Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu hagi Marek Aeru vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. augusti 2018 otsus (tagaseljaotsus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu (rk: 80109946), esindaja Andres Saretok Vastustaja (kostja): Marek Aer (ik: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. augusti 2018 otsus (tagaseljaotsus) osas, millega Marek Aerult jäeti välja mõistmata Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu õigusabikulud 140 euro ulatuses, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Marek Aerult Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu kasuks täiendavalt välja õigusabikulu 140 eurot.
Mõista välja Marek Aerult Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 2521 eurot 62 senti ja 18. juuni 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 217 eurot 74 senti.
3.Mõista välja Marek Aerult Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (2521 eurot 62 senti) alates 19. juuni 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Rahuldada menetluskulude taotlus osaliselt ja mõista välja Marek Aerult Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 260 eurot, kokku 535 eurot. Marek Aerul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (535 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata õigusabikulude nõue 529 euro 72 sendi ulatuses.
6.Marek Aerul tuleb kohtuotsusega väljamõistetud summad kanda AG Õigusbüroo OÜ arveldusarve kontole EE461010220072574017 (SEB Pank) ja märkides selgituseks tsiviilasi nr 2-18-103165.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Otepää vald, Keeni küla, Keeni tee 3 korteriühistu (hageja) esitas 07.02.2018 Marek Aeru (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 18.06.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 2724,13 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.06.2018 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2521,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 217,74 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 23. augustil 2018 hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 2521,62 eurot, 18. juuni 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 217,74 eurot ja viivise põhinõudelt (2521,62 eurot) alates 19. juunist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja menetluskulude taotluse rahuldas maakohus osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 120 eurot, kokku 395 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja õigusabikulu nõude 669,72 euro ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on tasunud haldus- ja hoolduskulusid väikeste osade kaupa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 16.07.2018 isiklikult. Kostja kohtule ei vastanud. Maakohus tegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot on põhjendatud kulu. Hageja nõuab õigusabikulu summas 789,72 eurot väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulu koosneb esindaja 07.02.2018 koostatud kostja nõude analüüsist, nõude perspektiivikuse hindamisest ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja kohtule edastamisest (369,72 eurot koos käibemaksuga) ning kostjale enne hagiavalduse koostamist tehtud taustauuringust, nõude analüüsist ja hagi perspektiivikuse hindamisest ning hagiavalduse koostamisest ja kohtule saatmisest koos lisadega (420 eurot koos käibemaksuga). Maksekäsu kiirmenetluses on võimalik määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Kohus märkis, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmine on tehtud sedavõrd lihtsaks, et see ei vaja kõrgelt kvalifitseeritud juriidiliste teadmistega isiku abi. Hageja õigusabikulu hagimenetluses summas 420 eurot ei ole samuti põhjendatud, arvestades, et hagiavaldus koosneb 3⁄4 lk päisest, nõuetest 1⁄4 lk-l, menetluse käigust, kus on märgitud ka asjaolud, kokku 1⁄2 lk ning arvete numbritest ja nende alusel tasumata summadest 1⁄2 lk, seadusest kopeeritud sätetest ilma, et need oleksid seotud asjaolude või nõuetega, menetluslikest põhjendustest ning lisade nimekirjast peaaegu 4 lehel. Arusaadav ei ole, mis tegevused on järgmiste toimingute taga: kostjale enne hagiavalduse koostamist tehtud taustauuring, nõude analüüs ja hagi perspektiivikuse hindamine. Kohus leidis, et arvestades eeltoodut ja nõude olemust (tegemist ei ole keerulise kohtuasjaga) ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. augusti 2018 tagaseljaotsuse muutmist õigusabikulu väljamõistmise osas, mõistes kostjalt välja kogu hageja taotletud lepingulise esindaja kulu, kokku summas 789,72 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Riigikohus andnud suunise, et lepingulise esindaja tunnitasuks on põhjendatud arvestada 150–170 eurot koos käibemaksuga. Maakohus on asunud ebareaalsele seisukohale, et õigusabikulu summas 789,72 koos käibemaksuga (ehk ligi 5,5 tundi tööd) ei ole põhjendatud ja põhjendatud on vaid 120 euro ulatuses. Esitatud menetlusdokumente ei olnud nende mahtu arvestades võimalik sellise ajaga koostada. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostjale esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmisele eelnes asjaolude
läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud; 2) on ebaõige kohtu seisukoht, et maksekäsu kiirmenetluse nõude korras on avaldajal võimalus küsida menetluskulude katteks 20 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu 23.08.2018 tagaseljaotsus tühistada osas, millega kostjalt jäeti välja mõistmata hageja õigusabikulud 140 euro ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja õigusabikulu (lepingulise esindaja kulu) 140 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 535 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 260 eurot. Hageja õigusabikulud jäävad kostjalt välja mõistmata 529,72 euro ulatuses.
5.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu tagaseljaotsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulu nõude rahuldamata. Hageja taotleb õigusabikulu väljamõistmise osas uue otsuse tegemist, mõistes kostjalt välja kogu hageja taotletud lepingulise esindaja kulu, kokku summas 789,72 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire ja mõistnud kostjalt hageja õigusabikulu (lepingulise esindaja kulu) välja põhjendamatult väikeses summas. Tegemist on tsiviilasjaga, mis anti maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS §-s 4842; § 172 lg-s 9 ja § 175 lg-s 1 sätestatust. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja – jurist Andres Saretok. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 789,72 eurot (sisaldab käibemaksu), sh 369,72 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses ja 420 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja kulu hagimenetluses.
Lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga 120 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS §-st 4842 tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui 20 eurot. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu selgitustega 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 (p-d 12.1–12.3). Hageja seisukoht, et praeguses asjas on õigus küsida rohkem kui 20 eurot, kuna tegemist pole lepinguvälise suhtega, ei vasta seaduses sätestatule. Seega maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Hagimenetluses tehtud lepingulise esindaja toiminguteks on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kostja taustauuring enne hagiavalduse koostamist, nõude analüüs, hagi perspektiivikuse hindamine ning hagiavalduse koostamine ja koos lisadega kohtule edastamine. 120-eurost tunnitasu arvestades on hageja lepingulise esindaja ajakulu eelnimetatud toimingutele olnud 3,5 tundi. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tegemist on lihtsa ja väikese mahuga tsiviilasjaga (korteriühistu kommunaalteenuste võlgnevuse nõue), kus sisulist vaidlust ei toimunud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt hagiavalduse sisule antud hinnanguga (hagiavalduses on toodud välja faktilised asjaolud ja hageja nõue, õiguslikud põhjendused piirduvad seadusesätete loeteluga). Samas on põhjendatud hageja seisukoht, et maakohtu määratud 120-eurone õigusabikulu katab ca ühe tunni töö ning ühe tunni jooksul ilmselt ei olnud võimalik koostada hagiavaldust, sh selgitada välja hagi esitamiseks vajalikke asjaolusid, komplekteerida avaldust vajalike lisadega ja edastada kogu materjali kohtule. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja olemust, keerukust ja mahtu ning esitatud hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks, lisadega komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi. Tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktika kohaselt mõistlik ning seega moodustab hagejale hüvitatav lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Ajakulu kostjale enne hagiavalduse koostamist tehtud taustauuringule (siinjuures jääb arusaamatuks, milles tasutauuring seisnes) hüvitamisele ei kuulu. Hageja esindaja poolt eraldi toimingutena välja toodud nõude analüüs ja hagi perspektiivikuse hindamine on osa hagiavalduse koostamisest ja kaetud selleks arvestatud 2 töötunniga. Koos maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks väljamõistetava 20 euroga tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu (lepingulise esindaja kulu) summas 260 eurot.
7.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.