Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning ajutise halduri tasu väljamaksmise osas pärast määruse jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Viktoria Merkulova ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot), millest xxxxxxxxxxxx (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxxxeurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

2-18-18549

Sisulised asjaolud 07.12.2018 esitas füüsilisest isikust võlgnik Viktoria Merkulova kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja tema pankrot. 12.12.2018 määrusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotiavalduses on võlgnik avaldanud, et tal on käenduslepingust tulenev võlgnevus AS SEB Pank ees summas 39 261,62 eurot ja võlgnevuse täitmiseks algatatud täitemenetlusest tulenev kohtutäituri tasu võlgnevus summas 4259,14 eurot. Viktoria Merkulova on seisukohal, et ta ei ole võimeline tasuma oma kohustusi, tema töötasu on xxxxxxxxxxxx eurot neto, mis ei võimalda kohustuste tasumist ka pikema aja vältel. Viktoria Merkulova palub kuulutada välja enda pankrot, kuna tal pole piisavalt vara, et tekkinud võlgnevusi tasuda. 07.12.2018 esitas võlgnik kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. 19.12.2018 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 45 933,91 eurot, millele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavad viivised. Võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal töötasu keskmiselt xxxxxxxxxxxx eurot kuus (netotasu), millest TMS kohaselt on lubatud kinni pidada ~ xxxxxxxxxxxx €/kuus. Võlgnikul igasugune vara teadaolevalt puudub. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Viktoria Merkulova maksejõuetuse peamiseks põhjuseks kergekäeliselt elukaaslase laenu kaaslaenajaks hakkamine ning asjaolu, et võlgnevuste tekkimisel laenu tagatiste müügist saadud vahenditest ei piisanud kogu laenukohustuse tasumiseks. Maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2015. aasta märtsis, kui olid võõrandatud laenu tagatiseks olevad korterid ning SEB Pank AS kasuks mõisteti kohtuotsusega välja kokku 35 594,42 eurot ja laenu põhiosalt juurdearvestatavad viivised. Viktoria Merkulova maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise aluseid. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on aruandes seisukohal, et Viktoria Merkulova suhtes tuleks pankrot välja kuulutada. 20.12.2018 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega. Ajutine haldur toetas võlgniku avaldust. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Viktoria Merkulova pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 45 933,91 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1

2-18-18549 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kergekäeliselt elukaaslase laenu kaaslaenajaks hakkamine ning asjaolu, et võlgnevuste tekkimisel laenu tagatiste müügist saadud vahenditest ei piisanud kogu laenukohustuse tasumiseks. Maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2015. aasta märtsis, kui olid võõrandatud laenu tagatiseks olevad korterid ning SEB Pank AS kasuks mõisteti kohtuotsusega välja kokku 35 594,42 eurot ja laenu põhiosalt juurdearvestatavad viivised. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxx tundi, mille eest xxxxxxxxxxxx tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 20.12.2018 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul

2-18-18549 tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxxxeurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.