Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja 1 vormistasid 26. veebruaril 2018. a. digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega (edaspidi leping) hageja ja kostja 1 vahel 18. novembril 2013. a. sõlmitud poolhaagiste rendilepingu nr 3172 alusel väljastatud arvetest nr 18188, 18314, 18397, 18141, 18448, 18524, 20004, 20033, 20124 ja 201793 tuleneva kostja 1 võla hagejale summas 9330,14 €, laenuks. Kostja 1 kohustusega tasuda laenuks vormistatud võlg hagejale ühines lepingu allkirjastamisega vastavalt lepingu punktis 5) sätestatule kostja 2, kes kohustus vastavalt lepingu punktile 6) vastutama võla tasumise eest nagu kostja 1.

Taganemisavalduses esitas hageja kostjatele leppetrahvi tasumise nõude. Vastavalt lepingu punktis 4) sätestatule on hagejal lepingu punktis 3) sätestatud graafikujärgse osamakse mittetasumisel õigus nõuda iga viivitatud osamakse eest ühekordset leppetrahvi summas € 100. Leppetrahv kuulub vastavalt lepingule tasumisele viie tööpäeva jooksul peale vastavasisulise nõude esitamist hageja poolt. Hageja esitas leppetrahvi tasumise nõudega neli arvet kostjale 1 järgmiselt: (1) 28. veebruariks 2018. a. tasumata osamakse € 666 eest leppetrahvinõue summas € 100 15. märtsi 2018. a. arvega nr 20312, leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks viie tööpäeva möödumisel 23. märtsil 2018. a.; (2) 15. märtsiks 2018. a. tasumata osamakse € 400 eest leppetrahvinõue summas € 100 19. märtsi 2018. a. arvega nr 20314, leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks 27. märtsil 2018. a.; (3) 31. märtsiks 2018. a. tasumata osamakse € 400 eest leppetrahvinõue summas € 100 06. aprilli 2018. a. arvega nr 20435, leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks 14. aprillil 2018. a.; (4) 15. aprilliks 2018. a. tasumata osamakse € 400 eest leppetrahvinõue summas € 100 20. aprilli 2018. a. arvega nr 20484, leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks 28. aprillil 2018. a. Taganemisavalduse esitamise ajaks oli hagejal tekkinud õigus nõuda leppetrahvi lisaks 30. aprilliks 2018. a. tasumata 400 € suuruse osamakse eest. Hageja esitas vastava leppetrahvinõude taganemisavalduses, nõudes kõigi viie tähtajaks tasumata osamakse eest kostjatelt leppetrahvi kokku 500 € tasumist hiljemalt 10. mail 2018. a. Taganemisavalduses esitas hageja kostjatele viivise tasumise nõude nii tähtajaks tasumata osamaksetelt kui ka tähtajaks tasumata leppetrahvidelt. Kostjate poolt tähtajaks tasumata graafikujärgsed osamaksed muutusid sissenõutavaks järgmistel kuupäevadel: € 666 tasumise nõue muutus sissenõutavaks 01. märtsil 2018. a. (kostja I tasus sellest

3 (10)

Hageja lepingust tulenev põhivõla tasumise nõue, arvestades kostja 1 poolt 02. mail 2018. a. tehtud makset summas € 400, on peale hageja poolset lepingust taganemist € veel 8930,14. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmist seaduses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt summas € 8930,14 ja leppetrahvilt summas € 500 hagi esitamisest kuni kohustuste kohase täitmiseni solidaarvõlgnikeks olevate kostjate poolt. Hageja kandis seoses taganemisavalduse koostamise ja edastamisega õigusabikulusid Advokaadibürooga Magnusson sõlmitud käsunduslepingu alusel, viimane väljastas hagejale arve nr 2018022111 summas € 360 ilma käibemaksuta. Seaduses sätestatud sissenõudmiskulude hüvitamise määr on € 40, hageja viivisenõue on € 30 (26,30+3,70), kokku € 70 (40+30), hageja kahju hüvitamise nõue kostja 1 vastu on € 290 (360-70). Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kostjalt 1 hageja kasuks välja mõistmist seaduses sätestatud määras tasumata kahjuhüvitiselt summas € 290 hagi esitamisest kuni kohustuste kohase täitmiseni kostja 1 poolt. Hageja palus 1) kostjatelt välja mõista solidaarselt R.E.D. Trailer Rental OÜ kasuks põhivõlga summas 8930,14 €, leppetrahvi 500 €, 2) Bonili Auto OÜ-lt sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 € ja kahjuhüvitis summas 290 €; 3) mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (€ 8930,14) summas 26,30€ ja leppetrahvilt 500 €) summas 3,70 € hagi esitamise seisuga ja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tasumata põhivõlalt (€ 8930,14) ja leppetrahvilt (€ 500) hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 4) mõista Bonili Auto OÜ-lt kasuks välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõudmiskulude hüvitiselt (40 €) ja kahjuhüvitiselt (290 €) hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 5) jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Kostjate vastuväited Kostjad märkisid, et kostja 1 sõlmis rendilepingu vaid ühe haagise mitte mitme haagise kohta. Haagiste rentimisega tegeles kostaja 2 poeg, 2014.a. alates maksed viibisid, võla tasumine oli vaevaline. Üllatus oli suur, kui selgus, et arved olid esitatud mitme haagise peale (kahe ja kolme haagise kohta, arve 18448, arve 18524). Raamatupidaja lubas arved ära maksta ja arved said makstud. Ehmatus oli suur, kui 23.02.18 saatis hageja 10 arvet summas 9330,14 eurot, mis sisaldas k1 haagise remonti. Remondiarvet hageja vähendas. Kostjad allkirjastasid stressi tingimustes kokkuleppe, mille leppis hageja kokku tegelikult kostja 2 pojaga. Enne 23.02.18 ei teadnud kostjad midagi võla suurusest. Kostjad on nõus maksma solidaarselt vaid ühe haagise eest lepingu p 1.1, 1.2, 1.3 summas 2563 ja remondiarve eest 427,02 €. Ülejäänud võla eest peab maksa kostja 1. Kostja poeg tegutseb nüüd iseseisvalt. Kostjad sõlmisid kokkuleppe vaid ühe haagise võla kohta. 4 (10)

Kostja 2 palus end kui käendajat vabastada kogu nõude solidaarsest täitmisest ja kogu võlgnetavast võlast ja oli nõus maksma vaid 2758,02 eurot. Kostjate arvamuse kohaselt ei ole tegemist laenusuhtega. Kostjatel polnud võimalust peatada lepingut ja tagastada haagiseid, et võlg ei kujuneks suureks. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 18.11.2013 oli hageja ja kostja 1 vahel 18. novembril 2013. a. sõlmitud poolhaagiste rendileping nr 3172 ja hageja oli esitanud kostjale 1 rendi tasumiseks arved nr 18188, 18314, 18397, 18141, 18448, 18524, 20004, 20033, 20124 ja 20179. - Hageja ja kostja 1 sõlmisid rendilepingust tuleneva võla tasumise kokkuleppe summas 9933,14 €, mille kostja 1 pidi tasuma hagejale ära kokkuleppe p 3 nimetatud graafiku järgi - Kostja 2 ühines kokkuleppest tuleneva kohustusega. - Hagejal on õigus nõuda kokkuleppe p 4 järgi iga viivituse eest ühekordselt 100 eurot leppetrahvi. - Kostjad ei tasunud osamakset € 666 hiljemalt 28. veebruaril 2018. a., osamakset 400 € hiljemalt 15. märtsil 2018. a., osamakset 400 € hiljemalt 30. märtsil 2018. a., osamakset 400 € hiljemalt 15. aprillil 2018. a. ja osamakset 400 € hiljemalt 30. aprillil. - Hageja taganes 04.05.2018 kokkuleppest, avaldus on saadetud kostjatele, esitas leppetrahvi nõude kostjatele, taganemisavaldusega andis hageja kostjatele täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja graafikujärgsete osamaksete ehk põhivõla summas 2266 € tasumiseks kuni 14. maini 2018. a. - Lepingust on taganetud seisuga 14.05.2018. - Kostja 1 kandis 02. mail 2018. a., so enne hageja lepingulise esindaja poolt ülesütlemise avalduse esitamist kostjatele, hagejale üle 400 €, märkides maksekorralduse selgitusse: „Arve nr 18188 osal.“ - Võlgnetav leppetrahv on 500 €. - Viivis tähtajaks tasumata leppetrahvidelt on hagi esitamise seisuga € 3,70 ja põhivõlalt 26,30 €. - Sissenõudmiskulud on 40 €. Vastavalt VÕS § 396 lg 2 sätestatule võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kohtule esitatud hageja ja kostja 1 vahelisest rendilepingust 18.11.2013 (lk 8) nähtuvalt oli rendilepingu sõlminud kostja 1 nimel juhatuse liige L B (kostja 2). Seega pidi lepingut sõlmides olema tal selge, milliseid ja mitut sõidukit äriühing (kostja 1) rendib. Seega ei ole asjakohane tema seisukoht, et tema teada oli sõlmitud leping vaid ühe haagise rendi kohta ja et hageja pole võlast teavitanud ja andnud võimalust peatada lepingut ja tagastada haagised. Seda ei nähtu ka lepingust, et leping on sõlmitud konkreetselt vaid ühe haagise rentimise kohta. Seetõttu ei ole üldse tähtust, milliseid ja kui paljude haagistega tegeles kostja poeg ja et kostjate arvates sõlmiti rendilepingu vaid ühe haagise kohta. Nimelt nähtub kohtule esitatud kokkuleppest (lk 6), et hageja ja kostja 1 sõlmisid kokkuleppe selles, et kostja 1 võlgneb hagejale 9930,14 eurot, mis tal on tekkinud 18.11.2013 rendilepingust ja mida ta võlgneb hagejale 28.02.18 seisuga. Selles kokkuleppes ei ole mingeid viiteid haagiste arvule või numbrile. Kostjate vastusest hagile nähtub, 5 (10)

et ootamatu oli see, kui hageja teatas 23.02.2018, et kostja 1 võlgneb hagejale 9330,14 € - seega võtsid kostjad 1, 2 teadlikult endale kokkulepet sõlmides kohustuse tasuda kokkuleppes nimetatud võlg. Kostjate poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (kostjate 20.06.18 vastuse lisa, 31.08.18 lisa , 12.09.18 lisa) hagejaga nähtub, et kostjad pole nõus selle kokkuleppega, mille nad hagejaga sõlmisid, kuid kuskilt ei nähtu, et kokkulepet oleks muudetud, seda tühistatud või et kokkuleppe summa oleks muu kui 9930,14 eurot. Kostjate poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest 21.02.18 nähtuvalt on hageja pakkunud kostjatele ettepaneku võla tasumiseks. Seega e-kirjavahetus kinnitab, et oli kostjal 1 ja 2 võimalik hinnata, kas nad soovivad üldse võla tasumise, selle suuruse kohta mingid kokkulepet ehk see kokkulepe oli võimalik eelnevalt läbi rääkida. Kohtu hinnangul on majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtja tavapärane hoolsus kontrollida oma majandustegevust, pidada arvet õiguste ja kohustuste (võlgade) üle. Nii kannab kostja 1 ja kostja 2 tema juhina kohustuste võtmisest, antud juhul kokkulepe sõlmisest, kohustuste ulatuste kontrollimata jätmisega kaasnevaid riske. Eeltoodu tõttu on asjakohatud kostjate väited sellest, et kokkulepet sõlmides on kostjaid või kostjat 2 petetud või et võlg on väiksem või et see sõlmiti vaid ühe haagise võla kohta. Märgitud kokkuleppe p 2 järgi oli kostja 1 võlg 9930,14 €. Kokkuleppe p 3 kohaselt tasub kostja 1 võla hagejale ära maksegraafiku alusel. Lepingule on alla kirjutanud hageja, kostja 1 ja kostja 2 (kostja 2 esindab kostjat 1 seadusliku esindajana). Seega ei ole tähtsust kostjate väitel, et kostja 2 poeg tegutses kokkulepet sõlmides hagejaga. Ehkki sõnasõnaliselt pole lepingus märgitud, et tegemist on laenuga, siis tulenevalt asjaolust, et kokku on lepitud võlasumma, mis tuleb tasuda selles märgitud viisil ja ulatuses ja et kokku on lepitud ka tagatised ning leppetrahvid, siis olemuslikult ja sisuliselt on rendilepingust tulenev võlg vormistatud VÕS § 396 lg 2 järgi poolte vahel laenuks (laenusuhteks). Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei nõua hagis mitte rendiarvete tasumist rendilepingu järgi vaid kokkuleppest tulenevat võlga ja leppetrahve. Nii on pooled ehk hageja ja kostja 1 leppinud kokku selles, et kostja 1 võlgneb hagejale 9930,14 eurot ja seda on võimalik vaadelda VÕS § 396 lg 1 järgi laenuna ning asjaolu, mitut haagist kostja 1 rentis, ei oma tähtsust, sest kostja 1 on võtnud endale kohustuse maksta hagejale ära võlg 9930,14 €, sõltumata haagiste arvust. Selle tõttu ei ole vaja anda hinnangut hagile lisatud arvetele. Vaidlus puudus selles, et kostja 2 ühines nimetatud kohustusega ja see nähtub ka kokkuleppe p 5. Viimane on kooskõlas VÕS § 178 lg 2, 3, mis võimaldab kolmandal isikul, antud juhul kostjal 2, ühineda kohustusega võlausaldaja nõude tagamisel. Kooskõlas VÕS § 178 lg 4 tekib sellisel juhul solidaarkohustus ning kui ühinemine on toimunud võlausaldaja nõuda tagamise eesmärgil, siis kohaldatakse § -des 145, 149 ja 152 sätestatut. Eeltoodu alusel tuleb kostjatel 1, 2 kokkulepet täita VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, 3, § 8 lg 2, § 178 lg 2, 3, 4 alusel solidaarselt. Millises ulatuses tuleb seda täita kostjal 2, vaatleb kohus edaspidi. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib, kui võlgnik on kohustust rikkunud, VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 alusel nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, lepingust taganeda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. 6 (10)

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi võib nõuda lisaks kohustuse täitmisele (VÕS § 159 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist vastavalt VÕS §-s 113 lg 1 sätestatule arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seadusjärgseks intressimääraks hageja nõuete tekkimise ja hagi esitamise ajal on 8% aastas. Vaidlus puudus selles, et kostja 1 ei tasunud kokkuleppes märgitud osamakset 666 € hiljemalt

Kostja 2 on palunud teda osaliselt/täielikult vabastada solidaarsest võla tasumisest, mis on seotud nn ühe haagise rendiga, kuid see ei ole asjakohane, nagu kohus eelpool on tuvastanud. Samas ei saa jätta kohus tähelepanuta, et kostja 2 on viidanud endale kui käendajale. Nimelt kohalduvad asjas VÕS § 178 lg 4 järgi § 145, 149 ja 152 ehk käenduse sätted. Kohustusega ühinemine on toimunud kostja 2 poolt kirjalikult (digitaalne allkiri kokkuleppel kohustuse ühinemisel), vastates VÕS § 144 lg 2 tulenevalt tarbijakäenduse kirjalikule vormile. Seega on kohustusega ühinemine kehtiv. VÕS § 145 lg 1, 2, järgi vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga, kui lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu lepingust, et kostja 2 ei vastuta kostjaga 1 solidaarselt, seega ei ole võimalik kostjat 2 vabastada solidaarkohustusest, nagu kostja 2 on väitnud ja soovinud. Samas vastutab ta § 145 lg 2 järgi kahjude ja leppetrahvide ja viiviste eest, küll aga tuleb erandlikel asjaoludel arvestada sellega, et kostja 2 on füüsiline isik, mistõttu tuleb tema vastutust piirata kokkuleppe p 5 järgi vastavalt VÕS § 143 lg 1, 2. Vastutuse piirimäära on võimalik otseselt kokkuleppe p-st 2 tuvastada, mis on 9330,14 eurot. Eeltoodu alusel on kostja 2 vastutus kostja 1 võla, viiviste, leppetrahvide osas piiratud kokku summas 9330,14 eurot. Märgitu ei välista kostja 2 enda viivitusest tingitud viiviseid. Hagejad on tõendanud kohtule esitatud 04.05.208 kirjaga (lk 18), et kostjatelt nõuti enne hagi kohtusse esitamistes võla tasumist, hoiatati lepingu ülesütlemisega kui võlga ära ei tasuta ja anti tähtaeg võla 2266 € tasumiseks 14.05.2018, leppetrahvi tasumiseks 10.05.18 500 € ja viiviste tasumiseks seadusjärgses määras. Vaidlust pole võlgnetava leppetrahvi ja selle suuruse üle, mis on kokku 500 eurot. Kostjad pole väitnud, et võlg või leppetrahv oleks tasutud või väiksem, seega rikub kostja 1 kokkuleppe p 2, 4 ja VÕS § 399 lg 1 tulenevat võla tagastamise ja leppetrahvi tasumise kohustust ning kostja 2 kokkuleppe p 2, 4, 5 ja VÕS § 178 lg 4, § 145 lg 1, 2, 158 lg 1, § 159 lg 1, §161 lg 1 järgi kostja 1 kohustuse täitmise tagamise kohustust. Seega on nad hageja ees ka viivituses. Nimetatud põhjendustel on hagejal õigus nõuda kostjatelt VÕS § 78 lg 1,2 § 8 lg 2, § 101 lg p 1, 6, § 108 lg 1, § 178 lg 4, § 145 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 399 lg 1, § 158 kg 1, 159 lg 1, § 161 lg 1 järgi põhivõla kohustuse täitmis 8930,14 eurot, leppetrahvi kohustuse täitmist 500 € ja nendelt viivist. Vaidlus puudus selles, et viivis on hagi esitamise ajaks põhivõlalt 8930,14 €lt 26,30 €, leppetrahvilt 500 €-lt 3,70 € (hagi esitatud 17.05.2018). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt märgitud viivise tasumist. Kuna hagejal on õigus nõuda viiviseid, on hagejal lisaks õigus nõuda kostjalt 1 (kostjalt 2 ei nõua) VÕS § 113.1 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulusid. Nimelt sätestab §113.1. lg 1, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Ülalpool tuvastas kohus, et enne hagi esitamist nõudis hageja kostjatelt võla, leppetrahvi, viiviste tasumist, ja avalduse kohaselt on hageja kasutanud selleks õigusabi teenust. Õigusabi teenuse kasutamine võla sissenõudmiseks, on vaadeldav VÕS § 128 lg 2 järgi kahjuna, mida võlausaldaja saab nõuda. Eelpool tuvastas kohus, et kostja 1 rikkuskohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud võla sissenõudmiseks pöörduma lepingulise esindaja poole ja kandma ka õigusabikulusid. Seega on kohustuse rikkumise tulemusel tekkinud hagejal VÕS § 128 lg 2 järgi kahju, mis on seoses § 127 lg 3 järgi kostja 1 poolt oma kohustuse rikkumisega ja nii saab hageja nõuda VÕS § 101 lg p 3, § 113.1. lg 1, 2, § 128 lg 2, § 127 lg 3 järgi kahju hüvitamist ja võla sissenõudmisega soetud kulusid (40 €). Hageja on tõendanud kohtule esitatud Magnusson 8 (10)

OÜ Advokaadibüroo arvega nr 20180221 (lk 27) 15.05.2018, et tal on tekkinud kulud esindajale 360 € (ilma käibemaksuta). Eelpool tuvastas kohus, et hagi esitamise ajaks oli viivis (26,30 +3,70) kokku 30 eurot ning sissenõudmise kulud 40 eurot, mõlemad kokku 70 eurot, seega on hageja kahju 290 € (360-70), mida hageja saab kostjalt 1 (kostjalt 2 ei nõua) täiendavalt nõuda lisaks sissenõudmiskuludele 40 €. Märgitud kuludelt ja kahju hüvitiselt on hagejal õigus nõuda ka VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi viivist. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud kostja 1 vastu täies ulatuses ja kuulub rahuldamisele tema vastu täies ulatuses ning kostja 2 vastu osaliselt, tulenevalt piirmäärast, kuid mis ei välista kostja 2 kohustust tasuda oma kohustuse täitmisega viivitamise eest ise viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. TsMS § 367 järgi võib hageja nõuda viivist kostjatelt VÕS § 113 lg 1 (aastane viivis § 94 tulenev määr +8%) hagi esitamisele järgevast päevast 18.02.2018 kuni vastavate võlgade tasumiseni alljärgnevalt. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele järgmiselt:

Menetluskulud Ehkki kostja 2 vastutus oli piiratud, on sisuliselt tema vastu nõue rahuldatud. TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 3 alusel jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 II lause järgi hüvitatakse teisele poolele tema lepingulise esindaja kulud ja lepinguliseks esindajaks on kas advokaat või muu esindaja, kes menetlusosalist menetluses esindab. Hageja palus välja mõista riigilõivu 600 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud, ja esindaja kulude katteks 1080 eurot 7 h ja 12 min eest, tunnitasu määr 150 €. Kostjatele on menetluskulude nimekiri kätte toimetaud, kuid kostjad ei ole sellele vastust esitanud (kirjaliku menetluse määrus 11.10.2018). Esitatud arvestuse kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega hagi koostamiseks, sh viiviste arvestamiseks ja materjalide komplekteerimiseks, kostja vastusele vastamiseks ning kohtu poolt antud juhiste täitmiseks (võimliku kompromissi sõlmimiseks). Viidatud aeg on alla ühe tööpäeva 8-tunnisetööpäeva juures. Kohtu hinnangul on tegemist, arvestades asja mahtu, põhjendatud ajakuluga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud kokku 9 (10)

on TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 II lause järgi 1680 eurot. Märgitud summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista ja kostjatel on kohtustus tasuda alates kohtulahendi jõustumisest võlgnetavadelt menetluskuludelet viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kulude tasumiseni.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.