Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

AS PlusPlus Capital esitas 14.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. T.`i vastu võlgnevuse 1197,97 euro nõudes. Kohus tegi 30.11.2018 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.12.2018.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.

Viru Maakohtu 28.12.2018 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid, esitades lepingulise esindaja volikirja koos haridust tõendava dokumendiga; märkides ära kostja tegeliku eluja/või asukoha andmed, ning vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks - 14 päeva, alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 14.01.2019 kohtule hagi A. T.`i vastu võlgnevuse 1167,39 euro ja lisanduva viivise nõudes. TsMS § 75 lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ja kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et tegemist on Expert Eesti OÜ poolt oma majandustegevuses sõlmitud osamaksetena müügilepingust tuleneva nõudega, mille kolmandaks pooleks ehk lepingu finantseerijaks on faktor Inbank AS. Osamaksetena müügilepingust tuleneva nõude on Inbank AS loovutanud hagejale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx xxxx, Kohtla-Järve. Rahvastikuregistrist nähtub, et perioodil 06.07.2017-28.09.2017 oli võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx, Kohtla-Järve. Alates 29.09.2017 kuni 01.01.2019 on elukoht KOV täpsusega Kohtla-Järve linn, alates 01.01.2019 Eesti. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass.

Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Korteriomandi xxx xx-xx, Kohtla-Järve omanikuks on Vladislav H. Maksu- ja Tolliameti ja TÖR-i väljavõtte kohaselt kostja ei tööta ja ei ole töötanud. Sõidukeid ja kinnisvara ei ole kostja nimel registreeritud. Politsei andmekogus puudub informatsioon A. T.`i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanikeregistrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/populationregister/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm. Lisaks märgib kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh. Läti Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja TsMS § 371 lg 1 p 2, § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.