Aktsiaseltsi Vant hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Vant apellatsioonkaebus
Hind apellatsioonimenetluses
29 924 eurot 81 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Aktsiaselts Vant (registrikood 10157719), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja (vastustaja) Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), seaduslik esindaja prokurist ES
Kohtuistungi toimumise aeg
3.mail 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12. detsembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi Vant kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts Vant (hageja) esitas 1. novembril 2016 Harju Maakohtule Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 25 199 eurot, viivise 2669 eurot 89 senti, viivise kindlustushüvitiselt (25 199 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitise 40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr 59626891 veoki Volvo, reg.märgiga XXXXXX kindlustamiseks. Kindlustusleping sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud sõiduki rikkumine kolmandate isikute poolt. Kindlustuslepingu suhtes kehtisid sõidukikindlustuse tingimused. Hageja omavastutus oli 1000 eurot. Soodustatud isikuks oli kindlustusvõtja.
3.27. märtsil 2015 pöördus hageja kahjuavaldusega kostja poole seoses 18. märtsil 2015 veoki suhtes aset leidnud vandalismiga – auto kabiinis oli laiali valgunud elavhõbe. Juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlus, mis lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Hageja esitas kahjujuhtumi menetlemise kestel kostjale kalkulatsiooni puhastamisega seotud tööde maksumuse summas 25 199 eurot hüvitamiseks. Kostja keeldus kahju hüvitamast. Hageja esitas kostjale pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata.
4.Hageja märkis, et kostja esitatud Siltel Auto 8. aprilli 2016. a eelkalkulatsiooni puhul ei ole selge, milliste andmete pinnalt on koostatud eelkalkulatsioon, teostatud ei ole veoki ülevaatust, eelkalkulatsiooni koostaja nimi ei ole märgitud ja eelkalkulatsioon on allkirjastamata. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja selgitas, et palus 18. septembri 2015. a kirjas võimaldada sõiduki üle vaatamist koos OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus asjatundjatega, et selgitada välja elavhõbeda reostuse likvideerimise võimalikkus ja selle koristamise põhjendatud kulud. Eelnevalt oli hageja keeldunud võimaldamast kostja esindajatel sõidukit täiendavalt üle vaadata. 6. novembril 2015 vaatas kostja esindaja sõiduki üle. Lisaks esitati kostjale OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostatud saasteainete mõõtmise protokoll, millest nähtus, et Volvo kabiini kasutamine ei ole keskkonnale ega inimese tervisele ohtlik. Viidatud protokollist järeldub, et Volvost oli eelnevalt elavhõbe kokku korjatud ning 23. oktoobri 2015 seisuga olid teostatud juba lõplikud kontrollmõõtmised.
7.Hageja ei ole kostjale esitanud mitte ühtegi dokumenti kulude kandmise kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta soetas koristusvahendeid või kemikaale. Samuti ei ole esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et hageja oleks maksnud ühelegi oma töötajale mingisugust lisatasu nimetatud tööde teostamise eest. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi adekvaatset dokumenti, millest oleks nähtunud, et koristuskulud võisid ületada 1000 euro (omavastutuse) piiri.
8.Kostjale on teada, et elavhõbeda reostuse likvideeris Päästeamet. Hageja ei ole tõendanud, et Päästeameti teostatud reostuse likvideerimise järgselt olid hageja täiendavad ja põhjendatud koristuskulud suuremad kui 1000 eurot.
9.Kostja sõidukindlustuse tingimuste (SKT-13.11) punktis 11.1.9 sätestatakse, et kindlustusvõtjal ei ole õigust kindlustusandja esindajaga kokku leppimata asuda sõidukit taastama või utiliseerima. 13. oktoobri 2015 seisuga, kui hageja esindaja tuli kostja peakontorisse kahju hüvitamise detaile täpsustama, ei teadnud hageja esindaja veel isegi, et sõiduk koristatakse ning selle kabiini ei hakata vahetama. Järgmine teave,
mille kostja sai, oli see, et sõiduk oli koristatud ning vastavalt mõõtmistele edasiseks kasutamiseks ohutu.
10.TÜ Tehnoauto ja Pilotwerk OÜ eelkalkulatsioonid on esitatud kostjale esmakordselt koos hagiavaldusega. Kostja hinnangul on need koostatud tagantjärgi. TÜ Tehnoauto pakkumise kohaselt hinnatakse elavhõbeda nn järelkoristuse maksumuseks 28 000-29 000 eurot (käibemaksuta). Summa kujunemine on selgusetu. OÜ Pilotwerk märgitud teostatavate tööde eeldatavaks maksumuseks 21 681 eurot 60 senti, kusjuures kabiini koristamine võtab aega väidetavalt kokku ca 408 tundi. Tegemist on äärmiselt ebamõistlikke või isegi absurdsete arvestustega.
11.Kostja pöördus pärast lepitusmenetluse lõppu autoremondiettevõtte Siletel Auto SLT OÜ poole, et saada eelkalkulatsioon elavhõbeda reostuse järgse põhjendatud koristuse kohta. Siletel Auto SLT OÜ 8. aprillil 2016 koostatud eelkalkulatsiooni kohaselt maksab asjakohane teenus 1081 eurot 80 senti (käibemaksuga). Nimetatud dokument sisaldab adekvaatselt nii tegevuste kui ka aja arvestustust. Siletel Auto OÜ on tunnustatud autoremonditöökoda, mis teostab regulaarselt sõidukitega seonduvaid töid, kus remontide finantseerijaks on kindlustusettevõtted. Tegemist on usaldusväärse ja omal tegevusalal tunnustatud ettevõttega.
12.Kostja esitas Kerespets OÜ 24. jaanuari 2017. a kalkulatsiooni 2827 eurot 20 senti. Kalkulatsioon sisaldab põhjalikku tööde loetelu ja töö tegemiseks kuluvat aega, lisaks sisaldab kalkulatsioon sõiduki transporti marsruudil Narva-Tallinn ja tagasi Narva (1545 eurot). Esitatud tõendist nähtub, et Kerespets OÜ hinnangul on vahetu koristuskulu suurus 1187 eurot 20 senti, millele lisanduksid teenuse osutamisel Tallinnas transpordikulud 1590 eurot. Eelnevast nähtub, et tegelikkuses jäävad põhjendatud koristuskulud suurusjärku veidi üle 1000 euro. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis 12. detsembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus juhindus asja lahendamisel VÕS § 422 lg-st 1, mille kohaselt kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt oli maakohtus poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle. Maakohus tuvastas, et Ida Päästekeskuse vastuse kohaselt korjasid päästjad 19. märtsil 2015 elavhõbeda kokku kinnisesse anumasse, mis anti üle omanikule utiliseerimiseks. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja, millises määras vajas veok peale Päästeameti poolt veoki puhastust ja kontrollmõõtmist täiendavat elavhõbeda jääkide koristamist. Ebaselge ja tõendamata on ka, millal tehti täiendavad veoki koristustööd, kelle poolt ja milliste vahenditega ja kuhu ning millal elavhõbe utiliseeriti. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Maakohus oli veendunud, et Päästeamet teostas puhastustöid piisava põhjalikkusega ning täiendavaks puhastuseks puudus vajadus. Üldteada on asjaolu, et elavhõbe on kergesti aurustuv keemiline element, mille aurud on inimese tervisele väga kahjulikud, mistõttu Päästeamet tegi 27. märtsil 2015 täiendava kontrolli vastavate mõõteriistadega. Kohtul puudus alus arvata, et kui kontrollmõõtmine oleks näidanud elavhõbeda olemasolu hageja veokis, siis Päästeamet ei oleks teinud täiendavat puhastust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pärast 27. märtsi 2015 oleks hageja veokis toimunud ja avastatud uus elavhõbeda reostus.
16.Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud TÜ Tehnoauto puhastustööde hinnapakkumine ja Pilotwerk OÜ kulude eelkalkulatsioon ei tõenda hagejale tekkinud kahju suurust, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kolmandalt isikult puhastustöid tellinud. Hinnapakkumiselt ja eelkalkulatsioonilt ei nähtu, et hinna arvestamisel on
arvestatud eelneva Päästeameti puhastustööga. Maakohus leidis, et reostuse likvideerimise sisu on samastatav puhastus- ja koristustööde sisuga. Kohus rõhutas, et Päästeameti tehtud mõõtmised pärast koristustöid (=reostuse likvideerimist) ei näidanud elavhõbeda aure veokis. Eeltoodu annab alust järeldada, et Päästeametil õnnestus kogu elavhõbe kokku koguda.
17.Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle ja hageja ei nõustu kostja esitatud Siletel Auto SLT OÜ ja Kerespets OÜ eelkalkulatsioonidega koristustööde osas, siis lähtudes VÕS §-s 477 sätestatust tuleb hagejal tõendada tegeliku kahju suurust, mis hagejale tekkis seoses elavhõbeda jääkide likvideerimistöödega. Hagejal tuli tõendada, et tal tekkis omavastutusest suurem kahju seoses koristustööde teostamisega. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema koristuskulud ületasid omavastutuse piiri 1000 eurot. Hageja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hageja tehtud kulutusi veoki kabiini koristamiseks. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta elavhõbeda utiliseeris. Hageja ei esitanud isegi tõendit selle kohta, et ta oleks utiliseerinud Päästeameti kogutud ja hagejale utiliseerimiseks antud elavhõbeda.
18.Kostja sõidukikindlustuse tingimuste p-s 11.1.9 sätestatakse, et kindlustusvõtjal ei ole õigust kindlustusandja esindaja kokku leppimata asuda sõidukit taastama või utiliseerima. Kostja esindajad informeerisid hageja esindajat asjaolust, et mistahes kindlustushüvitise väljamaksmise aluseks seoses reaalselt teostatud töödega saavad olla kuludokumendid ning kahju suurus peab olema tõendatud. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p-le 11.2 on kahju tõendamise kohustus, sh tõendite esitamise kohustus, kindlustusvõtjal. Sõidukikindlustuse tingimuste p 11.5 kohaselt kui kindlustusvõtja või muu sõidukit valdama lubatud isik ei täida p-s 11 esitatud nõuet ning sellisel rikkumisel on mõju kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse või kindlustushüvitise suuruse väljaselgitamisele, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
19.Tuginedes eeltoodule asus maakohus seisukohale, et hageja ei tõendanud kahju suurust, mis tekkis hagejale elavhõbeda jääkide koristustöödega, mistõttu jättis maakohus hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, või alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
21.Hageja hinnangul tegi maakohus otsuse kindlustuslepingu eesmärke arvestamata ja menetlusõiguse norme rikkudes, mistõttu on otsus ebaõiglane.
22.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi TsMS § 199 lg 1 p 5, jättes sisuliselt läbivaatamata hageja esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse. Hageja soovis tunnistajate ütlustega tõendada enda väiteid, mis puudutavad elavhõbeda puhastamise vajadust peale kabiini puhastamist päästekomando poolt, samuti elavhõbedast puhastamiseks vajalike tööde mahtu. Maakohus ei saa leida, et hageja jättis asjaolud tõendamata, olles jätnud hageja esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse läbivaatamata.
23.Maakohus hindas ebaõigesti ka esitatud tõendeid. Ebaselge on maakohtu järeldus, et TÜ Tehnoauto ja Pilotwerk OÜ kalkulatsioonid on ebausaldusväärsed. Maakohus ei selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb kalkulatsioonide esitaja kohustus arvestada kalkulatsiooni esitamisel Päästeameti poolt veoki kabiini puhastamist. Kalkulatsioonidest tulenevalt on kalkulatsioonides määratud tööd suunatud veoki kabiini elavhõbedast puhastamiseks raskesti kättesaadavates kohtades, millistes päästekomando ei saanud puhastada 19. märtsi 2015. a väljakutsel.
24.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sõidukit puhastama hakates rikkus hageja Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse tingimusi p. 11.1.9. Praegusel juhul ei toimunud sõiduki taastamist ega ka sõiduki utiliseerimist, vaid tegemist oli sõiduki kabiini puhastamisega. Seega ei ole tegemist üldtingimuste p-s 11.1.9 ettenähtud toiminguga. Isegi, kui nimetatud punktis määratud tingimus kohaldub, siis tuleb kohaldada VÕS § 109 lg-d 1 ja 2. Hageja esitas kostjale VÕS § 450 lg-s 3 ettenähtud nõude, kuid kindlustusandja ei täitnud nõuet. Lisaks sellele ei ole kostja kuni 2017. aastani täitnud VÕS § 489 lg-st 1 tulenevat kohustust teha kindlaks kahju suurus. Mainitud kohustuste täitmata jätmine ei võimaldanud hagejale mõistliku aja jooksul saada aru sellest, kas kindlustusandja üldse kavatseb täita kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja millise kahjuhüvitise suuruse leiab kindlustusandja põhjendatuks. Selles olukorras oli hagejal õigus jätta üldtingimuste p 11.1.9 täitmata, kuna kindlustusandja ei täitnud oma vastutuskohustust. Lisaks leiab hageja, et üldtingimuste p 11.1.9 on tühine (TsÜS § 87, VÕS § 452 lg 2 p-d 1 ja 3).
25.Hageja leiab, et praegusel juhul ei olnud täidetud kindlustuslepingu põhieesmärk, milleks on tagada kindlustusjuhtumi tekkimisel kindlustusvõtja olukorra taastamist kiiremas korras ja täies mahus. Kostja arvamusel ei tohtinud hageja teha midagi selleks, et tagada kiiremas korras veoki kordategemine enne seda, kui kostja avaldab soovi veok üle vaadata 5 kuu möödumisel kahjujuhtumi päevast. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. I
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr 59626891 veoki Volvo, reg.märgiga XXXXXX kindlustamiseks. Kindlustusleping sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud sõiduki rikkumine kolmandate isikute poolt. Kindlustuslepingu suhtes kehtisid kostja sõidukikindlustuse tingimused. Lepingu järgi oli soodustatud isikuks hageja ja tema omavastutus oli piiratud 1000 euroga (tl 8-15). Samuti ei ole vaidlust selles, et 18. märtsil 2015 saastus kindlustatud esemeks olnud hagejale kuulunud veoauto Volvo kabiin sinna mahavalgunud elavhõbeda tõttu (tl 16-17). Juhtumile reageeris 19. märtsil 2015 Päästeamet (tl 19).
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast Päästeameti tehtud reostuse kokku korjamist vajas kindlustatud veok täiendavat puhastamist või mitte. Samuti on pooled eri meelt selles, milline võiks olla selliste tööde maksumus. II
30.Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtjal õigus lubatud kindlustushüvitisele. Hüvitise väljamaksmiseks tuleb selgeks teha, mis toimus ja miks. Teiste sõnadega kindlustushüvitise väljamaksmiseks peab olema tuvastatud kindlustusjuhtumi toimumine. Kindlustusjuhtumina on poolte vahelise lepingu p-s 3.1 määratletud kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek, mis leiab aset kindlustuskaitse kehtivuse ajal (tl 10). Öeldu tähendab, et käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaolude põhjal saaks kindlustushüvitise maksmine hagejale olla põhjendatud siis, kui leiaks tõendamist vajadus teha kulutusi selleks, et kindlustatud veoauto oleks endises seisundis kasutamiseks töökõlbulik, st elavhõbedaga saastamata.
31.Üldise tõendamiskoormuse jaotuse reegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega peab üldreegli järgi kindlustusvõtja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise. Tõendamiskoormise ümberpööramine kindlustusjuhtumi toimumise fakti osas kindlustusvõtja kasuks saaks olla võimalik üksnes juhul, kui kindlustusjuhtumi täpseid asjaolusid on raske tõendada (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-13, p 13).
32.Maakohus on kindlustusjuhtumi asetleidmise tuvastamisel õigesti juhindunud Päästeameti 27. novembri 2015. a vastusest hageja päringule. Nimetatud dokumendis on Ida päästekeskuse juht AH selgitanud, et hageja sõiduki kabiinis laiali valgunud elavhõbeda reostus korjati kokku 19. märtsil 2015 ning sama juhtumiga seoses on Pääseamet viinud 27. märtsil 2015 läbi täiendava kontrolli keemia mõõteriistadega (tl 19). Maakohus on teinud nimetatud tõendi põhjal kolleegiumi arvates õige järelduse, et Päästeameti tööde tulemusena sai reostus täielikult likvideeritud ja veoki endine olukord sellega taastatud. Pääseameti poolt ohu kõrvaldamise tõttu tuleb järeldada, et sõiduki veelkordseks puhastamiseks puudus vajadus ehk kindlustusjuhtum, mis annaks hagejale alust nõuda kostjalt kindlustushüvitist.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited, et veok oli pärast Päästeameti tehtud töid endiselt elavhõbedaga saastatud, on jäänud tõendamata. Kostja on menetluses läbivalt vaielnud täiendavale puhastusvajadusele vastu. Hageja on omalt poolt väitnud, et hageja töötaja KS puhastas veokit 2015. a suve jooksul, kuid möönnud seejuures, et puhastusvajadust ta enne väidetavate tööde tegemist ei fikseerinud. Kuna puhastusvajadus on jäänud tõendamata, puudus maakohtul võimalus teha kindlaks, kas täiendavateks puhastustöödeks oli vajadus või mitte. Ainus tõend, mis sõiduki olukorda lisaks eespool viidatud Päästeameti kirjale kajastab, pärineb väidetavatele puhastustöödele järgnevast ajast ehk 23. oktoobrist 2015, milles OÜ Keskkonnauuringute Keskus on fikseerinud elavhõbeda saaste puudumise ja kinnitanud, et sõiduki kabiin on ohutu keskkonnale ja inimeste tervisele. Eelneva põhjal tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et sõiduki endise olukorra taastamiseks kulutuste tegemise vajadus on jäänud tõendamata ja seepärast ei ole alust hagi rahuldamiseks. Põhjust täiendavate kulutuste tegemise vajaduse ehk kindlustusjuhtumi asetleidmise tõendamiskoormise ümberpööramiseks maakohtul praegusel juhul põhjust ei oleks olnud, kuna sõiduki saastatuse kontrollimine enne puhastustöödega alustamist ei olnud hagejale kui kindlustusvõtjale raske ülesanne.
34.Kindlustusjuhtumi puudumise tõttu ei oma asjas tähtsust see, kas hageja väited täiendavate puhastustööde tegemise kohta 2015. a aasta suvel peavad paika või mitte, ega ka see, kui palju sellised tööd maksta võiksid. Kindlustusjuhtumi tõendamatuse tõttu ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt samuti kaalu hageja etteheitel, et kostja venitas põhjendamatult kahjujuhtumi käsitlemisega. Samal põhjusel ei ole tähtsust ka küsimusel, kas hageja on omalt poolt eiranud kindlustuslepingu p-s 11.1.9 sätestatud kohustust mitte asuda sõidukit taastama ilma kindlustusvõtjaga kokku leppimata ning kas selline tüüptingimus on kehtiv või mitte.
35.Eeltoodut arvesse võttes ei ole ringkonnakohtul alust asuda hagi põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. III
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
37.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.