Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja L.L. kanda.
2.Välja mõista hagejalt L.L. ́lt kostja V.Š. ́i kasuks menetluskulud kokku summas 2050 € (kaks tuhat viiskümmend eurot), s.o kostja lepingulise esindaja kulu.
3.Menetluskuludelt tuleb hagejal L.L. ́l kostjale V.Š. ́ile tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
2-18-6921
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja L.L. on 03.05.2018 esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt V.Š. ́ilt välja mõista kahjuhüvitis summas 21 856,80 eurot, viivis summas 354,50 eurot ja viivis kahju hüvitamisega viivitamise eest alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt 2016.aastal alustas kostja endale kuuluvas korteris kapitaalse iseloomuga ehitusremontööde tegemisega. Kostja võttis endale kuuluvas korteris maha tubade vahelise seina, mis asetses hageja korteris oleva ahju, pliidi ja pliidimüüri all. Kostja paigaldas seina asemele posti ja lehtraua tüki. Kuivõrd kostja eemaldas terve seina, mis asetses hageja korteris oleva ahju, pliidi ja pliidimüüri all, siis seina eemaldamise tagajärjel vajus hageja korteri põrand sisse ning ahju, pliidi ja pliidimüüri sisse tekkisid suure praod. Remonttööde käigus ei järginud kostja elementaarseid ehituslikke nõudeid ning tekitas oma tegevusega/tegevusetusega hagejale kuuluvale korteriomandile kahju. Kostja on oma korteris teostatud remonttööde käigus eemaldanud terve vaheseina nii, et see on tekitanud hagejale kuuluvas korteris põranda sisse vajumist ning pragusid ahju, pliidi ja pliidimüüri sisse. Lähtudes Stormel OÜ poolt koostatud hinnapakkumisest nr 8 tuleb teha hageja korteris kostja süüliselt tekitatud kahju likvideerimiseks remonttöid maksumusega 21 856,80 eurot.
1.3.02.07.2018 ja 09.07.2018 on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi nähtub Päästeameti poolt 05.06.2016 tehtud ettekirjutus nr 7.2-4./11047-1, et hageja korteris tuli üksnes teostada korstnapitsi renoveerimine, mis omakorda tähendab, et ülejäänud ahi oli 2016 korras. Hageja on ettekirjutusega pandud kohustused täitnud. Kuivõrd korteris nr 6 asuvat ahju ning sellel lasuvaid puuduseid ei ole ettekirjutuses välja toodud, siis saab teha järelduse, et ettepaneku koostamise ajal ehk 11.06.2016 olid hageja korteris olevad ahjud korras. Stormel OÜ esindaja selgitus hinnapakkumises põranda kohta käiva osa kohta. Stormel OÜ esindaja on selgitanud, et on arvestatud kogu korteri põranda väljavahetusega. Samas aga selgitab, et ühes toast, ei ole vajumine nii suur, et peaks tema hinnangul alustalasid välja vahetama vaid sirge põrand saavutatakse kasutades tasandussegusid. Seega ühes toas pole vajumine nii suur, et peaks alustalasid välja vahetama, kuid parandustöid tuleb ikka teha, kasutades tasandussegusid. Hageja on oma 02.07.2018 esitatud dokumendi lisas 4 esitanud ehitusregistri väljavõtte, milles nähtub, et alates 2003 aastast ei ole Xxxxxxxxxxx majale ehituslubasid taotletud ega väljastatud. Seega on lisas 3 esitatud pildi põhjal võimalik teha järeldusi, et kostja on ehitustegevuse käigus ehitanud oma korteris avasid seintesse, kus projekti järgi avasid ei ole ning tehes seda ilma vastava ehitusloata, on kostja tegevus olnud õigusvastane, millega on ta põhjustanud hagejale kahju. Kostja on 04.07.2018 esitanud lisaks 4 dokumentaalset tõendit, millega ta soovib tõendada asjaolu, et hageja korteris põranda väidetav kahjustamine on tekkinud mitte kostja tegevusest, vaid maja
2-18-6921
katuse läbi toimunud vee läbijooksust, kui isegi kostja korteris (mis asub maja esimesel korrusel, nimelt hageja korteri all) sai kahjustada lagi. Hageja on seisukohal, et pindlagede kahjustumine kindlusjuhtumi korral, ei tõenda seda et kahjustada oleksid saanud laetalad. Juhul kui laetalad oleksid saanud kahjustada kindlustusjuhtumi käigus, tulnuks tagajärjed likvideerida kindlustusjuhtumi käigus.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja V.Š. esitas 22.05.2018 vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Hageja väited ei vasta tõele. Tegelikult kostja tegi endale kuuluvas korteris viimistlusremondi 2009. aastal, mille käigus tubade vaheline sein ei ole eemaldatud, nagu väidab hageja, vaid ainult parandatud. Vaheseina puitkarkass jäi samaks, eemaldatud oli vananenud kipsvooderdis. Vahesein oli soojustatud ja vooderdatud Gyprokiga ning pahteldatud ja tapeeditud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteris 2009.aastal teostatud viimistlusremondi käigus on kostja rikkunud mingeid nõudeid, millede rikkumise tagajärjel võiks olla hageja korterile tekitatud mingi kahju. Kostja elab Pärnu linnas Xxxxxxxxxxx-2 asuvas korteris alates 1973.aastast ja tema meeles ei ole hageja korteris alates sellest ajast tänaseni kordagi remont tehtud ja selle siseviimistlus on ammu kulunud. Kostja arvates hageja korter vajab remonti ka seetõttu, et see sai kannatada mitu aastat tagasi (kostja meeles 2006.aastal) hageja korteris tekkinud tulekahju pärast. Kahju tuleb üldjuhul hüvitada sellises ulatuses, et korteris taastub õnnetuse hetkele eelnenud olukord ja ühegi kahjunõudega korteriomanik alusetult rikastuda ei tohiks. Nagu nähtub kohtule hageja poolt esitatud fotodest, hageja korteri siseviimistlus ning ahi, pliit ja pliidimüür on ammu kulunud ja seda hageja korteris elavate üürnike tegevuse ning hageja tegevusetuse, s.o. korteriomaniku hoolsuskohustuse täitmata jätmise tagajärjel, mistõttu ei saa hageja avaldatud kulud olla mõistlikud. Kostja arvates, hagi esitamise ajaks hageja nõue on aegunud. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et viimistlusremont kostja korteris on tehtud mitte 2016, nagu väidab hageja, vaid 2009.aastal. Isegi siis, kui selle viimistlusremondi tagajärjel tekitati hageja korterile mingi kahju, hagi esitamise ajaks on hageja nõue aegunud ja kostja palub kohtul kohaldada aegumist.
2.2.02.07.2018 ja 09.07.2018 on kostja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi dokumentaalsete tõenditega soovib kostja tõendada asjaolu, et tubade vahelise seina remont on tehtud mitte 2016.aastal, nagu väidab hageja, vaid palju varem (kostja meeles veel 2010.astal), mistõttu hageja nõue on tänaseks ajaks aegunud. Kostja leiab, et 2017.aastal toimus majas katuse läbijooks, mille tagajärjel saaks kahjustada ka katuse all asuv hageja korter. Kostja vaidleb nii Stormel OÜ-u 06.02.2018 hinnapakkumise kui ka Stormel OÜ-u 06.02.2018 nn Ülevaatuse akti ning viimati esitatud Stormel OÜ-u 21.06.2018 kirja asja juurde võtmisele vastu. Kostja ei pea neid dokumente usaldusväärseks tõendiks, kuna neid koostas mitte asjatundlik isik, vaid remondi teostamises ja seega raha teenimises huvitatud isik. Seda tõendab muu hulgas ka see asjaolu, et esialgselt esitas remondimees hagejale hinnapakkumise põranda ja kütteseadmete remontimiseks täies ulatuses, pärast – peale tema kompetentsuses õigustatud kahtluste tekkimist – vähendatud ulatuses. Remondimehe arvamus põrandakonstruktsiooni vajumise põhjuse osas on täiesti oletuslik ja tehtud hageja sõnade järgi.
MENETLUSE KÄIK
3.04.05.2018 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 11.06.2018 toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 02.07.2018 ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 09.07.2018. 10.07.2018 lahendas kohus poolte esitatud taotlused ja määras kohtuistungi aja.
2-18-6921
21.08.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Tunnistajana kuulati üle A.K. ja A-M.Š.. 25.09.2018 teostas Pärnu Maakohus vaatluse asukohaga Pärnu Xxxxxxxxxxx korterites 2 ja 6. 26.11.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja V.Š. põhjustanud hagejale L.L.le õigusvastaselt kahju sellega, et ehitustööde käigus on kostja eemaldanud oma korteris (Xxxxxxxxxxx – 2) terve kandva vaheseina nii, et see on tekitanud hagejale kuuluvas korteris (Xxxxxxxxxxx - 6, Pärnu) põranda sissevajumise ning praod ahju, pliidi ja pliidimüüri sisse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RKTKo 3-2-1-30-07, p 10). Hageja L.L. on rajanud oma nõude väitele, et kostja on 2016. aastal paigaldanud kandva seina asemele lehtraua, mida toetas post, mistõttu ei täidetud elementaarseid ehitustööde nõudeid. Hageja leiab, et kostja V.Š. tekitas vaheseina eemaldamisega süüliselt hageja korteriomandile materiaalset kahju, millega kostja rikkus hageja omandit ja tekitas hagejale otsest varalist kahju, mis seisneb põranda sisse vajumise, ahju, pliidi ja pliidimüüri sisse tekkinud pragude kõrvaldamiseks vajalike remonditööde ja materjalide maksumuses. Kostja käitumine võib seega olla kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kahju õigusvastase tekitamisena. Kostja V.Š. ei ole hagiga nõustunud, leides, et kostja tegevus ei ole kahju põhjustanud, sest 1) kostja ei ole vaheseina eemaldanud ja 2) remont toimus 2009. a, mistõttu on nõue aegunud.
4.2.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo 3-2-1-173-12, p 18 ja 3-2-1-42-16, p 19). Hageja L.L. on kostja õigusvastase tegevuse tõendamiseks esitanud kohtule tõendina Stormel OÜ vastuse, kust nähtub, et Stormel OÜ esindaja J.V.ri poolt koostatud arvamus, et hageja korteris tekkinud pragude ja põranda vajumise põhjuseks on alumise korruse korteri ümberehituse käigus tekkinud kandva vaheseina eemaldamine, mida ei asendatud piisavalt tugeva talaga. Stormel OÜ esindaja hinnangul tuleks ahi ja pliit koos soojamüüriga uuesti teha, kuna praod on liiga suured ning lõõrid võivad olla kahjustatud. Esitatud Stormel OÜ arvamusest aga ei nähtu, millel järeldused rajanevad. Teiseks, arvamuse koostaja ei ole käinud kostja korteris, et ta saaks üldse teha järeldusi kandva seina eemaldamise kohta. Kohus jääb 11.06.2018 eelistungil avaldatud seisukoha juurde, et Stormel OÜ arvamus on oletuslik ja ei ole tõendina usaldusväärne. Kohtuistungil üle kuutatud tunnistaja A.K.i ütluste kohaselt on ta millalgi 2016. aastal käinud kostja korteris, kus oli näha, et kostja oli enda korteris 2015. a lõpus või 2016 alguses eemaldanud kandva vaheseina koos ahjuga, misjärel hakkas hageja korteris põrand ka kohe vajuma. Vahelage toetas tunnistaja A.K.i ütluste kohaselt raudleht, mis oli raskuse all lookas. Raudlati peal olid tunnistaja A.K.i ütluste järgi veel fibo plokid, selle all aga ei olnud mingisugustki toestust. Kohus leiab, et tunnistaja A.K.i ütluste tõesuses on põhjust kahelda. Eksperdi kirjalikust seisukohast
2-18-6921
nähtub, et hageja korteri põranda vajumise on põhjustanud kandekonstruktsioonide deformatsioonid. Ekspert on vaatluse käigus märkinud, et kandvat seina ei ole muudetud, juhul, kui kandev sein oleks ära võetud, oleks ülemine korrus ka kohe alla kukkunud. Ahju praod on eksperdi selgituste kohaselt tekkinud pööningu lae läbivajumise tõttu ahjule lisandunud lae koormusest. Pragunemise põhjuseks on seega laekonstruktsiooni vajumine. Hageja väide, et kostja poolt ahju lammutamine on põhjustanud hageja korteris ahju vajumise on samuti eksperdi kirjaliku arvamuse põhjal kummutatud. Ahi toetub vahelae vekseldusele, mistõttu ei ole kostja korteris ahju eemaldamine hageja korteris asuva ahju, soojamüüri ja pliidi pragunemise ja vajumise põhjuseks. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtuvad praod ahju ja seina vahel, soojamüüris ja vajunud on hageja korteri põrand, milles puudub vaidlus. Vaatluse käigus on ekspert T.S. juhtinud tähelepanu asjaolule, et välisfassaadilt on näha vahelae deformeerumine, hageja korteris on põrand silmnähtavalt vajunud, soojamüüril nähtav vahe sees ja ahi on vajunud allapoole. Vaatluse käigus on ekspert viidanud ka asjaolule, et hageja korteri pliit ei ole põrandaga samas suunas kaldu, s.t pliit on ehitatud juba kaldus põrandale, ehk pärast vajumist. Soojamüüri puhul on oluline see, et soojamüüri viimistlus järgib põranda ebatasasusi, seega on seinaviimistlus kuni põrandani ühesugune, mis jällegi tähendab soojamüüri on viimistletud ajal, mil see oli juba vajunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tegevus põhjustanud hageja korteris soojamüüri, pliid ega ka põranda vajumist, s.t kostja õigusvastast tegu ja põhjuslikku seost väidetava kahjuga ei ole tõendatud. Kostja on esitanud kohtule tõendina Päästeameti 05.06.2018 vastuses päringule (05.06.2018 nr 7.2-4.4/11047-1) millelt nähtud, et 2008. a oli hageja kütteseadmed halvas olukorras, sest paikvaatlusega on tuvastatud, et hageja korteris nr 6 on ahjul suured praod. Kohus nõustub kostja väitega, et 2008. aastaks oli hageja ahi amortiseerunud ja vajas remonti (I kd, tl 65). Hageja väitel oli pärast seda ahju parandatud, mida hageja hinnangul tõendab Päästeamet 2016. a ettekirjutus, millega kohustati korterelamul korstnapitsi renoveerima. Hageja on leidnud, et kuna 2016 ei tehtud ettekirjutust ahju ja soojamüüri parandamiseks, siis järelikult pidid need ka korras olema. Kohus ei nõustu hagejaga. Päästeameti kirjast 29.08.2016 nr 7.2.-6.4/2070-1 nähtub, et Päästeameti ettekirjutuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et korstnapühkija E.P. oli Lääne päästekeskusele teatanud, et korterelamu aadressiga Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn korstnapitsid on lagunenud ja vajavad remonti. Kohus leiab, et asjaolust, et 2016 ei ole hagejale tehtud ettekirjutust ahju parandamiseks ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Korstnapühkija on korterelamu probleemina toonud välja korstnate halva olukorra, millest on ka Päästeameti ettekirjutus tingitud, kuid sellest ei tulene ühegi ametiisiku järeldust, et korterite, sh hageja korteri ahi või soojamüür oleks kütmiskõlbulik. Seejuures tuleb võtta arvesse, et korstnapühkija E.P. on oma ettepaneku teinud korterelamu teiste korterite, s.o nr 3 ja nr 8 seisukorra kohta, mis ei puuduta ka käesolevat vaidlust. See-eest nähtub tunnistaja A.K.i ütlustest, et Päästeamet on 2016 ülevaatusel keelanud pliidi kasutamise, mis tehti pärast Päästeameti vaatlust korda, samuti tuvastati hageja korteris ahju vajumine.
4.3.Kostja esitas Swedbank P & C Insurance AS tõendid, millest nähtub, et kostja korteri laes oli 2017 juulikuus läbijooks, kostja leiab, et vahelae vajumine võis olla põhjustatud katuse vee läbijooksust hageja korterist kostja korterisse. Nimetatud kindlustusandja ülevaatusaktist ei nähtu, et oleks tuvastatud põrandakonstruktsioonide kahjustust, tuvastati ainult pinglaele tekkinud veekogum. Kuid eksperdi kirjaliku seisukoha ja vaatluse tulemusena on leidnud kinnitust, et hageja korter on sadevee läbijooksu tõttu väga halvas seisukorras, eksperdi kinnitusel on see ka vajumise põhjuseks. Seega kogumis tõendavad eelnimetatud asjaolud, et hageja korteri vajumist ei ole põhjustanud kostja tegevus, seetõttu ei ole tuvastatud kostja poolt kahju tekitamist ega põhjuslikku seost väidetava 2016 toimunud korteri remondi ja tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja on leidnud veel, et kuna perioodil 31.12.2003 kuni 02.07.2018 ei ole kostja saanud ehitusluba, et korterit renoveerida, siis on kõik ehitustööd, mis on olnud seotud kostja korteri seinte muutmisega ja avauste tegemisega õigusvastane. Nimetatud hageja väitel oleks kohtu hinnangul kaalu, kui oleks leidnud tõendamist kostja korteris kandvate seinte eemaldamine, sel juhul oleks
2-18-6921
ehitusloa puudumine tõendanud kostja süülist käitumist. Eksperdi selgituste kohaselt on kostja korteris muudetud üksnes mittekandvaid seinu, kandekonstruktsioone ei ole muudetud.
4.4.Kohus leiab, et isegi, kui leiaks tõendamist, et kostja korteris tehtud remondi tulemusena on vajunud hageja korteri põrand, siis oleks sellest tekkinud kahjunõue aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 150 lg 1 alusel on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja V.Š. esitanud aegumise vastuväite, mille kohaselt toimus kostja korteris 2009. aastal viimistlusremont, mille käigus ei eemaldatud tubade vaheseina, sest puitkarkass jäi samaks. Eemaldati üksnes vananenud kipsvooderdis. Vahesein on soojustatud ja vooderdatud Gyprokiga ning pahteldatud ja tapeeditud. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud fotosid suhtlusvõrgustikust vk.com, kust on näha tubade vahelise seina olukorda aastatel 2012. ja 2014. Hageja ei ole vaielnud eelistungil vastu, et 2009. a on kostja korteris remonti teinud, kuid leiab, et ka hiljem on kostja remondi teinud. Asjaolu, et kostja oleks 2016. aastal oma korteris remonti teinud ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja on esitanud tõendina 10.11.2010 koondtellimuse nr SPS-3692, millest nähtub, et kostja on tellinud aadressile Xxxxxxxxxxx-2 lükanduksed, mille eest on makstud 06.12.2010. Kostja esitas 16.11.2018 ka teise koondtellimuse nr SPS-3567 lükandukse ostmiseks koos paigaldusega kostja korterisse, mille eest on kostja tasunud 05.11.2010. a. Lükanduste olemasolus veendus kohus kostja korteri vaatluse tegemise käigus, mis olid olemas. Hageja väide, et tegemist ei ole samade ustega on kohtu hinnangul põhjendamatu, sest tegemist alumiiniumprofiiliga ustega, mis olid kohapeal olemas, värvi erinevus dokumentides ei ole kaalukaks argumendiks, sest uste värvust saab muuta. Ekspert on oma kirjalikus seisukohas jõudnud järeldusele, et kostja korteris on tööd toimunud enne 2010. aastat, kui korterisse paigaldati veesüsteem, mida kinnitavad viimistluseks kasutatud materjalid ja asjaolu, et korterisse paigaldatud veemõõtja oli toodetud 2010. a. Kohus leiab, et kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja tegi remondi enda korteris juba enne 2012. a, sest siseviimistluses on kasutatud samu materjale, mis nähtus vaatluselt, mida kinnitas ekspert T.S.. Järeldust toetab asjaolu, et lükanduksed on paigaldatud 2010. a, kui kostja oli viimistlustöödega jõudnud lõppstaadiumisse. Seega, kui ka lähtuda hageja hüpoteesist, et kostja korteris tehtud remont oli hageja korteri põranda vajumise põhjuseks, siis pidi väidetav kahju tekkima 2010, seega hiljemalt aastaks 2013. pidi hageja nõue olema aegunud. Hageja on eelistungil esitanud väite, mille järgi sai ta kahjust teada 2016. a, kui põrand hakkas vaheseina tõttu äravõtmise tõttu vajuma. Kohus leiab, et antud väide on põhjendamatu, sest tulenevalt eksperdi selgitustest pidi kandva seina eemaldamine põhjustama kohese vajumise, mistõttu ei ole võimalik, et kahju olemasolust sai hageja teada 6 aastat hiljem, kui tööd lõppesid. Hageja on mh leidnud, et kostja ei saanud 2009. aastal remonti teha, sest ta on korteri omanikuks alates 2012. aastast. Hageja on 11.06.2018 toimunud eelistungil võtnud omaks, et kostjal on olnud sissekirjutus alates 1991. aastast, kuigi omanikuks sai alates 2012. tunnistaja A-M.Š.i ütlustest nähtub, et remont tehti alates 2011. a kuni 2013. a. Tunnistaja ütluste järgi ei ole kandvat seina maha võetud, 2011. aastaks, kui tema sinna korterisse elama tuli, oli remont juba tehtud (sh ahju asemele kamina ehitamine).
4.5.Kohus märgib täiendavalt, et hageja L.L. ei ole kohtu nõudmisele tõendada varalise kahju olemasolu jätnud reageerimata, mistõttu ei ole ka kahju ulatus tõendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud
2-18-6921
kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagiavalduse esitatud OÜ Stormel hinnapakkumisest nähtub, et kostja poolt tekitatud kahju likvideerimiseks tuleb hagejal remonttööde eest tasuda kokku 21 856,80 eurot. Hinnapakkumise järgi tuleb lammutada pliit, ahi ja vajunud põrand ning uuesti ehitada põrand kokku 68 m2, ahju pliit koos soojamüüriga. OÜ Stromel on märkinud, et hinnapakkumises arvestatakse sellega, et põranda vajumine on niivõrd suur, et tuleb arvestada alustalade vahetamisega ja seal, kus kalle väiksem, piisab sirge põranda saamiseks tasandussegudest. Kohus on 11.06.2018 eelistungil hagejale selgitanud OÜ Stormel hinnapakkumisest ei piisa kahju tõendamiseks, sest sellest tõendist ei nähtu, et tööd on vajalikud. Hinnapakkumises lähtutakse eeldusest, et kogu korteri põrand vajab lahtivõtmist ja ülesehitamist. Maksumuse kujunemine on ebaselge, mida hageja ei ole ka kohtu määratud tähtajaks täpsustanud (vt ka otsuse p 4.2.). Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 17.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 23 964,63 eurot, s.o põhinõue 21 856,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 354,50 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 1753,33 eurot. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 30.11.2018 on kostja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on asjas kostja kandnud õigusabikulud 2050 eurot, lähtudes lepingulise esindaja tunnitasust 100 eurot/h (käibemaks ei lisandu) ning tema ajakulust 20,5h, järgmiselt: 1) hagimaterjalidega tutvumine ja kostja nõustamine (0,5h); vastuse hagiavaldusele (v.a. menetluskulude nimekiri) koostamine (2h), kokku 2,5h ; 2) hageja 01.06.2018 seisukohaga tutvumine ja selle analüüs (0,5h); kostjaga nõupidamine (0,5h); 11.06.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5h) ja kohtuistungil osalemine (1,5h) – kokku 3h; 3) 02.07.2018 taotluse koostamine ja kohtule esitamine (2h), hageja 02.07.2018 taotlusega ning täiendavate tõenditega tutvumine ja kostjaga nõupidamine (0,5), kostja 09.07.2018 vastuväidete kujundamine (1,5h) – kokku 4h; 4) 21.08.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5h) ja kohtuistungil osalemine (2h); 28.08.2018 küsimuste eksperdile koostamine (1h); 25.09.2018 menetlustoimingus osalemine (3h) – kokku 6,5h; 5) 25.09.2018 vaatluse protokolliga tutvumine ja kostjaga nõupidamine (1h); hageja 25.10.2018 kompromissettepanekuga tutvumine, kostjaga nõupidamine ning vastuse kompromissettepanekule
2-18-6921
koostamine (0,5h); 16.11.2018 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine (1h); 26.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine (0,5h); 26.11.2018 kohtuistungil osalemine (1,5h) – kokku 4,5h. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu olnud 20h ja 30min ulatuses põhjendatud. Asjas on olnud kokku kolm istungit, samuti on teostatud mahukas vaatlus, mis on vajanud ettevalmistamist, seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud igati põhjendatud ja vajalik. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt L.L.`lt kostja V.Š.`i kasuks välja menetluskulud kokku summas 2050 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.