Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-119942

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Rävala Õigusbüroo OÜ nõuab 31.10.2018 esitatud hagis R K põhivõlgnevuse 2000 euro, intressi 226,47 eurot, hooldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 45 euro, 31.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 251,18 euro ja alates 1.11.2018 veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist määras 37 % aastas. Hageja palub mõista välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja nõue tuleneb Ü OÜ ja kostja vahel 9.03.2018 sõlmitud lepingulingust nr Y180306016. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingus lepiti kokku intressimääras 37% aastas ning sellises määras hageja viivist ka nõudis (kooskõlas laenulepingu põhitingimuste p-ga 1.10, üldtingimuste p-ga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega). Hageja 2(4)

2-18-119942 palus kostjalt välja mõista viivise määraga 37% võlgnevuse põhiosalt 57,49 eurolt, ajavahemiku 10.04.2018-4.07.2018 eest summas 5,01 eurot; põhiosalt 59,26 eurolt, ajavahemiku 10.05.2018-4.07.2018 eest summas 3,36 eurot; põhiosalt 61,09 eurolt, ajavahemiku 10.06.2018-4.07.2018 eest summas 1,55 eurot ja põhiosalt 2000 eurolt, ajavahemiku 5.07.2018 – 31.10.2018 summas 241,26 eurot. Seejuures palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt arvestatud viivise 37% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja on tuginenud VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele ning leidnud, et viivisemäär on laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 9.03.2018 sõlmitud laenulepingule nr Y180306016 on intressimäär aasta kohta 37%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et hageja (viivise) aastamäär 37% ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära (8% aastas) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas ülaltoodud perioodi 10.04.2018-31.10.2018 osas kokku 54,31 eurot. Kohus jätab 30.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude (251,18 – 54,31) 196,87 euro osas rahuldamata. Lisaks eeltoodule mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja ka seadusjärgse viivise tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 01.11.201812.12.2018 eest põhivõlalt 2000 eurolt, summas 18,41 eurot ning edasiulatuva viivise protsendina põhinõudelt (2000 eurot) alates 13.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kokku on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud summas (54,31+18,41) 72,72 eurot. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 105,67 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 3(4)

2-18-119942 riigilõiv 194,33 eurot) ning õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta). Kokku on hageja menetluskulu 660 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi (nii sissenõutavaks muutunud osa kui ka lisanduv viivisenõue) ligikaudselt 77% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 508,20 eurot (s.o 660 eurost 77%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.