lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-12111/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-12111/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mikrovai OÜ10284978(Hageja)Mectus Ehitus OÜ12050753(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12111

Hagi ese

Osaühingu Mikrovai hagi Mectus Ehitus OÜ vastu 10 853 euro 96 sendi saamiseks

Tsiviilasja hind

10 853 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Mikrovai (registrikood 10284978, asukoht Härgmäe 5, 76902 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Ulvi Jürgenson (e-post [email protected]) Kostja Mectus Ehitus OÜ (registrikood 12050753, asukoht Jõerahu 1-1, Vorbuse küla, 61412, Tartu linn), seaduslik esindaja Martin Saarse

Viimane kohtuistung

11. detsember 2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Osaühingu Mikrovai hagi Mectus Ehitus OÜ vastu 10 853 euro 96 sendi saamiseks.
2.Mõista Mectus Ehitus OÜ-lt Osaühingu Mikrovai kasuks välja 10 853 eurot 96 senti (sh põhivõlg 5860 eurot, viivis 4953 eurot 96 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).
3.Jätta menetluskulud Mectus Ehitus OÜ kanda. Mõista Mectus Ehitus OÜ-lt Osaühingu Mikrovai kasuks välja menetluskulu 742 eurot 44 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Osühing Mikrovai (hageja) esitas Harju Maakohtule Mectus Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 10 853 eurot 96 senti (sh põhivõlg 5860 eurot, viivis 4953 eurot 96 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot). Hagi kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt tegi hageja 23. novembrist 2017 kuni 1. detsembrini 2017 objektil Luunja vald, Lohkva küla, Pillikoori tee 5/1 vaiatöid. Tööde kohta koostati 11. detsembril 2017 akt. Kostja jättis küll akti allkirjastamata, kuid ei ole vaidlustanud tehtud töid. Hageja esitas kostjale arve 19. detsembril 2017. Lepingu p 13 kohaselt tuli arve tasuda 14 päeva jooksul. Arve tasumata jätmisel oli kostjal lepingu p 15 kohaselt kohustus tasuda leppetrahvi 0,3% tellimuse maksumusest päevas. Kostja on jätnud tehtud tööde eest osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 5860 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi maksmist ajavahemiku eest kuni 20. maini 2018 summas 4953,96 eurot. Samuti nõuab hageja võla sissenõudmiskulusid 40 eurot.
2.Harju Maakohus edastas hagi kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.
3.Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et on nõus põhivõla nõudega 5860 eurot. Hageja leppetrahvi nõue ei ole mõistlik, kuna kostja on tasunud tööde eest ettemaksu, kuid hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitades sellega arvestanud. Mõistlik ei ole tasuda viivist ettemakstud summa pealt.

KOHTU SEISUKOHT

4.Hageja on esitanud töövõtulepingujärgse tasunõude. Töövõtulepingu sõlmimist tõendab kohtule esitatud poolte allkirjastatud tellimus/kokkulepe. Samuti ei ole kostja lepingu sõlmimisele vastu vaielnud. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli hageja tasu suuruseks kokku lepitud 30 600 eurot. Lepingu p 13 kohaselt tuli kostjal tasu maksta 50% ulatuses ettemaksuna ning 50% ulatuses 14 päeva jooksul tööde üleandmisest/vastuvõtmisest. Kohtule on esitatud hageja poolt 11. detsembril 2017 allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, mis on kostjale e-kirjaga ka 11. detsembril 2017 edastatud, kuid kostja ei ole seda allkirjastanud. Samas on võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 kohaselt tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtule esitatud aktis on kostjale antud viiepäevane tähtaeg tööde vastuvõtmiseks. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et hageja tehtud tööd on valmis ning kostja on sisuliselt hageja tasunõuet tunnistanud, leiab kohus, et töö saab lugeda vastuvõetuks kostjale antud viiepäevase tähtaja möödudes 17. detsembril 2017 ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks vastavalt sellest kuupäevast 14 päeva möödumisel. Kostja ei ole vastu

2/3

vaielnud asjaolule, et tal on hageja tasunõudest 5860 eurot tasumata. Ka poolte ekirjavahetuses on kostja võlga tunnistanud. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada.

5.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi lepingu p 15 p b alusel. Kohtu hinnangul on tegu sisuliselt viivise, mitte leppetrahvi nõudega. Nimelt tuleneb nimetatud lepingupunktist hageja õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest teatud protsenti põhinõudest. Seega vastab kokkulepe sisuliselt VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise definitsioonile. Hagis esitatud viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvutanud viivist lepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas kostja tegelikult võlgnetavalt summalt (ajavahemiku 2. jaanuarist 2018 kuni 12. veebruarini 2018 eest võlalt 18 360 eurot ning ajavahemiku 13. veebruarist 2018 kuni 20. maini 2018 eest võlalt 9360 eurot), mitte kogu lepingujärgselt tasult, nagu kostja ekslikult on leidnud. Arvestades asjaolu, et viivisemääras on pooled kokku leppinud, kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale tasu maksnud varem või suuremas ulatuses, kui nähtub hageja viivisearvestusest, ning hagis esitatud arvestus on tehtud lähtudes poolte kokkulepitud viivisemäärast ning tegelikult võlgnetud summast, on hagejal lepingu ja VÕS § 113 lg 1 järgi õigus kostjalt viivist nõuda. Kostja ei ole otseselt esitanud taotlust viivise/leppetrahvi vähendamiseks. Samas märgib kohus, et hageja nõutud ulatuses ei saa hageja viivisenõuet pidada ebamõistlikult suureks. Pooled on sõlminud lepingu enda majandustegevuse raames, nõutava viivise suurus on väiksem kui hageja põhinõue ning kostja on viivitanud hagejale töövõtulepingujärgse tasu maksmisega praeguseks ajaks juba peaaegu terve aasta. Seega tuleb ka hageja viivisenõue rahuldada.
6.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, on kostja viivituses hagejale rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu tuleb ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldada.
7.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja esindajakulu 142,44 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindajakulud, arvestades asja mahtu ning toimunud kohtuistungit, põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 742,44 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja