenanud selleks üks registreeritud osanikest. Seega on kohus seisukohal, et pooltevahelise kokkuleppe puhul on tegemist osaühingu asutamisega ning asutamiskokkuleppe sõlmimisega ning ühe osaniku laenuga ettevõttele selle alustamiskulude katmiseks. Kuivõrd on hageja olnud H.V OÜ asutamisel selle 50% osanik, et ole tegemist vaikiva seltsinglasega vaid tavapärase äriühingu asutamisega.
31.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
32.VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kui hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et ta on vaidlusaluse laenulepingu üles öelnud ja avaldanud selget tahet leping lõpetada, on kohtu ülesanne tuvastada, millal vaidlusalune leping üles öeldi. Riigikohus on selgitanud 17.05.2017 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-45-17, p-s 12, et suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut.
6
33.VÕS § 398 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole laenulepingu korraliseks ülesütlemiseks vajalik muude materiaalõiguslike eelduste täitmine peale selle, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea välja tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. Laenulepingu lõppemise aja saab mh arvutada, lähtudes hagiavalduse kostjale kättetoimetamise ajast. Selleks peab hagiavaldusest nähtuma tähtajatu laenulepingu ülesütlemise tahe.
34.Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et ta on vaidlusaluse laenulepingu üles öelnud ja avaldanud selget tahet leping lõpetada. Kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 652 lg 8) (RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159/98, p 19). Seega, kui ülesütlemine on materiaalõiguslikult lubatav ja ülesütlemise eeldused on täidetud, on kohtu ülesanne tuvastada, millal vaidlusalune leping üles öeldi. Vaidlusalust laenulepingut ei saa lugeda lõppenuks alates hagiavalduse esitamisest. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi kehtivaks kättesaamisega. Kuna tähtajatu laenulepingu saab VÕS § 398 lg 1 teise lause alusel üles öelda, teatades sellest laenusaajale ette vähemalt kaks kuud, saab tähtajatu laenulepingu lugeda hagis sisalduva ülesütlemisavaldusega lõppenuks kahe kuu pikkuse etteteatamistähtaja möödumisel hagi kostjale kättetoimetamisest.
35.Seega juhul, kui enne hagiavalduse esitamist ülesütlemist toimunud ei ole, muutub ülesütlemine kehtivaks hiljemalt kahe kuu möödumisel hagiavalduse kättesaamisest. Käesolevalt on hageja saatnud kostjale II 20.11.2022 nõudekirja kostjatele võlgnevuse tasumiseks (dtl 27-28). Kostja on edastanud kohtule väljavõtte hageja ja kostja vahelisest sõnumivahetusest, milles kinnitab 23.11.2022, et sai kirja kätte (dtl 289). Kostja kinnitab nõudekirja kättesaamist ka hagivastuses (p 2.2.5). Seega on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatud 23.11.2022 ning nõue muutunud sissenõutavaks alates 24.01.2023.
36.Hageja on tõendanud, et on laenanud kostjale I ja tasunud kostja I arvelduskontole summas 11 000 eurot (dtl 12-16). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 11 000 eurot nõudes.
37.Hageja on esitanud intressi nõude põhivõlalt 11 000 eurot summas 1804,51 eurot, s.t laenulepingu 02.11.2020 järgi 346,23 eurot; laenulepingu 19.11.2020 järgi 338,80 eurot; laenulepingu 01.12.2020 järgi 500,33 eurot; laenulepingu 18.12.2020 järgi 489,18 eurot ja laenulepingu 18.05.2021 järgi 129,97 eurot. Hageja väitel on intressi maksmises kokku lepitud. Kostjad eitavad vastavat kokkulepet. Kohus kohustas hagejat 21.03.2025 määrusega esitama kohtule intressi kokkuleppe kohta tõendid. Hageja kohtule tõendeid ei esitanud. Seega on kohus seisukohal, et hageja intressi nõude kohta kokkulepe puudub ning kohus jätab intressi nõude 1804,51 eurot rahuldamata.
38.Hageja palub kostjalt I välja mõista veel viivise VÕS 113 lg 2 järgi alates 01.01.2023 (sissenõutavaks muutumisest) kuni hagi esitamiseni 15.01.2023, summas 47,48 eurot ning edasiulatuva viivise alates 15.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
39.Kostja nõustub maakohtu 21.03.2025 määruse selgitusega, et hageja nõue sissenõutavaks alles 24.01.2023. Kostja on seisukohal, et seega ei saa hageja nõuda kostjalt viivist põhivõlalt juba alates 01.01.2023, nagu on kirjas hagiavalduses. Kohus jätab rahuldamata viivise nõude alates 01.01.2023 kuni hagi esitamiseni summas 47,48 eurot ning edasiulatuva viivise hagi esitamisest kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni, s.o 24.01.2023. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS 113 lg 1 lause 2 7
järgses määras sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, alates 25.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
40.Seega tuleb hageja hagi rahuldada põhinõude osas täielikult, intressi nõude osas jätta rahuldamata ja viivise nõude osas rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.20.01.2023 täpsustatud hagiavalduse (dtl 59-89) kohaselt palub hageja määrata kindlaks ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetlemisega seotud menetluskulud summas 1125 eurot, millele lisandub 225 eurot käibemaks ning 1750 eurot riigilõivu, ehk kokku 3100 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel on hageja õigusabikulude summaks kokku 900 eurot (lisandub käibemaks 180 eurot), mis koosneb: -
Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 1750 eurot (15.01.2023 summas 900, 20.01.2023 summas 850 eurot). Hilisemaid menetluskulusid hageja kohtule esitanud ei ole. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
44.Kohus jättis 27.08.2024 kohtumäärusega hageja H.V hagi kostja II D.Z (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda (dtl 448-450).
45.Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1750 eurot. Kuid arvestada tuleb asjaoluga, et kohus jättis kostja II suhtes menetluse lõpetamisel menetluskulud asjas kostja II vastu poolte endi kanda. Kostja I vastu esitatud nõude hagihind on 14 006,98 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel 01.01.2023 tasuda riigilõivu 910 eurot. Seega on põhjendatud menetluskulu riigilõiv 910 eurot.
46.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud. Kohus 8
ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 150 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Siiski tuleb arvestada, et menetluskulude nimekirja koostamisel on arvestatud ka kostja II vastu esitatud haginõudega. Kohtule nähtuvalt on mõlema kostja vastu suunatud nõuete töömaht olnud keskeltläbi samasugune, seega leiab kohus et hageja esindajakulud kostja I vastu on põhjendatud ja vajalikud 50% ulatuses, s.o 562,50 eurot, millele lisandub käibemaks 112,50 eurot, kokku 675 eurot.
47.Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud hagis kostja I vastu kokku 1585 eurot.
48.Kostja on esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja 11.04.2025 (dtl 467-470), mille kohaselt on kostja esindajal kulunud käesolevas menetluses õigusabile aega kokku 5 tundi ja 41 minutit, tunnihinnaga 140 ja 150 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostja õigusabikulud kokku 979,76 eurot. Hageja seisukoha kostja menetluskulude osas esitanud ei ole.
49.Taotluse kohaselt on hageja esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid: -
05.06.2023 kohtule hagi vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-23-705. Kliendi saadetud materjalide analüüsimine. 140,00 + km 20% 2 h 24 m 403,20 eurot;
-
06.06.2023 kohtule hagi vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-23-705. Lisade komplekteerimine. 140,00 + km 20% 1 h 37 m 271,56 eurot;
-
01.04.2025 nõupidamine kliendi seadusliku esindajaga seoses Harju Maakohtule avalduste esitamisega tsiviilasjas nr 2-23-705. 150,00 + km 22% 0 h 30 m 91,50 eurot;
-
11.04.2025 kohtule seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-23-705. 150,00 + km 22% 1 h 10 m 213,50 eurot.
50.Kohus leiab, et kogu kostja menetluskulud 979,76 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 130 ja 140 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks.
51.Kostja kinnitab, et kostja eest tasus kulu tema seaduslik esindaja, kes ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kulult käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulud vastu on kokku 979,76 eurot (koos käibemaksuga).
52.Kohus rahuldas hageja nõude 14 006,98 eurot 87% ehk 12 155 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
53.Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1378,95 eurot (87% 1585 eurost) ning hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kokku on 127,37 eurot (13% 979,76 eurost).
54.TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, 9
tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tuleb tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1251,58 eurot.
55.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.