2-18-2695/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi 2-18-2695 Andmed PankrS §146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2 ja 9) Vara välistamise PankrS § 123 alusel tagajärgedest tulenevad nõudeid ei ole. Tagasivõitmise tagajärgedest PankrS § 146 alusel tulenevaid nõudeid antud menetluses ei ole esitatud, taotletud ega makstud. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele PankrS § 147 alusel ei ole. Massikohustused (PankrS § 148) ja pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150). Tartu Maakohtu 6.04.2018.a. määruse alusel on välja makstud ajutise halduri tasu 1 197 eurot ja kulud 114 eurot. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud (koos käbemaksuga) on järgmised: sõidukulud (Tartu-Valga-Tartu, 2 x 89 km x 0,3 eurot; Tartu-Riidaja-Tartu, 2 x 68 km x 0,3 eurot) 94,20 eurot, bürooteenused 288 eurot, raamatupidamisteenus 240 eurot, pangateenused 3,68 eurot. Bürooteenused hõlmavad bürooruumide- ja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad PankrS § 146, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja PankrS § 150 lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka PankrS § 66 lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivara hulka laekunud 3 000 eurot. Vastavalt PankrS § 651 lõikele 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Seega on seadusejärgne pankrotihalduri tasu alammäär 600 eurot (20% 3000 eurost), millele lisandub käibemaks 120 eurot tulenevalt PankrS § 65 lg. 11, kokku 720 eurot. Haldur palub määrata tasu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146) on järgmised: ajutise halduri kulutused

Tsiviilasi 2-18-2695 kinnistu anti rendile tasuta. Alates 12.11.2013 on kinnisasja omanik Mäe & Vennad osaühing (registrikood 11268473). 05.01.2018 ütles üürileandja võlgnikuga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles alates 06.03.2018 võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. VÕS § 286 lõike 1 kohaselt võib üürnik nõuda mõistlikku hüvitist, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. VÕS § 286 lg-s 1 sätestatud üürniku nõude eeldused on järgmised: 1) üürnik on üürilepingu eseme suhtes teinud muudatusi või parendusi; 2) muudatused või parendused on tehtud üürileandja nõusolekul; 3) üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on üürniku tehtud muudatuste või parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud. Seega peab pankrotihaldur üürileandja vastu nõude maksmapanekul tõendama, millised parendused ja muudatused võlgnik tegi, samuti seda, et konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli võlgnikul üürileandja vastavas vormis nõusolek ning et üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on konkreetsete muudatuste või parenduste tõttu suurem. VÕS § 286 lg 1 kohase hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, kas asja väärtus on üürilepingu lõppedes muudatuste või parenduste tõttu suurenenud. Võlgnikul on üürnikuna õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust (vt RKTKo nr 3-2-1-21-08, p 13). Asja väärtuse suurendamist tuleb hinnata lepingu lõppemise seisuga. Olukorras, kus võlgniku tehtud muudatused või parendused asja väärtust ei suurenda või parenduste ja muudatuste väärtus on üürilepingu lõppemise hetkeks juba vähenenud nullini, ei saa võlgniku nõuet VÕS § 286 lg 1 alusel rahuldada. Samuti tuleb hüvitise nõudmise võimalikkuse ja selle suuruse hindamisel aluseks võtta see, kas ja kui palju on muudatused üürileandjale väärt. Asjaolu, et võlgnik on kinnistule teinud parendusi, ei tähenda automaatselt kinnistu väärtuse suurenemist. Samuti ei saa kinnistu väärtuse suurenemist VÕS § 286 lg 1 mõttes eeldada, vaid see tuleb kindlaks teha. Selleks, et selgitada, kas ja kui palju suurenes Tõrva linnas Kevade tn. 10 asuva kinnisasja väärtus pankrotivõlgniku tehtud tööde tõttu ning kas ja kui palju on muudatused üürileandjale väärt, tulnuks tellida kinnisasja väärtuste hindamine pädevalt kinnisvara hindajalt. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks võlgnikul rahalised vahendid puudusid. Seega oli võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad nõustuvad finantseerima vastavaid kulusid. Pankrotihaldur kutsus 15.05.2018, 14.06.2018 ja 13.08.20018 kokku osaühingu Kiilvand Arendus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekut järgmise päevakorraga: 1) pankrotihalduri ettekanne; 2) Tõrva linn, Kevade tn. 10 hoonele tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamise otsustamine; 3) Tõrva linn, Kevade tn. 10 asuva kinnisasja väärtuste selgitamiseks hindamise tellimine ja selle finantseerimine; 4) kohtusse hagi esitamine Tõrva linn, Kevade tn. 10 hoonele tehtud kulutuste hüvitamise nõudes ja kohtumenetluse rahastamine (riigilõiv, tagatis, õigusabi jmt). Koosolekutele ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. PankrS § 81 lg. 1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuna koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat, siis oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras ettenähtud küsimusi. AS Pindi Kinnisvara hindajate Ott Kraudi ja Ergo Mõttuse 19.12.2006.a. hinnangu kohaselt oli Kevade 10 Tõrva kinnisasja väärtus 2006.a. 990 000 krooni (63 272,53 6/9

Tsiviilasi 2-18-2695 eurot). Eelnimetatud hinnangust nähtub, et 1405 m2 maatükil asub 1920-1930 ehitatud 111,5 m2 suletud netopinnaga heas seisukorras kontorihoone, millest ca pool on renoveeritud ja teine osa lõppviimistluseta. Muinsuskaitseamet kehtestas hoone renoveerimiseks eritingimused. 2007 on kantud kinnistusraamatusse hüpoteek summas 1 324 000 krooni. Kinnisasja koormab hüpoteek summas 1 324 000 krooni (84 619 eurot), mis tagab Pille Anieri ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. 12.11.2013 seisuga olid Pille Anieri kohustused panga ees 82 348,89 eurot. 12.11.2013 on kinnisasi koormatud teise hüpoteegiga summas 20 000 eurot Sirje Lutheri kasuks. Internetiportaalist kv.ee ilmneb, et pärast 2013 on omanik soovinud kinnisasja müüa hinnaga 85 000 eurot. Ka võlgnik on kinnitanud haldurile, et omanik püüdis 1,5 aastat tulutult kinnisasja müüa hinnaga 85 000 eurot. Reaalse ostupakkumise tegi väidetavalt kohalik kinnisvaraarendaja hinnaga 67 000 eurot. Arvestades kinnisasja asukohta (kaugel tõmbekeskustest, elanikkonna vähene maksevõime, piiratud äri- ja tootmiskeskkond) ei ole pankrotihalduri hinnangul välistatud, et pankrotivõlgniku tehtud parenduste tõttu kinnisasja turuväärtus üldse ei suurenenud või suurenes väga vähe. Kuna kinnisvara hindamist ei ole läbi viidud, siis pole teada, kas üldse ja kui palju suurendasid võlgniku tehtud parendused kinnisasja turuväärtust ning kas on tegemist olulise väärtuse suurenemisega. Kuna võlgnik pidi lepingu alusel kasutama kinnisasja kuni 2024.aastani, siis vähemalt osaliselt olid parendused tehtud võlgniku huvides. Võlgniku poolt kinnisasja tasuta kasutamine tõstatab küsimuse, kas VÕS § 286 on üldse käesolevas vaidluses kohaldatav. Olukorras, kus kinnisasi on koormatud hüpoteekidega ning üürileandjal muud vara või olulist majandustegevust ei ole, peab arvestama ka sellega, et positiivne kohtuotsus ei pruugi olla reaalselt täidetav. Pankrotihalduri hinnangul olnuks tegemist äärmiselt keerulise õigusliku ning ehitusalase vaidlusega, mille pidamise kulud on märkimisväärsed ning tulemust keeruline prognoosida. Kohtuvaidlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi selle suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Samas ei saa haldur tagada, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtuvaidluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega oleksid võlausaldajad võtnud pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Pankrotihaldur ei saa üheselt väita, et hagi esitamine Tõrva linnas Kevade tn. 10 kinnisasja omaniku vastu ja kohtuvaidluse pidamine oleks olnud kohtus edukas. Vastavalt PankrS §-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384) ega raske juhtimisviga. Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlgniku suutmatus täita PRIA nõudeid ja osutada nõutud teenuseid, mis tõi kaasa toetuse tagastamise nõude PRIA poolt. Pankrotihaldur avaldas 25.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku teate ja kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 30.11.2018 algusega kl. 10:00. Osaühingu Kiilvand Arendus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) pankrotihalduri ettekanne pankrotimenetluse kohta; 2) jaotise alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemise otsustamine; 3) pankrotimenetluse 7/9

PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Pankrotihaldur on esitanud OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) lõppbilansi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Anne Tammer pärast OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. ÄS § 58 lg 1 p 5 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Sirje Kask (ik XXX, e-post [email protected]). PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 3 000 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul määrata halduritasuks 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot. Haldur palub mõista summa büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivara suurusest. Pankrotivara suurus on 3 000 eurot, millest 20% on 600 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud raha, pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust, tuleb pankrotihaldurile määrata tasu summas 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste 8/9