Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-18-6749

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 12. märts 2019 määrusega U.J pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 12. märts 2020. Võlgniku aruanded Kohus tuvastas, et võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, sh lõpparuannet. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldaja I vastuse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu1 summas 2264,00 eurot. Viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole usaldusisik pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude katteks ühtegi tasumist teinud ning nõue on täies ulatuses tasumata. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustused Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) suurenenud. Töötamise registri andmetel võlgnik ei tööta. Viimane töötamine lõppes 05.08.2018. Seega on alust arvata, et viimasel viiel aastal ei ole võlgnik tegelenud mõistikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsinud. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on viis aastat elanud ilma igasuguse sissetulekuta. Maksu-ja Tolliameti hinnangul ei ole U.J P kohustustest vabastamise menetluse perioodil täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ega püüdnud vähimalgi määral rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ning ei ole näidanud üles head tahet kasvõi osaliselt pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuet tasuda. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maksu-ja Tolliamet ei soovi saada suuliselt ära kuulatud kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja II-III seisukohta esitanud ei ole. Võlausaldaja IV teatas, et võlgnik ei ole teostanud makseid kohtutäituri kontole. Kohtutäitur ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil. 2(5)

2-18-6749 Võlausaldaja V palub vastuses kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale ei ole laekumisi kohustustest vabastamise menetluse ajal toimunud. Kohtuistung Võlgnik osales võlgniku vande andmiseks 02. aprill 2025 toimunud kohtuistungil videokonverentsi vahendusel kinnipidamisasutusest. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal ei olnud võimalust aruandeid esitada, kuna ta ei saanud tasuda võlgu. Sissetulekut ta teeninud ei ole. Saanud on vaesustoetust ja toetust Töötukassast. Ta viibis vahepeal vangistuses 1,5 aastat ja istungi ajaks on taas viibinud kaks kuud vangistuse. Võlgniku sõnul vabaduses olles oli ta Töötukassas arvel, otsis tööd. Vangistuses töötas umbes kahe kuu jooksul 2-3 tundi päevas. Võlausaldajad ärakuulamist ei soovinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohtadega ja materjalidega, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik PankrS §173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele I ja IV-V teinud ühtegi väljamakset. Nõude täitmine võlausaldajale II-III ei ole kohtule teada. 3(5)

2-18-6749 Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi aruannet. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohus peab oluliseks mainida, et kuigi võlgnik osales kohtuistungil, siis oli isikule kohtuistungist osalemine korraldatud ametiasutuste koostöö abil ning isiku isiklik panus kohtuistungile ilmumiseks ei ole küll olematu, kuid on väikese kaaluga. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud järjepidevalt aruandeid kohtule esitada ning nendes selgitada, kuidas ta on proovinud teenida sissetulekut ja võlgnevusi tasuda. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Seejuures on kohtu hinnangul oluline tähele panna, et isik on olnud hooletu nii vabaduses viibimise kui ka kinnipidamisasutuses viibimiste ajal. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuannet kohtule esitanud. Võlgnik on küll kohtuistungil selgitanud, et ta otsis vabaduses tööd ning nimetanud ka võimalikke ettevõtteid, kuhu ta kandideeris, kuid ei ole kohu kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud ühtegi enda sõnu tõendavat materjali. Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4 alusel. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 4(5)

2-18-6749 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.