2-14-18996/28 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi P K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 26 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 24 eurot ja viivise 141.60 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt summas 300 eurot alates 11.09.2014 kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on surnud 16.05.2015. Hageja teatas 10.06.2015 kohtule, et taotleb menetluse peatamist kuni kostja õigusjärglase väljaselgitamiseni. Menetlus peatus TsMS § 353 lg 1 alusel. Tallinna notar R K on 01.03.2017, 24.08.2017, 16.01.2018 ja 27.06.2018 e-kirjadega kohtule teatanud, et pärimistunnistust ei ole väljastatud ega pärimismenetlust lõpetatud, kuna pärimismenetluse käigus on selgunud, et pärandaja ja tema õe S K (sünd. XXX) sugulust tõendavad dokumendid puuduvad. Seetõttu on notar teinud vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi õigusabilepingule taotluse (saadetud 19.08.2016), millega palub abi sugulussideme tuvastamiseks. Vastust taotlusele ei ole tulnud. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. 11.01.2019 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada poole tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi P K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 26 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 24 eurot ja viivise 141.60 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt summas 300 eurot alates 11.09.2014 kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-14-18996 Kostja on surnud 16.05.2015. Hageja teatas 10.06.2015 kohtule, et taotleb menetluse peatamist kuni kostja õigusjärglase väljaselgitamiseni. Menetlus peatus TsMS § 353 lg 1 alusel. Tallinna notar R K on 01.03.2017, 24.08.2017, 16.01.2018 ja 27.06.2018 e-kirjadega kohtule teatanud, et pärimistunnistust ei ole väljastatud ega pärimismenetlust lõpetatud, kuna pärimismenetluse käigus on selgunud, et pärandaja ja tema õe S K (sünd. XXX) sugulust tõendavad dokumendid puuduvad. Seetõttu on notar teinud vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi õigusabilepingule taotluse (saadetud 19.08.2016), millega palub abi sugulussideme tuvastamiseks. Vastust taotlusele ei ole tulnud. Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. 11.01.2019 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kuivõrd hageja on 11.01.2019 kohtule teatanud, et ei ole menetluse jätkamisest enam huvitatud, siis tuleb antud tsiviilasjas menetlus uuendada. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Hagist loobumine 11.09.2019 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Placet Group OÜ hagis P K vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

2-14-18996 TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja on teatanud, et ta ei taotle menetluskulude hagejalt väljamõistmist, siis puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on I I OÜ tasunud hageja eest riigilõivu 45 eurot. Hagiavalduse esitamisel on I I OÜ tasunud hageja eest täiendavalt 11.09.2014 arvelduskontolt XXX riigilõivu 80 eurot selgitusega „täiendav riigilõiv, tsiviilasi nr 2-14-18996, hagiavaldus P K vastu.“ Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb TSMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 62.50 eurot ja kanda see vastavalt hageja soovile I I OÜ arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank.