Tsiviilasi 2-18-2695
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2018.a Tartus
Tsiviilasi
Kiilvand Arendus väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-18-2695
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: Kiilvand Arendus OÜ (registrikood: 11374136, asukoht: Kevade 10, Tõrva linn; telefon: 5663 5563, e-post: [email protected]; juhatuse liige Sirje Luther) Ajutine pankrotihaldur: Anne Tammer (kontaktaadress: Advokaadibüroo Tammer&Tammer, Kalevi tn 9 pk.4 51010 Tartu; telefon: 7 333 591, 50 43 679; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28.03.2018.a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sandra Uuli
OÜ
avaldus
pankroti
Välja kuulutada Kiilvand Arendus OÜ (registrikood: 11374136, asukoht: Kevade 10, Tõrva linn; juhatuse liige Sirje Luther) pankrot 06. aprill 2018.a kell 14.00.
Tsiviilasi 2-18-2695
19.02.2018.a esitas Kiilvand Arendus OÜ kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 05.03.2018.a määrusega nimetas kohus Kiilvand Arendus OÜ ajutiseks halduriks Anne Tammeri. 28.03.2018.a. toimus kohtuistung, kus võlgnik jäi avalduse juurde ja ajutisel pankrotihalduril midagi lisada ei olnud lisaks esitatud aruandele.
Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul katab võlgniku vara vähemalt osaliselt pankrotimenetluse kulud I Võlgniku üldandmed Äriregistrisse on võlgniku kohta kantud järgmised kehtivad andmed: - Ärinimi: osaühing Kiilvand Arendus - Äriregistrikood: 11374136 - Aadress: Kevade tn 10, Tõrva linn, - Tõrva vald, Valga maakond 68605 - Osakapital: 2555,00 eurot - Juhatuse liige: Sirje Luther, isikukood XXX - E-post: [email protected] Osaühing Kiilvand Arendus kanti äriregistrisse 23.04.2007.a. Asutaja oli osaühing EuroConsult, registrikood 11226799 , osamaks 40 000,00 EEK. Põhitegevusala asutamisel registrikaardil: mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine 16.04.2007 kuni 16.10.2007. Perioodil 23.04.2007 – 31.12.2007 majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala Kinnisvara büroode tegevus. EMTAK kood: 68311 / EMTAK 2008 ja NACE kood: 68.31 Viimases esitatud majandusaasta aruandes 2017.a. kohta on näidatud põhitegevusalaks: Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. EMTAK kood: 68201 / EMTAK 2008 ja NACE kood: 68.20 Registrikaardile kantud osanikud: - Osanik (alates 29.08.2012) Jaan Luther, isikukood XXX; osamaks 1227,00 eurot - Osanik (alates 29.08.2012) Sirje Luther, isikukood XXX; osamaks 306,00 eurot - Osanik (alates 27.06.2012) Kadi Kolk, isikukood XXX; osamaks 1022,00 eurot - 27.06.2012 - 29.08.2012 oli osanik Sirje Luther, isikukood XXX; osamaks 1533,00 eurot - 27.06.2012 - 27.06.2012 oli osanik Sirje Luther, isikukood XXX; osamaks 24 000,00 EEK - 03.05.2011 - 27.06.2012 oli osanik Terje Teder, isikukood XXX; osamaks 24 000,00 EEK - 25.03.2010 - 27.06.2012 oli osanik Kadi Kolk, isikukood XXX; osamaks 16 000 EEK - 07.09.2009 - 03.05.2011 oli osanik Sirje Luther, isikukood XXX; osamaks 24 000,00 EEK - 07.09.2009 - 25.03.2010 oli osanik, Urmas Veski, isikukood XXX; osamaks 16 000,00 EEK - 26.09.2007 - 07.09.2009 oli osanik Urmas Veski, isikukood XXX; osamaks 40 000,00 EEK - 23.04.2007 - 26.09.2007 oli osanik Osaühing EuroConsult, registrikood 112267799; osamaks
Registrikaardile kantud juhatuse liikmed: - Alates 22.08.2017 on juhatuse liige Sirje Luther, isikukood XXX
Tsiviilasi 2-18-2695 -
31.07.2012 - 22.08.2017 juhatuse liige Jaan Luther, isikukood XXX 04.05.2011 - 31.07.2012 (volitatud kuni 03.05.2016) juhatuse liige Terje Teder, isikukood XXX 08.06.2010 - 04.05.2011 (volitatud kuni 07.05.2015) juhatuse liige Sirje Luther, isikukood XXX 08.10.2007 - 08.06.2010 (volitatud kuni 26.09.2012) juhatuse liige Margus Purde, isikukood XXX 23.04.2007 - 16.10.2007 (volitatud kuni 23.04.2012) juhatuse liige Hannes Rosin, isikukood XXX 23.04.2007 - 16.10.2007 (volitatud kuni 23.04.2012) oli juhatuse liige Paap Suurmaa, isikukood XXX
Maksu- ja Tolliameti teatel on osaühingu Kiilvand Arendus poolt volitatud isikuteks emaksuametis/e-tollis järgnevad isikud: - Jaan Luther, isikukood XXX, volituste ning õiguste administreerimine alates 26.07.2013 - Jaan Luther, isikukood XXX, raamatupidaja pakett alates 26.07.2013 - Lea Sulev, isikukood XXX, raamatupidaja pakett alates 14.06.2010 - Luther Sirje, isikukood XXX, raamatupidaja pakett alates 10.06.2010 II Võlgniku varad
Taive Peedosaar 24.10.2014 a. Haldusasi nr. XXX, täiteasi 119/2017/912 119/2017/911,MAKSUJA TOLLIAMET 3368.75 Taive Peedosaar 29.01.2014 a. Haldusasi nr. XXX, täiteasi 119/2017/911 119/2017/910,MAKSUJA
Taive Peedosaar 14.02.2014 a. Haldusasi nr. XXX, täiteasi 119/2017/910 Maksuvõlg 2781.69 Maksu- Ja Tolliamet Kohustused AS-i SEB Pank ees 09.03.2018 seisuga on järgmised: 1) teenustasu võlgnevused: - Kaardi hooldustasu 5,76 eurot; - Võlgnevus väljavõtete/teatiste 6,56 eurot; - Arvelduskonto kuutasu võlg 3,00 eurot; - Paketi TT võlgnevus 12,00 eurot. 2) teenuslepingud: - internetipank;
Tsiviilasi 2-18-2695 -
kiirteavitamine.
Tsiviilasi 2-18-2695 Maksu- ja Tolliameti poolt on osaühing Kiilvand Arendus suhtes tehtud 21.10.2014 korraldus nr XXX dokumentide esitamiseks, suulise ja kirjaliku teabe andmiseks seoses ettevõtlusega tegelemise kontrollimisega Eestis käibemaksu seaduse mõistes ajavahemikul 01.05.201430.10.2014. Kontrolli tulemusena esitas äriühing 29.10.2014 avalduse käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslase osaühing Kiilvand Arendus (registrikood 11374136) nõuete saldod seisuga 23.03.2018 järgmised: Maksunõude liik Käibemaks Kinnipeetud tulumaks Kogumispensionimakse Maamaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kokku
Maksuvõlg EUR 2774,12 25,10 4,72 19,50 77,81 7,08 2908,33
Maksukohustuslase ettemaksukonto saldo seisuga 23.03.2018 on 0,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 23.03.2018 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 2 634,45 eurot. 23.03.2018.a. seisuga oli Maksu- ja Tolliameti võimalik nõue kokku 5542,78 eurot.
Võlg (EUR) 148,07 5542,78 56424,98 62115,83
Tsiviilasi 2-18-2695 Osaühing Kiilvand Arendus kanti registrisse 23.04.2007 ja alustas tegevust 2007.a. Algselt (23.04.2007 - 31.12.2007) oli ettevõtte põhitegevuseks: Kinnisvarabüroode tegevus. Alates 2014.a. on näidatud põhitegevusalaks: Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. EMTAK kood: 68201 / EMTAK 2008 ja NACE kood: 68.20. Osaühing võttis rendile Pille Anierile kuuluva Tõrvas, Kevade tn. 10 asuva hoone ja alustas 2011 aasta 1. kvartalis projektiga, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida hoone aadressil Kevade tn.10, Tõrvas ja alustada selles tegevust tervise- ja iluteenuste valdkonnas. Projekti rahastamiseks esitati taotlus Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA). Osaühingule Kiilvand Arendus (taotluse viitenumber XXX) määrati Põllumajandusministri 12.03.2008.a. määruse nr. 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel toetus kehateraapia ja tervisesalongi rajamiseks ja sisustusseadmete ostmiseks summas 94 088,99 eurot (PRIA otsus nr. XXX XX.XX.XXXX). PRIA poolt on osaühingule välja makstud kokku 65 530,43 eurot. Viimane väljamakse tehti 13.06.2013. Hoone rekonstrueerimiseks tehti kulutusi üle 130 tuhande euro. Ehitustööd lõpetati 2013. aasta aprillis. Ilu- ja terviseteenuste pakkumisega oli osaühingul kavas alustada 2013 aasta teisest poolest. Võlgniku väitel 2014.aastal ei õnnestunud uue põhitegevusega alustada sobiva teenusepakkuja leidmata jäämise tõttu. Osaühingu 2013.a. majandusaasta müügitulu oli kokku 97 329 eurot, sellest ärinõustamisest 7520 eurot, kinnisvara üürile andmisest 12303 eurot, maastiku hoolduse ja korrashoiu teenuse osutamisest 28 631 eurot, ehitusteenuse osutamisest 48 675 eurot. Muud äritulud olid 63 899 eurot, ärikasum majandustegevusest 63598 eurot. Alates 06.01.2012 on Tõrva linnas, Kevade tn. 10 kinnisasja omanik Sirje Luther. XX.XX.XXXX sõlmiti rendileping, millega Sirje Luther andis Kiilvand Arendus OÜ-le kasutada Tõrva linnas, Kevade tn. 10 asuva hoonestatud kinnisasja kuni 04.01.2024.a. Rendilepingu punktis 1.4 on kokku lepitud, et kui renditud vara rendileandja loal parendatakse, on lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rendilepingu punktist 3.1 nähtub, et kinnistu anti rendile tasuta. Alates 12.11.2013 on kinnisasja omanik Mäe & Vennad osaühing (registrikood 11268473). 2014 – 2017 oli osaühing Kiilvand Arendus ainukeseks tegevuseks kinnisvara käitus – rendilevõetud kinnisasjal asuvas hoones ruumide allüürile andmine. 2014.a. majandusaasta müügitulu oli summas 721 eurot, 2015.a. 1485 eurot, 2016.a. 1963 eurot ja 2017.a. 2149 eurot. Võlgniku väitel ei õnnestunud uue põhitegevusega alustada sobiva teenusepakkuja leidmata jäämise tõttu. 2015.a. sügisest on ruume ja inventari kasutanud ilusalongina FIE Helbe Sillaots iluja terviseteenuste osutamiseks. Sisuliselt osaühingus muud majandustegevust ei toimunud. Ajutise halduri hinnangul kasutas võlgnik Tõrva linnas, Kevade tn. 10 asuvat kinnisasja üürilepingu alusel. Esialgsetest andmetest nähtub, et võlgnik võis kinnisasjal asuva hoone väärtust rekonstrueerimistööde tegemisega oluliselt tõsta. VÕS § 286 lõike 1 kohaselt võib üürnik nõuda mõistlikku hüvitist, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et muude kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. VÕS § 286 lg 1 kohase hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, kas asja väärtus on üürilepingu lõppedes muudatuste või parenduste tõttu suurenenud. Üürnikul on õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust. Asja väärtuse suurendamist tuleb hinnata lepingu lõppemise seisuga. Olukorras, kus üürniku tehtud muudatused või parendused asja väärtust ei suurenda või parenduste ja muudatuste väärtus on üürilepingu lõppemise hetkeks juba vähenenud nullini, ei saa üürniku nõuet VÕS § 286 lg 1 alusel rahuldada. Hüvitise nõudmise võimalikkuse ja selle suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks see, kas ja kui palju on muudatused üürileandjale väärt. Vastavalt VÕS §338 lg. 1 ja 2 asja parendamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kuus kuud alates üürilepingu lõppemisest.
Tsiviilasi 2-18-2695 Seega saab võlgnik nõuda hüvitist kuue kuu jooksul alates üürilepingu lõppemisest. Osaühingu praegusel juhatuse liikmel puuduvad andmed selle kohta, kas üürileping kinnisasja omanikuga kehtib või mitte. Asjaolude selgitamist ning täiendavat analüüsi vajab võlgniku võimalik nõue kinnisasja omaniku (üürileandja) vastu tulenevalt VÕS § 286 lõikest 1. Äriühingul olid esitamata majandusaasta aruanded alates 2013 aastast ning puudus ülevaade majandusliku seisu kohta ning info võimaluste kohta võlgnevuste likvideerimiseks. Äriregister oli avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded kustutamishoiatuse teate majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Sirje Luther ühe osanikuna asus juhatuse liikmeks alates 22.08.2017.a. eesmärgiga korrastada äriühingu raamatupidamine, esitada ära äriregistrile seni esitamata aastaaruanded ning analüüsida ettevõtte võimalusi võlgnevuse (Maksu- ja Tolliameti ees) likvideerimiseks. Kaaluti ka võlgnevuste ajatamise taotlemist Maksu-ja Tolliametilt. Kuna osaühing sai vahemikul 2011-2013 investeeringutoetuse PRIA-lt, siis 5-aastase järelevalveperioodi viimasel aastal viidi läbi järelkontroll. Kontrolli tulemusena tehti toetuse tagasinõudmise otsus 20.10.2017.a. summas 55 700,87 eurot, millise summa tagasimaksmiseks ettevõttel puuduvad finantsvahendid ning piisavas väärtuses realiseeritavad varad. Ettevõttel oli kohustus pakkuda ilu-ja terviseteenuseid 5 aasta jooksul alates toetuse saamisest ja luua vastav töökoht ning kuna nimetatud nõue oli täitmata, siis ei vastanud see PRIA reeglistikule, millele järgnes toetuse tagasinõudmise otsus. PRIA 20.10.2017.a. otsuse nr XXX (Toetuse tagasinõudmine (taotluse viitenr. XXX, osaühing Kiilvand Arendus)) kohaselt investeerimisobjekti kolmandate isikute kasutusse andmine ei ole lubatud tegevus, kuna investeerimisobjekt peab järelevalveperioodil kasutama isik, kes toetust taotles, kellele toetus määrati ja välja maksti. Juhul kui asuda seisukohale, et järelevalveperioodil on lubatud investeeringuobjekti kolmandate isikute kasutusse andmine, siis loob see olukorra, kus toetust taotleb isik, kes vastab määruse nõuetele, kuid investeeringut hakkab kasutama isik, kellel ei oleks olnud õigust toetust taotleda ja kellele ei oleks seda määratud. Selline tegevus oleks vastuolus meetme eesmärgiga. Seetõttu on ka määrusega pandud toetuse saajale kohustus kasutada ise investeeringuobjekti sihipäraselt s.o otstarbel, milleks ta toetust taotles. Otsuse põhjenduse kohaselt nõuti toetusraha tagasi osaliselt vastavalt investeeringuprojekti mittesihipärase kasutuse ajale järgmise arvestuse kohaselt: viimane väljamakse 13.06.2013, ärakuulamise vastus 25.09.2017, väljamakse kogusummas 65530,43 eurot, mittesihipärane kasutus 51 kuud järelevalveperioodist, järelevalveperioodi kestus 60 kuud – 51/60 x 65530,43 = 55700,87 eurot. Osaühing lõpetas 2017 aasta kahjumiga seoses saadud toetussumma tagastusnõude arvele võtmisega bilansis + amortisatsioonikuluga ning omakapital langes miinusesse. Kuna tegemist ei ole ajutise maksejõuetusega ning ettevõtte kohustused ületavad ettevõtte vara, siis peab ettevõte lõpetama tegevuse ja juhatusel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2017.a. kohta, kus müügituluks märgiti 2 149 eurot ja aruandeaasta kahjumiks 84 921 eurot. Omakapital on -54164 eurot. Osaühingu vastu esitatud nõuete ja kohustuste summa ületab ettevõtte varade väärtuse. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ettevõtte tegevuse lõpetamise tingis PRIA poolt saadud toetuse tagasinõue. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas toetuse tagastamise nõue PRIA poolt, millise kohustuse summa on sedavõrd suur, et selle täitmine ei ole reaalne, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Toetuse tagastamise nõude aluseks oli PRIA poolt 5-aastase järelevalve perioodi sisse jääv teenuse osutamise ja seega töökoha loomise kohustuse täitmata jätmine osaühingu poolt. 05.03.2018.a. seisuga oli osaühingul koheselt tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi kokku vähemalt 62 115,83 eurot, millises summas on nõuded pööratud ka täitmisele. Võlgniku varast,
Tsiviilasi 2-18-2695 mille väärtus ajutise pankrotihalduri hinnangul on ca 3000 eurot, ei jätku võlgniku kõikide kohustuste täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et osaühingu makseraskused ei ole ajutised, kuna ettevõte on oma tegevuse lõpetanud ja majandustegevust ei toimu ning puudub vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. Seega ei ole alust arvata, et ettevõtte majandustegevus lähiajal taastuks. Olemasolevate andmete põhjal puuduvad käesoleval ajal vahendid ja võimalused võlgniku tervendamiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnik ei soovi majandustegevust jätkata. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et osaühing Kiilvand Arendus on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste ja intresside võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ega suuda oma kohustusi täita. Seega puuduvad igasugused väljavaated senisel kujul tegevuse taastamiseks ja võlausaldajate nõuete rahulamiseks. Ülaltoodu alusel ajutine pankrotihaldur leiab, et osaühing Kiilvand Arendus on alaliselt maksejõuetu. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt on võlgnikul maksuvõlg tekkinud alates 2014.a. Arvestades käesoleva aruandes toodud asjaolusid, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et osaühing Kiilvand Arendus maksejõuetuse tekkimise aeg on 2017.a., kui PRIA asus saadud toetust tagasi nõudma. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik käesoleva arvamuse esitamise hetkel teha lõplikke järeldusi selle kohta, kas osaühingu Kiilvand Arendus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, kuriteo tunnusega tegu või muu asjaolu. V Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutise halduri hinnangul katab võlgniku vara vähemalt osaliselt pankrotimenetluse kulud.
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Anne Tammer vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Kiilvand Arendus OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).
Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu,
Tsiviilasi 2-18-2695 keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Anne Tammer on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd kokku 10,5 tundi summas 997,50 eurot, millele lisandub käibemaks 199,50€ ja kasutanud bürooteenuseid kokku summas 114,00 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 1197,00 eurot koos maksudega ja kulutuste suuruseks 114,00 eurot koos maksudega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri töötasu välja mõista pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.