OK Incure OÜ hagi Rauno Kaljurand vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
518,68 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, Harjumaa); esindajad Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Kostja: Rauno Kaljurand (isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post:
XXX).
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi Rauno Kaljuranna vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Rauno Kaljurannalt OK Incure OÜ kasuks võlgnevus summas 320,74 eurot, mis koosneb põhivõlast 259,34 eurot, intressist 0,08 eurot ja viivisest perioodi 01.2015. a kuni 12.09.2018. a eest summas 61,32 eurot.
Jätta menetluskulud 62 % ulatuses Rauno Kaljuranna kanda ja 38 % ulatuses OK Incure OÜ kanda.
4.Välja mõista Rauno Kaljurannalt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 77,50 eurot (riigilõiv).
5.Menetluskuludelt tuleb Rauno Kaljurannal tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 43-48, 76-78)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endine MCB Finance Estonia OÜ, Credit 24) ja Rauno Kaljurand (kostja) XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 300 eurot ning kohustus selle koos intressidega osamaksetena tagastama hiljemalt 30.09.2015. a. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 113,39 %.
2.Kostja jättis tegemata korrapäraseid laenu tagastamise makseid. Laenuandja loovutas laenulepingust XXX tekkinud nõude OK Incure OÜ-le (hageja) 08.02.2018. a. Nõude loovutamise seisuga koosnes võlgnevus põhivõlast 284,34 eurot, intressist 79,70 eurot, viivisest 162,64 eurot ja meeldetuletustasudest 37,00 eurot, kokku 563,68 eurot.
3.Kostja on inkassomenetluse raames teinud tagasimakse 13.12.2017. a summas 25 eurot, mille hageja arvestab põhivõlgnevusest maha.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 259,34 eurot, intressid 79,70 eurot ja viivised 179,64 eurot, kokku 518,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 70-71)
5.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid teatas, et on sattunud rahalistesse raskustesse, sest kaotas 8 kuud tagasi töö. Tema sissetulek on 200 eurot kuus ning ülalpidamisel alaealine laps. Kostja otsib tööd, kuid ei ole leidnud. Kostja palub laenu pikendada ilma intressideta ning anda võimalus maksta 10 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
8.Kohtule esitatud MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud laenulepingust nr XXX (tl 49-54, 58-59) ja SEB Pank AS-i konto väljavõttest (tl 55) nähtuvalt, on IPF Digital Estonia OÜ kostjale andnud laenu summas 300 eurot, mis on kostja pangakontole üle kantud XX.XX.XXXX . a. Lepingust nähtuvalt pidi kostja tagastama laenu 6 kuu jooksul maksegraafiku alusel, kokku summas 414,04 eurot (põhiosa 300 eurot, lepingutasu 6 eurot ja intress 108,04 eurot) hiljemalt 30.09.2015. a. Seega on eelnimetatud laenulepingu ja panga väljavõttega tõendatud, et kostja on hagejalt laenu saanud.
9.Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13).
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. XX.XX.XXXX . a laenulepingust nr XXX nähtuvalt on laenu kulukusemäär 221,04 % aastas, mis ületas 2015. a märtsis (26,57 %) Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui 8 korda (221,04 % / 26,57 %).
Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 järgi. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu 12. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14).
11.Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga märtsis 2015. a avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kaheksa korda, on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
12.Riigikohus on märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10).
13.Kuivõrd kostja sai hagejalt laenu 300 eurot, tuleb kostjal saadud laen hagejale tagastada. Nõude loovutamise seisuga s.o 08.02.2018. a oli kostja laenu võlgu 284,34 eurot, millest tasus 13.17.2017. a summas 25 eurot ning mille hageja arvestas põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale laenuna 259,34 eurot (284,34 – 25).
14.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
15.TsÜS § 86 lõike 4 kohaselt tuleb kostjal tasuda kogu laenu kasutamise eest intressi alates XX.XX.XXXX . a kuni ajani, mil laen tuli tagastada s.o 30.09.2015. a. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.07.2015. a 0,05 % ja enne 01.01.2016. a 0,05 %. Seega on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil XX.XX.XXXX . a – 30.09.2015. a (184 päeva) eest summas 0,08 eurot.
16.Hagejal on tühise laenulepingu alusel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama s.o alates 30.09.2015. a. Seega on perioodi 01.10.2015. a kuni 12.09.2018. a (1078 päeva) viivised kokku 61,32 eurot.
17.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 259,34 eurot, intress summas 0,08 eurot ja viivised 61,32 eurot, kokku 320,74 eurot.
18.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
19.Kostja on palunud võimaldada võlgnevus tasuda 10 euroste osamaksetena, millega hageja ei ole nõustunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud kohaldada TsMS § 445 lg 1 sätestatut ning võimaldada kostjal tasuda võlgnevus osamaksetena. Seega jätab kohus kostja taotletud viisil kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramata.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 62 % ulatuses kostja kanda ning 38 % ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 125 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
24.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 05.07.2018. a riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 12.09.2018. a riigilõivu 80 eurot, kokku 125 eurot, mis on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Kuna kohus jättis menetluskulud 62 % ulatuses kostja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 77,50 eurot (62 % 125 eurost).
25.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.