Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Seesam Insurance AS esitas 19.04.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 18.06.2018 hagi A R vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 28.11.2015 kella 03:00 ajal xxxx, xxxx, xxxx tn xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus A R’i poolt juhitud sõiduk xxxx, reg märgiga xxxx, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxx, reg märgiga xxxx. Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2016 otsuse väärteoasjas nr 2590,15,004758 kohaselt juhtis kostja 28.11.2015 xxxx maakonnas, xxxx, xxxx tn xxxx maja juures mootorsõidukit põhjustades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse varalise kahju saaja ei olnud teada. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, mida tõendab poliis nr J1000427043 (kehtivusega 10.11.2015 - 15.12.2015), hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 36 lg 1 sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, liiklusõnnetuse eelse ja järgse väärtuse vahe summas 600 eurot. 26.06.2016 esitas hageja kostjale tagasinõude summa 600 euro tasumiseks ja 30.12.2017 korduva tagasinõude. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lõigetes 1-3 sätestatut. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Arvestades sõiduki vanust ja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, ei olnud sõiduki taastusremondi pakkumine summale 1 188,73 eurot majanduslikult otstarbekas. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud asja väärtus. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk tuleb taastada kahjujuhtumi eelne olukord. Kuna sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, taastusremont ei olnud majanduslikult otstarbekas, tuli hüvitada sõiduki ehk kahjustatud asja väärtus. Vastavalt auto24.ee väljavõttele on analoogse sõiduki turuväärtus 800 eurot ning avariilise sõiduki väärtus määrati summale 200 eurot. Seega kuulus hageja poolt hüvitamisele sõiduki xxxx, reg märgiga xxxx, turuväärtus 800 eurot, millest on maha arvatud avariilise sõiduki väärtus 200 eurot ehk hüvitati summa 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju kokku summas 600 eurot ja hagejal tekkis õigus kostjalt sisse nõuda 600 eurot. LKindlS § 52 I lause kohaselt on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju. Seega on hagejal õigus nõuda kostajalt tagasi kogu tema poolt kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju. LKindlS § 53 lg 1 punkti 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja vastutab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju eest ning tulenevalt LKindlS §-st 53 lg 1 p 2 on hagejal tekkinud hüvitatud kahju ulatuses ja põhjendatud käsitluse kulude osas tagasinõude õigus kostja vastu. Seega on kostjal hageja ees 600 eurose kahju hüvitamise kohustus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 26.10.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.10.2018, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.11.2018. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele ja lg 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud asja väärtus. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seadusele teise sõidukiga seotud kulud. VÕS § 492 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). LKindlS § 53 lg 1 punkti 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja ei ole hüvitanud 28.11.2015 toimunud kindlustusjuhtumiga/liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Seega rahuldab kohus hageja nõude hüvitatud kahju 600 euro väljamõistmiseks kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.