Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-16480
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Vant hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise saamiseks
Hagihind
29 924,81 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts Vant (registrikood 10157719, asukoht esindajad Uusküla 23, 20204 Narva), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond, Tallinna mnt 9-5, 20303 Narva, e-post [email protected]) Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja prokurist E S, e-post xxx Kohtuistung
25.10.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi Matvejev Kostja seaduslik esindaja prokurist E S
abi
Andrei
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Vant hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise saamiseks.
2.Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Vant kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja ja kostja sõlmisid vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr xxx veoki Xxx, reg.märgiga xxx kindlustamiseks (tl 8-9). Kindlustusleping sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud sõiduki rikkumine kolmandate isikute poolt. Kindlustuslepingu suhtes kehtisid sõidukikindlustuse tingimused (tl 10-15). Hageja omavastutus oli 1000 eurot. Soodustatud isikuks oli kindlustusvõtja.
2.27.03.2015 pöördus hageja kahjuavaldusega kostja poole seoses 18.03.2015 veoki suhtes aset leidnud vandalismiga – auto kabiinis oli laiali valgunud elavhõbe (tl 16-17, tl 19). Juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlus, mis lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu (tl 21-22). Hageja esitas kahjujuhtumi menetlemise kestel kostjale kalkulatsiooni puhastamisega seotud tööde maksumuse summas 25 199 eurot hüvitamiseks (tl 23).
3.01.12.2015 keeldus kostja kahju hüvitamast (tl 25-27). Hageja esitas kostjale pretensiooni (tl 29-31), kostja jättis pretensiooni rahuldamata (tl 34-35).
4.01.11.2016 esitas hageja hagi kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks. 11.11.2016 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 25 199 eurot, viivise 2 669,89 eurot, viivise kindlustushüvitiselt (25 199 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o. 02.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni ja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitise 40 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1,§ 113 lg 1, § 1131 lg 1, § 422 lg 1, § 450 lg 2, § 476 lg 1, § 489 lg 1.
6.Hageja märgib, et kostja poolt esitatud xxx 08.04.2016 eelkalkulatsiooni puhul ei ole selge, milliste andmete pinnalt on koostatud eelkalkulatsioon, teostatud ei ole veoki ülevaatust, eelkalkulatsiooni koostaja nimi ei ole märgitud ja eelkalkulatsioon on allkirjastamata. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja selgitab, et: ta palus 18.09.2015 kirjas võimaldada sõiduki üle vaatamist koos OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse asjatundjatega, et selgitada välja elavhõbeda reostuse likvideerimise võimalikkus ja selle koristamise põhjendatud kulud. Eelnevalt, enne 11.09.2015, oli hageja keeldunud võimaldamast kostja esindajatel sõidukit täiendavalt üle vaadata. 06.11.2015 vaatas kostja esindaja sõiduki üle. Lisaks esitati kostjale OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt koostatud saasteainete mõõtmise protokoll, millest nähtus, et Xxx kabiini kasutamine ei ole keskkonnale ega inimese tervisele ohtlik. Viidatud protokollist järeldub, et Xxxst oli eelnevalt elavhõbe kokku korjatud ning 23.10.2015 seisuga olid teostatud juba lõplikud kontrollmõõtmised (tl 65); hageja ei ole kostjale esitanud mitte ühtegi kuludokumenti kulude kandmise kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta soetas mingisuguseid koristusvahendeid või kemikaale. Samuti ei ole esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et hageja oleks maksnud ühelegi oma töötajale mingisugust lisatasu nimetatud tööde teostamise eest. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi adekvaatset dokumenti, millest oleks nähtunud, et koristuskulud võisid ületada 1000 euro (omavastutuse) piiri. Kostjale on teada, et elavhõbeda reostuse likvideeris Päästeamet;
2-16-16480
hageja ei ole tõendanud, et päästeameti poolt teostatud reostuse likvideerimise järgselt olid hageja täiendavad ja põhjendatud koristuskulud suuremad kui 1000 eurot. Pole selge, millises ulatuses vajas sõiduk täiendavalt koristamist võimalikest elavhõbeda jääkidest; Salva Kindlustuse AS sõidukindlustuse tingimused (SKT-13.11) punktis 11.1.9 sätestatakse, et kindlustusvõtjal ei ole õigust kindlustusandja esindajaga kokku leppimata asuda sõidukit taastama või utiliseerima. Seisuga 13.10.2015, kui hageja esindaja tuli kostja peakontorisse kahju hüvitamise detaile täpsustama, ei teadnud hageja esindaja veel isegi, et sõiduk koristatakse ning selle kabiini ei hakata vahetama. Järgmine teave, mille kostja sai, oli see, et sõiduk oli koristatud ning vastavalt mõõtmistele edasiseks kasutamiseks ohutu; TÜ xxx ja xxx OÜ eelkalkulatsioonid on esitatud kostjale esmakordselt koos hagiavaldusega. Kostja leiab, et need on koostatud tagantjärgi. TÜ xxx pakkumise kohaselt hinnatakse elavhõbeda nn. järelkoristuse maksumuseks 28 000-29 000 eurot ilma käibemaksuta. Summa kujunemine on selgusetu. OÜ xxx poolt on märgitud teostatavate tööde eeldatavaks maksumuseks 21 681,60 eurot, kusjuures kabiini koristamine võtab aega väidetavalt kokku ca 408 tundi. Kostja leiab, et tegemist on äärmiselt ebamõistlikke või isegi absurdsete arvestustega. Sellise summa eest ei telli keegi puhastusteenust; kostja pöördus pärast lepitusmenetluse lõppu autoremondiettevõtte xxx OÜ poole, et saada eelkalkulatsioon elavhõbeda reostuse järgse põhjendatud koristuse kohta. xxx OÜ poolt on 08.04.2016 koostatud eelkalkulatsioon, mille kohaselt maksab asjakohane teenus koos käibemaksuga 1 081,80 eurot (tl 68). Nimetatud dokument sisaldab adekvaatselt nii tegevuste kui aja arvestustust. xxx OÜ on tunnustatud autoremonditöökoda, mis teostab teadaolevalt regulaarselt sõidukitega seonduvaid töid, kus remontide finantseerijaks on kindlustusettevõtteid. Tegemist on usaldusväärse ja omal tegevusalal tunnustatud ettevõttega. Seega oli vastavalt xxx OÜ eelkalkulatsioonile võimalik teostada kõik vajalikud tööd 1 081,80 euro eest (tl 68); kostja esitas xxx OÜ 24.01.2017 kalkulatsiooni summas 2 827,20 eurot (tl 87-88). Sõiduki koristustööde maksumuse osas hinnangu saamiseks on koostatud põhjalik kalkulatsioon, mis sisaldab põhjalikku tööde loetelu ja töö tegemiseks kuluvat aega, lisaks sisaldab kalkulatsioon sõiduki transporti marsruudil Narva-Tallinn ja tagasi Narva (1 545 eurot). Esitatud tõendist nähtub, et xxx OÜ hinnangul on vahetu koristuskulu suurus 1 187,20 eurot, millele lisanduksid teenuse osutamisel Tallinnas transpordikulud summas 1 590 eurot. Eelnevast nähtub, et tegelikkuses jäävad põhjendatud koristuskulud suurusjärku veidi üle 1000 euro. Tallinnas koristuse läbiviimise teeks eelkõige ebamõistlikult kulukaks sõiduki Narvast Tallinnasse ja hiljem tagasi transportimine. Kostjale kui kindlustusteenust osutavale kindlustusseltsile on teada, et xxx OÜ on koostööpartner paljudele Eestis tegutsevatele kindlustusandjatele. Puudub mistahes alus eeldamiseks, et erinevate keemiatoodetega igapäevaselt kokku puutuv xxx OÜ ei suudaks teostada kalkulatsioonis nimetatud töid.
Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise
2-16-16480 jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg-st 1, mille kohaselt kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vastavalt VÕS § 489 lg 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui üks lepingupool keeldub osalemast kahju suuruse kindlakstegemises või kui lepingupooled ei suuda tekkinud kahju suuruses kokku leppida, võib nõuda kahju suuruse määramist kohtu poolt. VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr xxx veoki Xxx, reg.märgiga xxx kindlustamiseks (tl 8-9). Kindlustusleping sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud sõiduki rikkumist kolmandate isikute poolt. Kindlustuslepingu suhtes kehtisid ka kostja sõidukikindlustuse tingimused (tl 10-15). Hageja omavastutus oli 1000 eurot. 27.03.2015 esitas hageja kostjale kahjuavalduse seoses 18.03.2015 veoki suhtes aset leidnud vandalismiga – auto kabiinis oli laiali valgunud elavhõbe (tl 16-17, tl 19). 01.12.2015 keeldus kostja kahju hüvitamast (tl 25-27). Hageja esitas kostjale pretensiooni (tl 29-31), kostja jättis pretensiooni rahuldamata (tl 34-35).
14.Poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitisena kahju summas 25 199 eurot, mis tekkis hagejal seoses veokist elavhõbeda likvideerimistöödega. Kostja leiab, et hageja koristuskulu jäi kindlustuslepingujärgse omavastutuse piiridesse, milleks oli 1000 eurot ning millest suurema kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta kandis suuri kulusid reostuse likvideerimisega, ühtegi kuludokumenti kulude kandmise kohta esitatud ei ole. Tõendamata on, et Päästeameti poolt teostatud reostuse likvideerimise järgselt oli täiendavate mõistlike ja põhjendatud koristuskulude suurus enam kui 1000 eurot.
15.Ida Päästekeskuse vastuse kohaselt (tl 19) korjasid päästjad 19.03.2015 elavhõbeda kokku kinnisesse anumasse, mis anti üle omanikule utiliseerimiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, millises määras vajas veok peale päästeameti poolt teostatud veoki puhastust ja kontrollmõõtmist täiendavat elavhõbeda jääkide koristamist. Ebaselge ja tõendamata on ka, millal hageja poolt täiendavad veoki koristustööd teostati, kelle poolt ja milliste vahenditega ja kuhu ning millal elavhõbe utiliseeriti. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on veendunud, et päästeamet teostas puhastustöid piisava põhjalikkusega ning täiendavaks puhastuseks puudus vajadus. Üldteada on asjaolu, et elavhõbe on kergesti aurustuv keemiline element, mille aurud on inimese tervisele väga kahjulikud, mistõttu Päästeamet teostas 27.03.2015 täiendava kontrolli vastavate mõõteriistadega. Kohtul puudub alus arvata, et kui kontrollmõõtmine oleks näidanud elavhõbeda olemasolu hageja veokis, siis Päästeamet ei oleks teostanud täiendavat puhastust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et pärast 27.03.2015 oleks hageja veokis toimunud ja avastatud uus elavhõbeda reostus. Hageja väide on jäänud paljasõnaliseks.
16.Hageja märgib, et likvideeris elavhõbeda reostuse oma jõududega. Hageja esitas kahjuhüvitise suuruse tõendamiseks järgmised tõendid: TÜ xxx puhastustööde hinnapakkumine (tl 42) ja xxx
2-16-16480 OÜ kulude eelkalkulatsioon (tl 43). TÜ xxx poolt tehti puhastustööde hinnapakkumine 11.05.2015, milles märgitu kohaselt on elavhõbeda jääkide veokist eemaldamiseks vajalik veoki kasti ja salongi täielik lahtivõtmine, samuti võib eeldada mõnede detailide vahetamist nendest elavhõbeda jääkide eemaldamise praktilise võimatuse tõttu. TÜ xxx kalkulatsiooni kohaselt võib hinnata selliste tööde maksumuseks 28-29 000 eurot.
17.Kostja väitel ei ole hageja varem kui hagiavalduses esitanud kostjale TÜ xx ja xxx OÜ koristustööde kalkulatsioone. Kostja leiab, et need on koostatud tagantjärgi, tegemist on äärmiselt ebamõistlike arvestustega. OÜ xxx näol on tegemist väikese käibega autoremondi ja -hooldusega tegeleva ettevõttega, kes ei ole spetsialiseerunud reostuste likvideerimisele. Kostja esitas tõendina xxx OÜ eelkalkulatsiooni elavhõbeda reostuse järgse põhjendatud koristuse kohta (tl 68), mille kohaselt maksab asjakohane teenus koos käibemaksuga 1081,80 eurot. Kostja esitas xxx OÜ 24.01.2017 kalkulatsiooni summas 2 827,20 eurot (tl 87-88). Sõiduki koristustööde maksumuse osas hinnangu saamiseks on koostatud põhjalik kalkulatsioon, mis sisaldab põhjalikku tööde loetelu ja töö tegemiseks kuluvat aega, lisaks sisaldab kalkulatsioon sõiduki transporti marsruudil Narva-Tallinn ja tagasi Narva (1 545 eurot). Esitatud tõendist nähtub, et xxx OÜ hinnangul on vahetu koristuskulu suurus 1 187,20 eurot, millele lisanduksid teenuse osutamisel Tallinnas transpordikulud summas 1 590 eurot.
18.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud TÜ xxx puhastustööde hinnapakkumine (tl 42) ja xxx OÜ kulude eelkalkulatsioon (tl 43) ei tõenda hagejale tekkinud kahju suurust, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kolmandalt isikult puhastustöid tellinud. Hinnapakkumiselt ja eelkalkulatsioonilt ei nähtu, et hinna arvestamisel on arvestatud eelneva puhastustööga Päästeameti poolt. Kohus leiab, et reostuse likvideerimise sisu on samastatav puhastustööde, koristustööde sisuga. Kohus rõhutab, et Päästeameti poolt teostatud mõõtmised pärast koristustöid (= reostuse likvideerimist) ei näidanud elavhõbeda aure veokis. Eeltoodu annab alust järeldada, et Päästeametil õnnestus kogu elavhõbe kokku koguda.
19.Hageja leiab, et juhul, kui kostja ei nõustu hageja märgitud kahju summaga, peab ta esitama omapoolsed arvutused kahju suuruse kindlaks tegemiseks. Vastavalt VÕS § 489 lg 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle ja hageja ei nõustu kostja poolt esitatud xxx OÜ ja xxx OÜ poolt esitatud eelkalkulatsioonidega koristustööde osas, siis lähtudes VÕS §-s 477 sätestatust, tuleb hagejal tõendada tegelikku kahju suurust, mis hagejale tekkis seoses elavhõbeda jääkide likvideerimistöödega. Hagejal tuleb tõendada, et tal tekkis omavastutusest suurem kahju seoses koristustööde teostamisega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta koristuskulud ületasid omavastutuse piiri 1000 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hageja poolt kulutuste tegemist veoki kabiini koristamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta elavhõbeda utiliseeris vaatamata sellele, et kohus andis kohtuistungil tõendi esitamiseks täiendavalt aega (tl 115 pöördel). Hageja ei esitanud isegi tõendit selle kohta, et ta oleks utiliseerinud Päästeameti poolt kokku kogutud ja hagejale antud utiliseerimiseks elavhõbeda.
20.Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse tingimused p-s 11.1.9 sätestatakse, et kindlustusvõtjal ei ole õigust kindlustusandja esindaja kokku leppimata asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 13.10.2015 ei teadnud hageja esindaja veel, et sõiduk koristatakse ning selle kabiini ei hakata vahetama. Kostja väitel hageja kostjale sõiduki ülevaatamist enne hageja poolt läbi viidud koristamistööde ei võimaldanud. OÜ Keskkonnauuringute Keskus poolt 23.10.2015 koostatud saasteainete mõõtmise protokollist (tl 65) nähtuvalt ei ole veoki kabiini kasutamine keskkonnale ega inimtervisele ohtlik. Kostja leiab, et seega ajavahemik, millal üldse võidi faktiliselt teostada elavhõbeda kokku kogumise eesmärgil mistahes töid, pidi jääma 13.10.2015 ja 23.10.2015 vahele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema poolt elavhõbeda utiliseerimist selleks ettenähtud korras pärast 23.10.2015. Kostja esindajad informeerisid hageja
2-16-16480 esindajat asjaolust, et mistahes kindlustushüvitise väljamaksmise aluseks seoses reaalselt teostatud töödega saavad olla kuludokumendid ning kahju suurus peab olema tõendatud.
21.Vastavalt Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse tingimuste p-le 11.2 (tl 14) on kahju tõendamise kohustus, sh tõendite esitamise kohustus, kindlustusvõtjal. Sõidukikindlustuse tingimuste 11.5 kohaselt kui kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik ei täida punktis 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
22.Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mis tekkis hagejale elavhõbeda jääkide koristustöödega, mistõttu jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
26.Kostja on avaldanud, et kostjale ei ole menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.