AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi A P vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);
Kadri
Ojamaa
(e-post
Kostja: A P (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista A Plt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 4 098,60 eurot.
3.Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude väljamõistmiseks 235,91 euro ulatuses.
Rahuldada A P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Välja mõista AB-lt „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) A P kasuks menetluskulud summas 37,68 eurot.
6.Jätta rahuldamata A P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 3 729,92 euro ulatuses.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista A Plt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud 4 060,92 eurot.
8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A Pl tasuda AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 060,92
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Jätta A P viivise väljamõistmise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 14.06.2016.a otsusega AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi A P vastu osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud riigilõiv, mille jättis kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.08.2017.a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus ulatuses hageja kanda. Riigikohus tühistas 31.01.2018.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.10.2018.a otsusega maakohtu 14.06.2016.a otsuse osaliselt ning jättis maa-, ringkonna-, ja Riigikohtu menetluskuludest 1% hageja kanda ja 99% kostja kanda. Kohtulahend jõustus 09.11.2018.a. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
2.Hageja lepinguline esindaja on 30.05.2016.a, 11.08.2017.a, 29.11.2017.a ja 12.09.2018.a esitanud kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 600 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 225 eurot ja õigusabikulus 3 509,51 eurot (käibemaksuta; töömaht 18h 20min tunnihinnaga 80 eurot, 0,5h tunnihinnaga 100 eurot, 12h 55min tunnihinnaga 170 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 4 334,51 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.Kostja lepinguline esindaja on 30.05.2016.a, 09.08.2017.a, 31.01.2018.a ja 07.09.2018.a esitanud kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud seisnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 600 eurot ja õigusabikulus 3 167,60 eurot (millest 130 eurot käibemaksuta – koondsumma hagivastuse koostamise eest ja 3 037,60 eurot käibemaksuga - töömaht 31,6h, tunnihind 96 eurot). Kostja menetluskulud on kokku 3 767,60 eurot. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kostjal puudub võimalus esinduskuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 09.11.2018.a. Hageja esitas 30.05.2016.a, 11.08.2017.a, 29.11.2017.a ja 12.09.2018.a avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja lepinguline esindaja on 30.05.2016.a, 09.08.2017.a, 31.01.2018.a ja 07.09.2018.a esitanud kohtule avaldused
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
8.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Hageja avaldustest ja kohtutoimikust nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 825 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 600 eurot ning apellatsioonkaebuselt 225 eurot, kokku 825 eurot. Vastava on kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
9.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja esindaja toiminguid. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine 2h; kostja 02.11.2015.a vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine kostja vastusele 1,5h; kostja 30.11.2015.a vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine kostja vastusele 2h; kostja 07.12.2015.a vastusega tutvumine ja sellele vastamine 14.12.2015.a 2h; kostja 29.12.2015.a vastusega tutvumine 1h; 30.03.2016.a kohtuistungiks ettevalmistus 1,5h; 30.03.2016.a kohtuistungil hageja esindamine 1h 20min; kohtuotsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse esitamine 5h; kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2h; kahjutoimiku analüüs 1h 20min; kassatsioonkaebuse koostamine, esitamine, suhtlemine kliendiga 5h 14min; kostja vastuse analüüs, vastuse koostamine kostja kassatsioonkaebuse vastusele 6h 21min; seisukohad Riigikohtu otsuse suhtes ja arvamus kostja 02.03.2018.a seisukohtade suhtes (05.03.2018.a menetlusdokument) 0,5h.
10.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
11.Hagejale on õigusbüroo poolt õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ning kassatsioonimenetluses arvestusliku tunnihinnaga 154,50 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel
keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Tõendite maht oli tavapärane. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane, arvestades sealjuures, et asi ei läbis sisuliselt kolm kohtuastet. Asjas toimus üks kohtuistung. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud kogu menetluse kestel õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Hagejale osutas peamiselt teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigus- ning advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta) ning hagejale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (käibemaksuta).
12.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 3 315 euro ulatuses (s.o 18h 50min x 80 eurot + 12h 55min x 140 eurot). Kokku loeb kohus hageja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4 140 eurot (riigilõiv 825 + lepingulise esindaja kulud 3 315 eurot). Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4 098,60 eurot (99% x 4 140). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 235,91 euro ulatuses (taotletud summa 4 334,51 eurot – rahuldatud summa 4 098,60 eurot). Kostja menetluskulud
13.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kostja menetluskulud seisnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 600 eurot ja õigusabikulus 3 167,60 eurot (millest 130 eurot käibemaksuta – koondsumma hagivastuse koostamise eest ja 3 037,60 eurot käibemaksuga - töömaht 31,6h, tunnihind 96 eurot). Kostja menetluskulud on kokku 3 767,60 eurot.
14.Esmalt analüüsib kohus kostja kohtukulusid. Kostja avaldustest ja kohtutoimikust nähtub, et kostja menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot. Vastava on kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega.
15.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja esindaja toiminguid. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagivastuse koostamine koondsummana 130 eurot; kohtumine kliendiga ning täiendava hagivastuse koostamine 3h; hageja seisukohtadega tutvumine ja analüüs 0,5h; 07.12.2015.a vastuse koostamine 1,5h; MNT vastusega tutvumine 0,25h; 29.12.2015.a vastuse koostamine 2,5h; istungil osalemine 1,4h; 22.06.2016.a vastuse koostamine 1,5h; kirjalike teeside koostamine 1,5h; apellatsioonkaebuse koostamine ja hageja apellatsioonile vastuse koostamine 6h; 09.08.2017.a vastuse koostamine 1h; kassatsioonkaebusele vastuse koostamine 5h;
16.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks täies mahus, mis moodustab rahaliselt 3 167,60 eurot. Kokku loeb kohus kostja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3 767,60 eurot (riigilõiv 600 eurot + lepingulise esindaja kulud 3 167,60 eurot). Kohus mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 37,68 eurot (1% x 3 767,60). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 3 729,92 euro ulatuses (taotletud summa 3 767,60 eurot – rahuldatud summa 37,68 eurot). Tasaarvestus
17.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4 060,92 eurot (4 098,60 eurot – 37,68 eurot).
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on pooled vastavad taotlused esitanud. Kuivõrd kohtulahendi alusel on menetluskulusid kohustatud tasuma kostja, siis tema viivisetaotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja viivisetaotluse ning märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 060,92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.